www.militaar.net

WILLIAM TOMINGASE MÄLESTUSED

Maikuu algul sain admiral Freemantle käest kutse-ettepaneku minna vaatama Saksa sõjalaevastiku soomuslaevu ja lahinguristlejaid, interneeritud Scapa Flow reidil. Kutsel oli märgitud päev ja kellaaeg, millal mind ootab Scapa Flow Senior Naval Officer.
Piibul oli hea meel, ta arvas, et kutset tuleb võtta kui sõbralikku zesti admiraliteedi poolt. Ise tundsin ka rõõmu võimaluse üle näha laevu, kes nii vahvalt võitlesid Skagerraki lahingus.
Päralejõudmisel oli mul vastas ohvitser, kes viis mind kergeristleja Calliope'le. Mind võeti vastu tseremooniaga - pardale vilistamisega.
All kajut-kompaanias pakuti madeirat. Sinna kogunenud ohvitseride ees avaldasin tänu ja rõõmu, et võin viibida Calliopel juba teistkordselt. Esimene kord oli detsembris läinud aastal Tallinna reidil. Mehed mäletasid endi Tallinnas viibimist. See mälestus oli mulle kasuks, pani külmad inglased suhtuma minusse veidi soojemalt. Eriti pärast nende küsimust - mis sai vene laevast, mille kinkisime teile? Ja pärast minu vastust, et ma teenisin sellel laeval, ja et laev käis tänavu jaanuaris Kroonlinna all miine panemas. Tõstsime mitu klaasi vastastikuseks terviseks.
Siis sõidutati mind piki saksa sõjalaevade ridasid. Kõik nad olid seal: Friedrich der Grosse, admiral Scheeri lipulaev Skagerraki lahingus, lahinguristleja Seydlitz, keda pukseeriti ahtritpidi öösel pärast lahingut läbi inglise laevastiku rinde ja teised. Nad olid kõik ilusa välimusega. Nende pardal oli näha saksa madruseid, kes kandsid käisel punast linti - oli ju Saksamaal aset leidnud revolutsioon.
Liitlaste ühendatud laevastiku ülemjuhataja admiral Lord Jellicoe tunnistab sportlikus vaimus avameelselt oma raamatus "The Grand Fleet", et tema Skagerraki vastase, admiral Scheeri laevad olid paremini konstrueeritud kui tema omad. Ka oskasid sakslased paremini juhtida suurtükituld kui inglased. Ankrus seisvad interneeritud laevad olid usaldatud inglaste kätte vaid ajutiselt. Selle sõjasaagi jagamisel olid liitlased sattunud omavahel nägelema. Ka järelejäänud saksa allveelaevad olid inglaste hoole all. Nad olid interneeritud Harwichis. Pärast telefoneerimist Londoni, lubati mulle neid vaatama minna, mida ma ka tegin koos mind saatva Calliope ohvitseriga. Allveelaevad olid ankrustatud reidil pikas reas, kinnitatud üksteise külge. Meeskondi neil ei olnud. Avaldasin palvet minna pardale, et lähemalt tutvuda saksa allveelaevaga. Seda mulle ei lubatud.
Jõudnud Londoni, kirjutasin tänukirja admiral Freemantle´ile.
Ei teadnud aimata, et kuu hiljem, 21. juunil 1919. Scapa Flow reidil leidis aset sündmus, mis tõmbas endale kogu maailma tähelepanu kui ainulaadne meresõidu ajaloos. 21. juuni hommikul heiskasid kõik saksa laevad korraga lahingulipud ja hakkasid vajuma. Meeskonnad lahkusid laevadelt täies korras paatidesse. Ootamatusest paanikasse sattunud inglased avasid paatidele püssi- ja kuulipildujatule, kuigi saksa madrused hoidsid käed üleval allaandmise märgiks. Arusaamine, mis laevade vajumine tähendab, ajas inglased vihale ning nad suurendasid relvitute sakslaste brutaalset tulistamist. Kui suured olid sakslaste kaotused selles "lahingus", kus üks pool laskis ja teine istus märklauaks, pole kunagi avaldatud. Avatud kingstonide tulemusena uppusid kõik saksa laevad. Aastaid hiljem tõstsid inglased need üles ja müüsid vanarauaks. Oma vihale andsid inglased juuni lõpul teatraalse väljenduse. Londonist saabunud Sealord käsutas uputatud saksa laevade ohvitserid oma lipulaeva ahtriteklie. Nende ümber asusid inglise ohvitserid ja kui oli kõlanud käsk valvelseisakuks, pidas Sealord saksa admiralile valju noomituskõne nagu ta ütles, "maailma avaliku arvamuse ees". Sealord ütles, et admiral on oma alatu eba-aumeheliku teoga toonud igavese häbi enda kui ohvitseri isikule ja kogu Saksa mereväele. Sellele pikale kõnele vastas saksa admiral lühidalt: "Sir, olen veendunud, et teie minu asemel oleksite talitanud samuti. Saksa mereväe aule ei ole juhtunud muud kui seda, et see nüüd on veelgi suurenenud." Inglased jäid tummaks.

