Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas just plain mean »

Noorteajal oli Kunda divisjonis selline nelja auguga kiviehitis õues, millel puudusid sisemised vaheseinad, välisuks ja elektrivalgustus. Novembrikuus oli selles käimlas juba varasel pealelõunal juba praktiliselt kottpime, rääkimata hilistest õhtutundidest. Vähemalt korra oleksin ühe vanema kaasteenija armutult täislasknud, kuna ma augul kükitavat kotkast lihtsalt ei näinud. Õnneks nägi tema mind vastu ukseava ning kuni ma sinelihõlmade kallal pusisin, jõudis ropu sõimuga mind eemale kohutada. Muidu mine tea, mida toredat oleks võinud juhtuda...

Teine moment hilisemast teenistusest - üks noortele määratavate karistuste eriviise oli sundida neid kahhelplaatidega kaetud suure kuserenni seinu soolasettest puhastama. Parim vahend oli selleks AKM tääk, mida neile relvaruumist korrapidaja jagas. Vahel läks ka dnevalnõi vööl rippuv ork käiku. Nii need vaesekesed seal paljakäsi kusesoola kriipisid. Kui ma seejärel nägin, kuidas roodukorrapidaja sööklas täägiga võitükke jaotas, siis tekkis küll tahtmine see tahmanägu sealsamas paigas ära kägistada
Puupeal läksid silmad põlema. Näitleja mängis mäkra. Mõrd läks õnge.Striptiisitar varastati paljaks. Tuukril olid näpud põhjas
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Võru bussijaam!

Postitus Postitas ivanorav »

Tsiviilkäibes oli selline peldik veel Võru bussijaamas,kas 2005 või 2006 aastani,kuni uus hoone ehitati ja kõige tipuks,tasuline ka veel!
Patarei vanglas olid retsid leiutanud hea haisuluku,2 liitrine plastpudel oli augu ees ja nöör oli pudeli kaela ümber,millega siis tõsteti pudelit aukku ja sealt ära.
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Instalatsioon.

Postitus Postitas ivanorav »

Eilsetes uudistes keegi Prantsuse kunstnik oli teinud installatsiooni Euroopa liidust,igat riiki sümboliseerisid mingisugused vidinad,Eestit näiteks tööriistade otsa kinnitatud sirp ja vasar,põhjuseks tõi kunstnik selle fakti,et Eesti olevat keelustanud kommunistlikud sümbolid.
Täpselt ei mäleta,aga oli mingi vana idabloki riik ,mida sümboliseeris just seesama "pedaalidega" klosett!
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

Pilt
"Kõige solvatumana tunnevad end aga bulgaarlased, kelle riiki kujutatakse nn türgi peldikuna,
mistõttu on Sofia esitanud eesistujamaa valitsusele juba ametliku protesti ja nõuab enda kõrvaldamist kunstiteoselt."
allikas: http://www.postimees.ee/?id=69655
Radist86
Liige
Postitusi: 318
Liitunud: 14 Jaan, 2009 1:16
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Radist86 »

0,5 aastat Lenini jälgedes :)
1,5 aastat Arabia valamu ja WC-pott. :oops:
andreoru
Uudistaja
Postitusi: 3
Liitunud: 20 Okt, 2008 19:03
Kontakt:

Postitus Postitas andreoru »

Kõige hullem oli 1987 a talvel Opotska utsebka 1. karauuli peldik.
Seda ma ühe korra ainult vaatlesin ja rohkem seda külastada polnud mõtet.
Nelja telliseina vahel oli põrandast algav poolemeetri kõrgune külmunud sita püramiid, milles lapendasid tõmbetuules osaliselt püramiidist vä'lja lipendavad ajalehetükid.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2105
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Postitus Postitas vaoinas »

Jalajäljed olid ka Pärnu ÜJP välipeldikus kuni viimane sats (sh. ka mina) oma ajateenistuse seal eelmisel aastal lõpetas - Ilmselt on nad seal veel siiani.

Välipeldik ise oli üsna mahukas valgeks lubjatud kivihoone, milles kaks rida seinaga eraldatud jalajälgi - haises kuse järgi, mis kole ja ühel korral õnnestus kellelgi selle alune fekaalireservuaar ka mingil kombel põlema panna. Peldiku seinte värvist tuletatuna nimetati seda aupaklikult Valgeks Majaks, sellest räägiti äsjasaabunud ajateenijatele, kui legendist ning selle koristamist kasutati lisatoimkonna pälvinutele ühe rängema ähvardusena.
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Postitus Postitas gnadenlose »

