1. leht 3-st
Trofeekomandod....
Postitatud: 07 Nov, 2006 21:43
Postitas siil
Selline küsimus,et mida tegid trofeekomandod kokku korjatud varustuse ja relvastusega....???
kas matsid või uputasid ära....või lasksid õhku,viisid minema??
Postitatud: 08 Nov, 2006 10:10
Postitas valdo
Küllap kõik mitte-lõhkemoon läks vanametalliks. Kõik plahvatavat sisaldav vast õhkimisele. Sõidukid, nende osad ja jäänused vast võeti niipalju kui võimalik kasutusele.
Mida muud ikka teha sõjast järelejäänud tarbetu koliga - sõda oli ju möödas! Kui huvilised muidugi välja arvata, aga tollal oli keelatud ju eraisikul midagi sellist omada/näppida... Usun, et muuseumid said vajadusel ka ametliku taotluse peale midagi, nt mõne deaktiveeritud käsitulirelva kas "kangelaslikke nõukogude patrioote" või "vereimejalikke fašiste" tutvustavate stendide jaoks....
Postitatud: 09 Nov, 2006 2:53
Postitas Arnold
Erinevatel aegadel erinevatelt inimestelt kuuldud juttude põhjal on minu kujutluspilt selline, et esimese laine demineerijate järel tekkis pikemaaegne seisak. Vastaspoole käsitulirelvi pilluti ka veekogudesse, kui need mahajäänud lahingupaiga juures olid, sobivad võeti kaasa. Mürsud ja jms. lõhkematerjal küll deaktiveeriti, aga jäeti kuhjadesse vedelema ilma järelevalveta. Loomulikult ei leitud ka paljutki kohe ülesse ja alati ei otsitutki.
Lisaks sellele, et inimestel oli küüditajate tagasitulekuga ja sõjaaegse nappusega eluks vajalikust niigi tegemist, siis ka miiniväljad ja muud ohtlikud lõhkekehad takistasid sellistes kohtades liikumist. Paljudes kohtades veeti lahingutehnikat, mis pihta saanud, mingitele kogumisplatsidele kokku. Tartu lähistel tean kahte, ühte olen lähemalt vaadanud. Soomukid ja väiksemad pihtasaanud masinad on hiljem õhitud ja ka osadeks keevitatud. Seda tõendab prügi maas ja selle ala põlluharimisest väljajätmine.
Postitatud: 09 Nov, 2006 13:58
Postitas siil
nii palju kui on saanud vanemate meestega rääkida....toetavad nemad ka seda versiooni,et kogu kraam uputati ...maeti või õhati kohapeal...
Postitatud: 12 Nov, 2006 17:34
Postitas Kapomees
Korraldati ju ka mitmeid kordi vanaraua kogumis kampaaniaid, kus siis sõjast järgijäänud vedelev rauakoli kokku korjati, oskab mõni sellest vähe rohkem rääki.
Postitatud: 12 Nov, 2006 19:34
Postitas Frundsberg
Väiksemat koli (hülsse jne). tassitakse ju ka praegu kokkuostu. Kui kunagi tahtsin osta paarsada K98 kesta, siis päris mitu foorumlast kirjutas, et oi kui kahju, oleks varem teadnud, poleks neid Emexisse viinud.
Ja polnud ju kuigi kaua aega tagasi kui see Hiiumaa suurtükk kokkuostu veeti. Paljude jaoks on see pilitaarkola siiani võrdne vaid selles sisalduva metalli hinnaga
.
Postitatud: 12 Nov, 2006 19:56
Postitas 1661
Tere.
Viiekümnendatel oli minu isa sundaega teenimas. Üks suvi õnnestus tal olla sapööriks Vaivara- Sinimägede rajoonis. Sõdurid korjasid kesti ja andsid kohalikus poes raha eest ära. Iga telgi taga oli kiiver või kaks milles oli leos petrooli sees mingi militaarne haruldus.
Toomas.
Postitatud: 06 Dets, 2008 15:55
Postitas FRITZ
olen kuulnud et trofeekomando visand torud ja kuulipildujalindid tyri jökke ,mul isa noorest peast leidnud tyri raudteesilla alt miinisytikutekasti ,suht heas korras
Postitatud: 06 Dets, 2008 16:22
Postitas Kessel
Tean kohta , kus venelased hävitasid sakslaste moona. Vene ajal taheti antud kohale teha põllumaa, kuid kuna moona , mis plahvatuses laiali lennanud palju , keelati antud kohas igasugu tegevus.
Käisime suvel sellest kohast 200-250 m kaugusel jalutamas , igasugu mürskude, padrunite ja muid detaile ikka tohutult.
Kuna koht erakätes , siis päris tsentrisse ei hakanud ronima.
Postitatud: 14 Jaan, 2009 23:28
Postitas oleeg
Selline küsimus,et mida tegid trofeekomandod kokku korjatud varustuse ja relvastusega....???
Nimetatud komandode esmaseks ülesandeks oli kasutamiskõlbliku materjali kogumine, mitte aga hävitamine.
Tegutsesid rinnete ja armeede koosseisus, väga laialdaste volitustega.
Nende ülesanded muutusid sõja jooksul korduvalt. Kogusid nii kodumaist kui ka võõrast sõjamaterjali, mitte ainult relvi vaid ka laskemoona. Neile antud juhendites oli konkeetselt ette antud, millise markeeringuga laskemoona koguda jne.
Kogutud materjal saadeti korrastamiseks ettenähtud punktidesse armee tagalas ja sealt kasutusse või ladudesse.
Tegu pikema teemaga, mis ülalkirjutanute poolt sassi aetud ... Need komandod tegelesid kasutamiskõlbliku materjaliga. Seejärel käisid lahingutandrid üle mitmed teised komandod ja lõpuks sapöörid/pioneerid.
terv
o
Postitatud: 15 Jaan, 2009 1:17
Postitas viiking
Jajaa kas siis Türi jõe all peetakse ehk silmas Pärnu jõge mis läbib Türi linna...
Postitatud: 15 Jaan, 2009 10:20
Postitas kapral
parimad trofeede kogujad olid vististi ikka kohalik rahvas.kõik mis äkki läheb vaja,tassiti laka pääle heite alla.miks ma küll sündisin nii hilja?
trofeekomandod
Postitatud: 15 Jaan, 2009 15:35
Postitas istorik
Olen ühele sellisele trofeekomandode poolt rajatud nn.laopltsile peale sattunud- metsaalune põlvekõrguselt täis demineeritud moonast aja jooksul tekkinud rauakola. Oli näha, et algselt olid mürsud olnud kenasti riita laotud nagu puuhalud.
Postitatud: 15 Jaan, 2009 18:43
Postitas sibul
1661 kirjutas:Tere.
Viiekümnendatel oli minu isa sundaega teenimas. Üks suvi õnnestus tal olla sapööriks Vaivara- Sinimägede rajoonis. Sõdurid korjasid kesti ja andsid kohalikus poes raha eest ära. Iga telgi taga oli kiiver või kaks milles oli leos petrooli sees mingi militaarne haruldus.
Toomas.
Ei ole küll kuulnud,et kohalikus poes oleks kestasid raha vastu vahetatud siinkandis.
Postitatud: 15 Jaan, 2009 19:40
Postitas gnadenlose
viiking kirjutas:Jajaa kas siis Türi jõe all peetakse ehk silmas Pärnu jõge mis läbib Türi linna...
Türi jõge pole vist isegi mainitud siin teemas, küll Türi raudteesilda. Ja selline asub linna servas Pärnu jõel (mõned km-d edasi Viljandi suunas asub teine Prandi jõel, aga see ilmselt ei liigitu mingi nipiga Türi omaks).