Kuidas hinnata inglaste käitumist? Kas siit saab järeldada, et tegu on tänapäeva mõistes sõjakuriteoga?

Peale teist maailmasõda,Nürmbergi protsessil ,kuulutati kõik sellised teguviisid inimsusevastasteks kuritegudeks ja paljud rippusid võllas.

Sakslased sittusid Tommydele kenasti pudingi sisse,pole ime et vanad jõuetus vihas massimõrvaga hakkama said.Paraku kirjutavad võitjad ajaloo.

Saksa andmetel uputati 10 liinilaeva, 5 raskeristlejat, 5 kergeristlejat ja 44 hävitajat, kokku seega 64 laeva. Inglased päästsid uppumisest (pukseerisid vajuvad laevad kaldale) 1 liinilaeva ("Baden"), 3 kergeristlejat ("Nürnberg", "Frankfurt" ja "Emden") ja 4 hävitajat, kokku seega 8 laeva.
Inglaste tule läbi sai surma 9 ja haavata 19 saksa meremeest.

Üks soomuslaev Schleswig-Holstein on igatahes praegu Neogrundi madalal umbes 10 m peal põhjas. Laev osales nii esimeses kui teises ilmasõjas ja teise maailmasõja järelkajana uputasid venelased ta 25. juunil 1947 Osmussaare lähedal madalikule.
Schleswig-Holsteini oli laev, mis tegi 1. septembril 1939 Teise maailmasõja esimesed lasud merel, tulistades Danzigi sadama kõrval olevat Westerplatte poolsaart. 13 200tonnise veeväljasurvega Schleswig-Holstein oli tollal Slava järel suuruselt teine laev, mis Eesti vetes otsa leidis. Selle üle veepinna ulatuvat vrakki kasutas Vene merelennuvägi märklauana, kuni see 1970. aastail vanarauaks lammutati. Praegu on võimalik sinna sukelduda ja näha seda mis sellest siis järele jäänud on, tekiehitisi enam pole aga kõik mis kiilu ümber ja kohal on on alles, samuti osa katlaid. Laeva ümber vedeleb ka laskemoona.

Ühest ristlejast jäid inglased veel ilma.Nimelt kergeristlejast Magdeburg
4550 t. veeväljasurve.Sõitis teine ju 1914 26.augusti öösel Osmussaare
juure madalikule.

soldat kirjutas:Ühest ristlejast jäid inglased veel ilma.Nimelt kergeristlejast Magdeburg
4550 t. veeväljasurve.Sõitis teine ju 1914 26.augusti öösel Osmussaare
juure madalikule.

Siin oli juttu nendest laevadest, mis peale sõja lõppu Scapa-Flows interneeriti.