Shiim kirjutas:Kalevi ÜJP peldik 2000/2001 oli kasarmus täiesti viisakas. Potid ja puha.
Oli ka välipeldik, mida kutsuti Roheliseks Konnaks ning kus käidi suvisel ajal enne hommikuvõimlemist.
Ükskord oli kasarmus veeavarii ja siis käidi iga poole tunni tagant rivikorras Rohelises Konnas (asus umbes 500m kaugusel kasarmust).
Mina teenisin seal 94-95. Siderühm, luurajad ja teeninduskompanii asusid vanemas suures kasarmus, mis asetses staadioni servas. Teised olid vist 3. korrusel, meie (side) uhkes üksinduses esimesel. Peldikus olid meil "jalajäljed", aga need olid vast umbes või midagi, igatahes kasutada neid ei tohtinud. Samuti puudus meil igasugune veevärk. Nii et meie ainuke "luksus" oligi see Rohekonn, soojal veel kuidagi talutav, ent talvel sai põhiliselt palvetatud, et sitahäda peale ei tuleks :lol: Kuigi see oli meile keelatud, käisime vahest ka ambulantsis raskemat kraami voolimas, samuti käisime ka pesemas seal (külma veega kraani all, see oli meile imekombel lubatud. Suur õnn oli, kui meil lubati kasutada uue kasarmu dušši ja korra nädalas viidi ikka Kehrasse sauna ka). Aga mis puutub minu mäletamist mööda liivaga täidetud "jalajälgedesse" meie peldikus, siis vaatamata kõigele leidsid need siiski kasutust öisel ajal korrapidaja ja päevniku poolt, muidu täitis see asutus suitsuruumi otstarvet. Kuna kogu hiigelsuure kasarmu esimene korrus oli meie rühma päralt, siis barrikadeerisime sinna nii, et sisse sai ainult ühe välisukse kaudu ja nõnda kujunes mõnest hoone kaugemas otsas asuvast ruumist sujuvalt spontaanne peldik (seda küll vaid kusemiseks, mis nägi välja nii, et akna alla paigutati tool, millel püsti seistes fontään aknast välja suunati :oops: ).
Гив Ми Мани
Kasutaja avatar
Mõmps
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 11 Mär, 2009 13:39
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Mõmps »

Ja jah, pärnu patis oma valge maja, mäletan kui meie kompaniist sellid said mingiks karistuseks käsu seal need potid-rennid läikima lüüa. Vanad olid nii kavalad, et helistasid, sõbrad tulid viskasid üle pati aia pudeli valget nitrovärvi, millega siis vajalikud asjad valgeks värviti. Võllid ei jõudnud ära imestada kui säravaks peldiku sisustus muudeti :) . Üks hää lugu sealt veel: naaberrühma võitlejad ei pidanud peldikus (uus kasarmu, peldikud euroremonditud, puhtad,soojad-ühesõnaga tualetid) puhtust, karistati neid nii, et pidid hakkama valges majas käima, aga üksi ei tohtinud minna, vähemalt neljakesi. Oli vast lõbus vaadata kuidas mõni kusevalus sell teisi lunis, et tule minuga koos kusele, no palun, palun tule :lol:
Kõigi maade proletaarlased,palun ärge enam kunagi ühinege.
Treimani muuseumimaja :wink:
Kasutaja avatar
gvardimatros
Liige
Postitusi: 397
Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
Asukoht: TLN, Võru, Värska
Kontakt:

Postitus Postitas gvardimatros »

meil olid malmastmed keskel otsko
ja seda hooldati spets traadiga mis oli tavaliselt
lae alla tõmmatud aga siis kui vaja tegid spetsid
paari minutiga kõik korda

olen ise kah selle tradiga jännanud aga seda eriti ei usaldatud minule
kuna oli paremaid spetsialiste

muidugi oli ka tegelasi kes mööda sittuda mõistsid

ja häda neile siis
ei hakka parem kirjeldama 8)
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

kalleb kirjutas:Pilt
Kaliningradi Kutuzovi linnakese peldikud olid samasugused kui "kalleb" pildil. Igale augule oli siiski saepuruplaatidest putka ümber ehitatud ja mõnel kabinetil boonusena isegi samast materjalist uks ees.
Kuserenn oli põrandapinnal olev kraav. Väga lihtne ja lollikindel lahendus.(Ei tahaks mõeldagi milline piin oleks olnud valgete pissuaaride puhastamine)

Sellegipoolest korraldas staabiülem ükskord rivi ees instruktaazi peldiku kasutamisest. Selle põhjustajaks oli üks mustaverd sõjamees - ei tulegi hetkel meelde kas mägedest või kõrbest püütud. Nimelt kasutas ta malmist jalajälgedega peldikut valesti ja solvas sellega nõukogude ohvitseri inimväärikust.

