1. leht 4-st
Kuidas kutsuti eestlasi sõjaväes ehk heal lapsel mitu nime
Postitatud: 26 Nov, 2006 0:56
Postitas kalleb
No meil kutsuti väga erinevalt - sõltus ka kutsuja rahvusest.
No oli midagi sellist:
Kuratõ
Estontsõ
Nemtsõ
Fašistõ
Teere
Postitatud: 27 Nov, 2006 20:06
Postitas linnavurle
Meil olid eestlased põhiliselt vaid "estontsõ". "Nemtsõ" polnud vist kohane, sest volga-sakslasi oli meil paras punt ja nemad olid välja teenitult "nemtsõ". Kui keegi tahtis s...ti öelda, siis sõimati "valgeteks juutideks" ("belõi jevrei")
Eestlaste suhteliselt suur osakaal tingis selle, et mõnikord, kui roodukal hea tuju oli, soovis, et me rivilaulu laulaks. Me siis vastu, et ainult eesti keeles oskame ja ta lubaski:) Nii siis polnud sugugi haruldane, et keset Siberit kostus eestikeelset üürgamist. Kusjuures "Metsavendade" esitamine ebaõnnetus - üks prappori-juurikas oli kaua aega Saaremaal teeninud ja see teadis, mis laul see on. Põhiliselt laulsime rivilauluna Mõmmi ja aabitsa tunnuslugu "Ma olen väike, olen alles väike..."
eestlased
Postitatud: 27 Nov, 2006 22:22
Postitas istorik
Mind kutsuti vahepeal Urmas Otiks!
???
Postitatud: 27 Nov, 2006 22:34
Postitas stilett
...lisaks eeltoodule loomulikult "tšuhhontsõ", "tšuhna", lisaks "frantsuzõ" või veel parem ja arusaamatum "frantsuz nerusski".
Postitatud: 28 Nov, 2006 11:28
Postitas Troll
Mul sõpra, kelle nimi oli Mäesalu, kutsuti Mjaso-Salo!
Postitatud: 28 Nov, 2006 11:56
Postitas kalleb
tsuhhontso pole kuulnud aga mõned hohollid jahusid jah franzuzidest midagi
Postitatud: 28 Nov, 2006 21:54
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Konkreetselt just Eesti piires oli tarvitusel ikka "kurratõ" - eriti siis, kui taheti nagu sitasti öelda. Tihti öeldi ka "jobanõje kurratõ".
Mujal laias liidus aga (eriti kui vaid mõni üksik eestlane trehvas olema) - minu enda kogemuse järgi nagu ei osatudki seda kummalist inimlooma ühegi hüüdnimega kutsuda...
Aga kui see üksik jestonets ninatargaks muutus ja liiga palju sõna hakkas võtma - siis oli ta muidugi "vassist" kohe valmis...
Postitatud: 17 Dets, 2006 1:27
Postitas jaan59
Olevat kuskil olnud üks Pajupuu nimeline vend,kelle nime peale tavaliselt öeldi,et tebja ja totšno po jebu
Postitatud: 17 Dets, 2006 20:42
Postitas Horst
Kuratü
Estontsü
Fašistü
Postitatud: 17 Dets, 2006 22:25
Postitas Arnold
Ega ei mäletagi enam, aga eks lausungid olid sõltuvuses meeleoludest - niisama keegi ei sõimanud. Noorte ajal tuli muidugi ette rohkem.
Fašist oli selline tunnustus pigem
Ohved kasutasid seda pigem meelitusena - eks eestlased (kui just mingi eriline jope ei olnud) oskasid oma ametit ja olid keskmiselt nutikamad. Normaalsetel ohvedel oli ka parem suhelda intelligentsete "pribaltidega" kui tsurkadega.
Postitatud: 18 Dets, 2006 18:41
Postitas ignatius
Pole meeles, et eestlasi oleks mingi erilise nimega kutsutud. Aga Baltikumi poiste kohta ütles staabiülem, et see kontingent on tervikuna olemuselt "jobannõje lesnõje bratja".
Postitatud: 19 Dets, 2006 20:43
Postitas Q
Meil kutsuti eestlasi välismaalasteks "inostrantsõ", samuti sakslasteks ja harvemini fašistideks.
Postitatud: 20 Dets, 2006 13:58
Postitas müller
Suvel (kui juuksed olid heledaks pleekinud ja käised võis üles käärida)
ristis politruk mind tšistõi arijetsiks.
Postitatud: 25 Veebr, 2007 22:38
Postitas kyrdamir
Eestlasi kellegagi segi meil ei aetud, sest oli samuti suur grupp saksakeelseid volgasakslasi ja sellega oli OK.
Ise kutsusime eestlastega omavahel aga lätlasi madjariteks, et viimased aru ei saaks kui nendest rääkisime:)
Postitatud: 26 Veebr, 2007 0:49
Postitas Uitaja
Aõjaväes pandi tähele kuidas eestlased pöördusid üksteise poole - kuule, nii kutsutigi eestlasi vahel ka kuuledeks.
Üsna naljakalt kõlab venelase suus muide nimi Ööbik