www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: Millise jõu on EKV valmis välja panema?
Lahinguhäire peale
24 h
48h
72h
96h

OPERATIIVSTRUKTUUR

23. Operatiivstruktuuri põhiülesanne on planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone ning kontrollida operatsioonideks määratavate juhtimisstruktuuride ja üksuste valmisolekut. Operatiivstruktuuri koosseisus on kaitseväe sõjaliseks tegevuseks mõeldud juhtimisstruktuurid ja üksused. Reservväelased, kes ei ole määratud ametikohtadele operatiivstruktuuris, kuuluvad täiendusreservi ning nende üle peetakse arvestust üksuse ja eriala põhiselt.

24. Kaitseväe operatiivstruktuur koosneb juhtimiskomponendist, kolme põhiväeliigi (maavägi, õhuvägi ja merevägi) komponentidest ja logistikakomponendist. Operatiivstruktuuri maaväe komponendi koosseisus on üldotstarbelised üksused ja maakaitsestruktuur.

25. Kaitseväe operatiivstruktuuri maksimaalne suurus on kuni 16 000 inimest.

OPERATIIVSTRUKTUURI SÕJALISED VÕIMED

26. Ajavahemikul 2005–2010 väljaarendatavad sõjalised põhivõimed:
– Kiirreageerimisvõime määratud üksustega operatsioonide teostamiseks
– Võime osaleda pikemaajalistes rahvusvahelistes operatsioonides väljaspool Eestit kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga
– Võime teostada operatsioone ümberpaigutamisvõimelise pataljoni taktikalise grupiga
– Maismaaoperatsioonide teostamise võime Eesti territooriumil koostöös liitlasvägedega
– Õhukaitseoperatsioonide läbiviimise võime ning õhuturbe osas toetuse tagamise võime
– Miinitõrjeoperatsioonide teostamise võime
– Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamise võime
– Operatiivstruktuurile logistilise toetuse tagamise võime piiratud mahus
– Piiratud võime juhtida operatsioone Eesti territooriumil
– HNS operatsioonide teostamise võime ja liitlasvägedega koostegutsemisvõime

MAAVÄE KOMPONENT

27. Maaväe komponendi peaeesmärk on välja arendada maaväe komponendi nõutavad võimekused, mis tagavad võimekuse korraldada koostöös NATO struktuuridega Eesti riigi kaitset Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 tüüpi kollektiivse kaitse operatsioonina ning osaleda rahvusvahelistes operatsioonides.

28. Maaväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– maaväe üksuste NATOga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides kuni pataljoni taktikalise grupiga;
– eraldada üksusi NATO ja/või muu koalitsiooni poolt juhitavatesse rahvusvahelistesse operatsioonidesse arvestusega kuni 250 inimest korraga missioonil alates 2008. aastast.

29. Operatiivstruktuuri maaväe komponent koosneb jalaväebrigaadist ja maakaitse struktuurist.

30. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks arendatakse välja jalaväebrigaad kui väljaõpperaamistik NATO väevõimekuseesmärkide nõuetele vastava pataljoni taktikalise grupi ettevalmistamiseks.

31. Scoutspataljon arendatakse välja 2005. aasta lõpuks. Pataljoni taktikaline grupp (Scoutspataljon koos lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetusüksustega) arendatakse välja 2007. aasta lõpuks.

32. Maakaitsestruktuuri põhielementideks on kaitseringkonnad (KRK) ja erikaitsepiirkonnad (EKPK), mille alluvuses on üks jalaväepataljon ja neli pataljoni taktikalist gruppi koos ümberpaigutatavate elementidega. Maakaitsestruktuur rajatakse põhiliselt Kaitseliidu poolt ettevalmistatavate üksuste baasile. Üksused on suutelised täitma sõjalisi ülesandeid riigisiseselt ning toetama tsiviilstruktuure. Osadel üksustel on võimekus osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel.

MEREVÄE KOMPONENT

33. Mereväe komponendi peaeesmärk on omada kiirreageerimisvõimet osalemiseks operatsioonides NATO valmidusüksuste koosseisus vastavalt NATO väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud võimekustele.

34. Mereväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– mereväe üksuste NATOga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema NATO poolt juhitavatel operatsioonidel;
– miinitõrjevõimekuse arendamine;
– logistilise ja juhtimistoetuse tagamine nii merel kui maismaal.

35. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks valmistatakse ette üks miinijahtija ja tagatakse selle pidevas valmisolekus hoidmine osalemaks NATO poolt juhitavatel operatsioonidel. Rotatsiooni tagamiseks NATO poolt juhitavatel operatsioonidel valmistatakse ette teine miinijahtija. Arendatakse välja miinituukrigrupp, kes on võimeline osalema rahvusvahelistel operatsioonidel ja täitma riigisiseseid ülesandeid. Vaadeldaval ajavahemikul viiakse läbi kahe miinijahtija moderniseerimine ning kahe miinijahtija väljavahetamine. Logistilise ja juhtimistoetuse osutamiseks tagatakse miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks arendatakse välja mereväe laevade side- ja juhtimisvõimekus ning turvaline side NATO operatsioonidel osalevate laevadega.

36. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu.

37. Operatiivstruktuuri mereväe komponendi koosseisu kuuluvad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas.

ÕHUVÄE KOMPONENT

38. Õhuväe komponendi peaeesmärk on tagada õhuväe üksuste koostöövõimelisus NATOga vastavalt väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud võimekustele.

39. Õhuväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– õhuseiresüsteemist ja õhuturbevõimekusest koosnev õhuruumi kontrolli süsteemi väljaarendamine ning selle ühendamine NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATINEADS);
– sõjalise abi vastuvõtuks vajaliku lennuvälja (Ämari) ja muu koostöövõimelise infrastruktuuri väljaarendamine.

40. Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu.

41. Operatiivstruktuuri õhuväe komponendi koosseisu kuuluvad Õhuseiredivisjon ja Lennubaas.

42. Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline alalises valmiduses olev üksus. Õhuseiredivisjoni ülesanne on osana NATINEADSist tagada Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine, kasutades kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid.

43. Lennubaas on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline kiirreageerimisüksus, mis tagab õhukaitse funktsiooni täitmise toetamise ning tertsiaarklassi lennuväljana APOD/APOE1 osa HNS funktsioonist.

44. Õhuseiresüsteem arendatakse välja NADC/NAADC 2 poolt koostatud õhuseiremudelist lähtuvalt.

45. Aastatel 2006–2008 ehitatakse välja minimaalnõuetele vastav õhuturbe (Air Policing) lennuväli tagamaks alates 2008. aasta keskpaigast NATO hävituslennukite lahinguvalveteenistus QRA 3 positsioonilt ja 2010. aasta lõpuks minimaalnõuetele vastav HNS tertsiaarlennuväli Ämaris.

LOGISTIKAKOMPONENT

46. Logistikakomponendi peaeesmärk ajavahemikul 2005–2010 on NATO väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud toetusüksuste ja -võimekuste väljaarendamine, alalises valmiduses olevate ja kiirreageerimisüksuste ning operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamine ning operatiivstruktuuri kuuluvate logistikaüksuste ettevalmistamine.

47. Operatiivstruktuuri logistilised toetusüksused koondatakse terviklikuks logistikakomponendiks, kelle ülesandeks on tagada operatsioonide läbiviimise toetus kõikidele operatiivstruktuuri komponentidele ning osaleda vastuvõtjariigi toetuse tagamise operatsioonides.

48. Logistikakomponendi arendamisel ajavahemikul 2005–2010 on prioriteediks üksuste väljaarendamine NATO väevõimekuseesmärkide täitmiseks ja kaitseoperatsioonideks Eesti territooriumil.

49. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks arendab logistikakomponent välja brigaadi logistikapataljoni (sh tagalateenindustoetuskompanii (CSS) rahvusvahelistes operatsioonides osalevatele üksustele), keskalluvusega transpordipataljoni, keskalluvusega hospidali ja kaitseringkonna/erikaitsepiirkonna (KRK/ERKP) logistikapataljoni.

50. Lisaks luuakse strateegilise liikumise kontrolli ja juhtimise võimekus, tagatakse operatsioonidele saadetavate üksuste personali nõuetekohane vaktsineerimine ja operatsioonidel kasutatava tehnika võime töötada NATO ühtsele standardile vastava kütusega.

VALMISOLEK

51. Kaitseväes kehtib mitmeastmeline valmisolekusüsteem, mis võimaldab paindlikult reageerida kasvavale rahvusvahelisele pingele ning samuti täita Eesti riigile rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Kaitseväe valmisoleku tõstmine toimub valmisolekuastmete rakendamise kaudu.

52. Kaitseväeüksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks üksusteks, kiirreageerimisüksusteks ja põhivalmiduses olevateks üksusteks. Üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste.

53. Alalises valmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest. Kiirreageerimisüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvatest reservväelastest. Alalises valmiduses olevate üksuste ja kiirreageerimisüksuste relvastus ning varustus on rahuajal täielikult komplekteeritud. Põhivalmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest ja reservväelastest.

54. Alalises valmiduses olevate üksuste ja kiirreageerimisüksuste peamiseks ülesandeks on esmane kaitsetegevus Eesti ja/või NATO liikmesriigi vastu suunatud sõjalise agressiooni korral (artikli 5 operatsioonid). Ümberpaigutatavad üksused on valmis osalemiseks NATO kiirreageerimisjõudude (High Readiness Force – HRF) ja madalama valmisolekuga jõudude (Forces of Lower Readiness – FLR ) koosseisus.

55. Kaitseliit valmistab ette formeerimisüksusi tagamaks kaitseväe operatiivstruktuuri koosseisu kuuluvate üksuste formeerimisvõimekuse.

56. Valmisoleku suuremaarvulise kaitseväe ülesehitamiseks rahvusvahelise julgeolekuolukorra põhjalikul muutumisel tagab pikaajalist ülesehitust vajavate jõudude (Long-Term Build-up Forces – LTBF) põhimõtte rakendamine.

57. Pikaajalist ülesehitust vajavate jõudude arendamise aluseks on täiendusreserv ning ajateenistuse ja reservteenistusega seonduv õiguslik baas koos kutsealuste ja reservi üle arvestust pidava struktuuriga. Samuti koostatakse täiendavad varustuse hankeplaanid ja üksuste ettevalmistamise plaanid. Täiendusreservi kuuluvad need reservväelased, kes ei ole määratud ametikohtadele operatiivstruktuuriüksustes, kuid kelle üle peetakse arvestust üksuse ja eriala põhiselt.

VÄLJAÕPPE- JA ADMINISTRATIIVSTRUKTUUR

58. Väljaõppe- ja administratiivstruktuuriüksuste põhiülesandeks on operatiivstruktuuriüksuste väljaarendamine ja valmisoleku tagamine operatsioonide läbiviimiseks ja kaitseväe tegevuse üldine tagamine. Väljaõppe- ning administratiivstruktuuri koosseisus on väljaõppekeskused, toetusüksused ja struktuurid ning kaitseväe õppeasutused.

59. Väljaõppe- ning administratiivstruktuuri koosseisus on punktides 60 ja 61 nimetatud struktuuriüksused.

60. Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on:
– Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused;
– Kaitseväe Lahingukool;
– Kaitseväe Logistikakeskus.

61. Maaväe koosseisus on:
– staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus «Üksik-sidepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Üksik-vahipataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Viru Üksik-jalaväepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Pärnu Üksik-jalaväepataljon» (kuni 2006. aasta lõpuni);
– lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus «Tapa Väljaõppekeskus»;
– väljaõppekeskus «Rahuoperatsioonide Keskus».

62. Ajateenistus on käsitletaval planeerimisperioodil peamine vahend operatiivstruktuuriüksuste mehitamiseks. Planeerimisperioodi jooksul ei ületa teenistusse kutsutavate ajateenijate arv 2500 ajateenijat aastas