Vahepeal selgituseks - staabiülem oli mõned kuud tagasi saadetud Ida-Saksamaalt meie täielikult laostuva väeosa lahinguvõimet tõstma. Mõnikord kuulas isegi kombat , kõrvad lontis, ta kärkimist. Tavaliselt teemal, et selline bardakk tuleb lõpetada ja ma veel viin kogu selle "zaljotshikute" jõugu ringkonna parimate hulka.

Varem mainitud "lahinguvõime tõstmiseks" luusis staabiülem kõikvõimalikes kohtades, üllatas tukkuvaid karauulimehi, korraldas nn shmone jne. Seekord oli ta ootamatult sisse tunginud peldikusse ja rebinud lahti ukse kus taga lõunamaalane kükitas. Staabiülemat solvas hingepõhjani see, et sõdur oli tema poole seljaga, hoidis kahe käega sellest torust kinni, mis augu taga loputuskasti läheb ja jõllitas teda üle õla, silmad pingutusest punnis. Riviesisel platsil korraldati näitlik õppetund. Osalised staabiülem, kes hoidis püsti mingit kaigast mis pidi veetoru kujutama ja see tsurka. Alguses demonstreeriti ohtra ukrainakeelse sõimu saatel peldiku valet kasutamist (tsurka kükitas ja hoidis kaikast kinni) siis õiget meetodit. (tsurka kükitas seljaga kaika poole) Eksimus oli vist ikka VÄGA tõsine, sest staabiülema arvates oleks tulnud selline metslaste pataljon rasformeerida - see oli lühikokkuvõte instruktaazist.

Sellega seoses tuli meelde veel üks sama staabiülema kuldaväärt nõuanne. Mingil perioodil loeti meile õhtuse loenduse ajal ette mmm ... oli see nüüd ringkonnas?? toimunud õnnetusi ja rakendatavaid vastumeetmeid. Tavaliselt oli see mingi nupuke nagu "väeosas xxxxx avas seersant keemaläinud autoradika korgi ja sai põletushaavu" või "väeosas yyyyy katkes tanki pukseerimisel tross ja rebis pooleks kõrvalseisva reamehe" Ja siis meetmed, mis selle vältimiseks teha - nagu see, et radikakorki ei tohi järsku avada või tanki pukseerimisel ei tohi jalga viimase hetkeni nagu köieveos trossi peal hoida.

Seekordne nõuanne oli peldikuga seotud ja surmaga lõppenud õnnetuseni viis vöörihm. Nendel jalajälgedel kükitamiseks võeti vöörihm ära ja kui võimalik visati käepäraselt üle kabiini seina rippu. Mingis väeosas oli sõjamees visanud rihma pandlaga väljaspoole ja pärast riidesse pannes oli tõmmanud seda nii hooletult, et pannal tuli hooga üle putkaseina ja tabas meelekohta. Või oli kuklasse - ühesõnaga õrna kohta ja rohkem polnud vajagi. Selle tulemusena kuulutas staabiülem rihmapadla üle peldikuseina riputamise lahinguvõime teadlikuks kahjustamiseks. Väikese mööndusena lubati rihma niimoodi riputada, et pannal oleks seespool
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1056
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Postitus Postitas isakene »

Lisan koopia ühte teise foorumisse aastaid tagasi tehtud postitusest. Postitaja isik on mulle teada ja seda juttu (ning paljusid teisi :) ) olen ka laivis kuulnud.

...Meie roodus oli diviisi leivaauto, mis pidevalt leivatehase vahet seierdas ja tihtipeale parki saabudes vähemalt paar alust head valget linnaleiba peale "unustas". Värske ja soe valge leib oli parim maius.

Vahel täitis leedukast autojuht ohvitseride ja prapporite eritellimusi pärmile, mida ta ikka parajate kiloste pakkidena leivatehase väravast välja vedas. Kord oli üks prappor tellinud veiniteoks 5 kilo pärmi. Veini tegid kohalikud ikka tonnide viisi, mitte pisikeste pudelitega, sest poodidest oli "juunipööre" igasuguse alkoholi ära pühkinud. Tellis see prappor küll, aga järgi ei tulnud. Oli veel soe september ja pärm kippus autos hirmsat haisu ajama ja autojuht otsustas haisupommist õige omanäolisel moel lahti saada.

Meie väeosa oli parajasti õppustel, välilaagris keset steppi asuva diviisi karantiini asukohas, linnast väljas. Karantiinis olid tavalised puitkilpidest kasarmud 3000 matsile ja suur söökla. Karantiini peldik asus pisut taamal paraja künka otsas. Peldik oli laudadest ja üpriski hea ventilatsiooniga st lauad olid seinas oma 5mm vahedega.