Inglaste käitumine on muidugi häbiväärne.
Samas on huvitav kuulata ka Scapa Flow inglaste-poolset versiooni.
Tõsi, inglased jätsid Saksamaale peale Esimese maailma lõppu alles mõned vanemad ja väiksemad laevad. Neist kaks soomuslaeva Schleswig-Holstein ja Schlesien osalesid mingil määral ka Teises maailmasõjas Läänemerel.
Oma laevastiku uputamine on huvitav mereväe tava. Prantslased tegid seda Toulonis 1942, taanlased Kopenhaagenis 1943, Vene Musta mere laevastikku on korduvalt uputatud.
Marssal Zhukov armastas visata nalja NL sõjalaevastiku kohta - kui sõda algab, uputavad meremehed kohe oma laevad.

Prinz Eugen kirjutas:Prantslased tegid seda Toulonis 1942

Kõikjal ei tahtnud siiski prantslased oma sõjalaevastikku põhja lasta, samuti ei tahetud liituda Inglise laevastikuga- seetõttu leidid aset üks kahetsusväärne juhtum, kus inglased avasid reidil olevale Prantsuse laevastikule tule. Tapeti ca 1400 prantslast- liitlast.

Noh, see ei olnud üksikjuhtum. 1940-42 võitlesid inglased prantslaste vastu Alzheerias, Marokos, Süürias, Madagaskaril. Tõsi, inglastel olid sageli kaasas ka "omad" , De Gaulle`i prantslased!

Kui täna juba Scapa Flow jutuks tuli, siis vaatame seda pudingi sisse sittumist ka natuke.

Briti Esimene Merelord admiral Wemyss http://en.wikipedia.org/wiki/Rosslyn_We ... ter_Wemyss kirjutas 22.juunil 1919.a.:

I look upon the sinking of the German Fleet as real blessing. It disposes once for all of the thorny question of the distribution of these ships and eases us of an enormous amount of difficulties.
... it is a happy conclusion... I suppose there will be an outcry at the beginning, but when the facts of the case become known, I think that everybody will probably think like me, - Thank the Lord -

tsiteeritud raamatust W.Rahn: Reichsmarine und Landesverteidigung 1919-1928, lk.26, viitab Maderi 5. köite peale.

Eks kohapeal olnud inglastele oli asi muidugi ebameeldiv sest kellelegi ei meeldi saada isiklikult tillist tõmmatud ning sellest ka see häbiväärne reaktsioon, samas üldiselt pikas perspektiivis oli see uputamine Inglismaale täiesti ok, muidu pidanuks nad hakkama neid laevu jagama teiste liitlastega (Prantsusmaa, Itaalia jne.)

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=68772863

Ei hakanud uut teemat tegema, vabandan
Aga eks Saksa laevastiku alla lähe seegi.

Siin võib mõtelda veel sellise asja peale, et kuidas üldiselt "imperial" mõõdustikku kasutanud Inglismaa oleks üldse saanud "metric" saksa laevu valutult oma laevastikku integreerida. Lõhnab kangesti selle järele, et kulu on suurem kui tulu.

"Magdeburg" oli ikka sakslaste laev ja selle lammutamisest palju materjali.
Seal hukkus legendaarne tuuker Jaan Laas(tema tütar Aleksandra Laas oli EW aegne ainuke naistuuker).
Magdeburgi lammutas Aleksander Põld.

Scapa Flow vrakide lammutaja oli https://en.wikipedia.org/wiki/Ernest_Cox

Tema elust väga põhjalik raamat inglise keeles.
Kasutas uuenduslike meetodeid laevade lammutamisel, millese enamuse usk puudus.

Isegi mõned dokumentaal kaadrid säilinud:
https://www.youtube.com/watch?v=MzuxekGZWQM&t=145s

Eesti aitas tärkava Mereväe hüvanguks ühe torpeedopaadi tõsta Saaremaa tuuker Jaak Haus, see paat oli hiljem teenistuses. Kel huvi, see leiab info.