Leivaauto vennike poetas õhtul selle pärmi pikemalt mõtlemata sinnasamasse pellerisse.

Öö oli parajalt soe ja hommik õõvastav, sest pilt, mis avanes hommikustes päikesekiirtes kemmergule, oli pehmelt öeldes omapärane. Peldiku asemel oli taamalt näha vaid mingi ebamäärase kujuga kuhilas. Lähemal uurimisel oli see hiiglaslik, peldikumõõtmeis, halli värvi, jälgilt lehkav vahutort. Mööda künka külgi voolasid alla lehkavad "laavanired" nigu vulkaanist ja joonelt kasarmute suunas. Samal päeval evakueeriti meie välilaager uude dislokatsioonipaika, sest kogu karantiini ähvardas pikk ja piinarikas sitasurm.

Vulkaan müdises oma nädala, enne kui vakatas. Kui kogu prahmaputra läbi sai ja me peldikut lähemalt piidlema söandasime minna, oli kemmerg õige omapärase väljanägemisega: kogu kempsu sein oli seestpoolt tapetseeritud pisikeste ajalehekildudega "Krasnaya Svezdast" ja "Pravdast". Ühestki pilust ei paistnud valgust sisse. Peldiku betoonkast oli aga nii tühi, et kui sinna sisse visati kopikas, kukkus see kõlksudes vastu puhast niisket petooni.

Ülemuste poolt tembeldati vahejuhtum kohalike diversiooniaktiks punavägede vastu ja nii see lugu jäigi. Igatahes Luuka õlletegu oli selle pasapommi kõrval kröömike.
Kasutaja avatar
harri13
Liige
Postitusi: 555
Liitunud: 20 Jaan, 2006 20:30
Asukoht: haava salu
Kontakt:

Postitus Postitas harri13 »

:lol: Silmad märjad selle peale...
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

ah@uielno.... :D
lugeja
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 15 Nov, 2005 16:09
Kontakt:

Postitus Postitas lugeja »

gnadenlose kirjutas: Mina teenisin seal 94-95. Siderühm, luurajad ja teeninduskompanii asusid vanemas suures kasarmus, mis asetses staadioni servas. Teised olid vist 3. korrusel, meie (side) uhkes üksinduses esimesel. Peldikus olid meil "jalajäljed", aga need olid vast umbes või midagi, igatahes kasutada neid ei tohtinud. Samuti puudus meil igasugune veevärk.
Ma olin selles staadioniäärses majas sügisel 93 kui seal veel sidekompanii pesitses. Lahe oli talvisel ajal, kui Rohelise Konna põrandaaukudest hakkasid pruunid stalktiidid välja kasvama, kuni kükitades hakkasid tagumikku riivama :) . Tavaliselt nende ümberajamise "au" said endale kodanikud, kes olid mingi jamaga hakkama saanud. Ja suvel oli üks geenius visanud sinna põrandaalla õppegranaadi, kui mõned kaasvõitlejad sital olid ...

Maja peldiskus ei lubatud käia, sest veevärk oli rikkis. Öösel välja saanud, uksed lukus ja valve väljas. Siis käisime ka aknast välja kusemas - niikaua kuni üks üleajateenist korrapidaja kogematta täis kuseti - ta nimele sattus öösel akna alla - peale seda oli suht tihe sportmängude päev :)

Ainuke tsiviliseeritud sitamaja kuhu lõõgile pääses, oli sööklas - ainuke aga et see tavaliselt õnnestus kui olid "diskoteegi kuningas" st köögitoimkonnas, ehk veebel Partsu alluvuses, kes oli ka suht värvikas kuju... siis jälle polnud väga aega peldikus istuda :D

Aga jah, ambulatooriumis pesemine oli ainuke hügieenivõimalus, ja me saime õppeajal esimest korda pesema sauna peale 3-4 nädalat teenistuses olemist. Ning üks huvitav asi veel - kuna veevärgiga olid mingid jamad, siis ei soovitatud kraanivett juua - olevat mingi kepikesed/pulgakesed sees. Pidime jooma veoka järelkärus olevat paagivett, mis maitses rõvedalt õli järele. Sellepeale kasutasime kraanivee "desifintseerimiseks" siirupid, tee ja kohvipuru ning selle aja sees polnud kellegil kõhuhädasid :)

Ahjaa, kolides aasta lõpus bussijaama juurde praegusesse sidepati asukohta peale venelaste lahkumist, pani hämmastama see et lahkunud NL võitlejad olid kasutanud sitamajadena plekist riidekappe, mis olid max 25 cm laiad - kuidas nende tagumikud sinne sisse mahtusid oli kõigilile paras mõistatus.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist