Vaivaras 1918 aastal
Postitatud: 02 Dets, 2006 23:14
Sattus kätte käsikiri: “Ajalooline traditsioon Vaivara khk.” kogund R.Põldmäe 1931a.
Mõnevõrra on mäletatud ka sõjategevust, löön veidi ümber, inimestel hea lugeda.
Kirjaviisi pole muudetud.
Tegevus toimub siis 1918 a.
Saksa okupatsioon.
“Saksa okupatsioon algas enamlaste taganemisega. Venelased taandusid raudteel ja maanteel. Maanteel liikusid voorid vooride järele, ei mahtund kõik enam teele, tegid kaks teed veel päristee kõrvale. Pärast enamlaste lahkumist valitses kohal suur vaikus, ei liikund keegi laiemalt ringi ega saadud ka posti. Valitsuste vaheaeg kestis Vaivaras ligi nädala. Juba kuuldus, et mujal olevat sakslaste väed sees.
1. märtsil ilmus salkkond venelasi raudteel veduriga olukorda uurima. Kohalikel elanikel ei olnud asjast mingit ülevaadet. Järgmisel päeval, see oli laupäev 2. märtsil, ilmus rohkem venelasi. Sama päeva õhtul hakkasid venelased Auverest kahuritega Vaivara jaama pommitama. Sealt vastati kahuritulega, siis oli selge, et sakslane oli asunus Vaivara jaama. Pommitati vastastikku tugevasti, kuulid käisid otse üle Vaivara koolimaja. Auvere poolt ilmus suur venelaste ahelik, ulatudes raudteest Vaivara mõisani. Koolimaja võeti esmajoonelt enda alla. Seal söödi ja püüti varustada end toiduainetega. Maakuulajad saadeti suuskadel välja. Enamlased-sõdurid seletasid, et kui on vastas parunid, need on valged, siis ei ole midagi karta. Aga kui on tegemist saksa armeega, siis läheb asi pahaks.
Öösel hakkasid kahurid mürtsuma ja kuulipilduja aina lõgistas raudtee läheduses. Enamlased olid teostand soomusrongiga kallaletungi Vaivara jaamale. Rongil olnud palju laskemoona ja kaks soomusautot. Kui jõudsid Vaivara jaama pöörangule, siis sakslased võtsid rongi ägeda tule alla, laskid kahuritega ja kuulipildujatega. Soomusrongile anti kohe tagasikäik, sõideti Vaivara kiriku kohta. Seal oli ees töörong, millele põgenev soomusrong sõitis otsa. Hulk vaguneid langes kaldast alla. Üks soomusauto rongil läks põlema, teine langes kaldast alla. Üks madrus põles tuhaks. Samuti oli teisi vaguneid raudtee tammist alla kukkund. Kahurikuule oli suured hunnikud maas. Sakslased siiski ei tulnud kohe järele enamlastele, vaid võimaldasid neil koristada purunenud vagunid ja suure osa maha langenud laskemoonast, kuna teine osa jäigi maha. Raudtee jäi siiski vigastamata. Selles lahingus sai kuuldavasti ka üks vene masinist surma, kuna teine põgenes rongi- õnnetuse järele külasse, jättes rongi maha.
Pühapäeva hommikul (3. märtsil) tulid sakslased Vaivarasse. Laupäeva õhtul nad olid vallutanud juba Kannuka küla. Sealt tulid pühapäeval mere äärt mööda Vaivara mõisa, haarasid sealt raudtee tule alla. Neil oli küüdimehi kaasas. Kui raudtee oli enamlastest puhas, siis tuli ka Vaivara jaamast voor kohale. Venelased pommitasid veel Auvere jaamast raudteed ja Vaivara kiriku ümbrust, kuid taganesid peatselt.”
Mäletas J. Kraavik.
Tõenäoliselt on tegemist Johannes Kraavikuga, kes oli Vaivara koolijuhataja 1917-1931 a.
Ressursi leidumisel tuleb lisa.
Mõnevõrra on mäletatud ka sõjategevust, löön veidi ümber, inimestel hea lugeda.
Kirjaviisi pole muudetud.
Tegevus toimub siis 1918 a.
Saksa okupatsioon.
“Saksa okupatsioon algas enamlaste taganemisega. Venelased taandusid raudteel ja maanteel. Maanteel liikusid voorid vooride järele, ei mahtund kõik enam teele, tegid kaks teed veel päristee kõrvale. Pärast enamlaste lahkumist valitses kohal suur vaikus, ei liikund keegi laiemalt ringi ega saadud ka posti. Valitsuste vaheaeg kestis Vaivaras ligi nädala. Juba kuuldus, et mujal olevat sakslaste väed sees.
1. märtsil ilmus salkkond venelasi raudteel veduriga olukorda uurima. Kohalikel elanikel ei olnud asjast mingit ülevaadet. Järgmisel päeval, see oli laupäev 2. märtsil, ilmus rohkem venelasi. Sama päeva õhtul hakkasid venelased Auverest kahuritega Vaivara jaama pommitama. Sealt vastati kahuritulega, siis oli selge, et sakslane oli asunus Vaivara jaama. Pommitati vastastikku tugevasti, kuulid käisid otse üle Vaivara koolimaja. Auvere poolt ilmus suur venelaste ahelik, ulatudes raudteest Vaivara mõisani. Koolimaja võeti esmajoonelt enda alla. Seal söödi ja püüti varustada end toiduainetega. Maakuulajad saadeti suuskadel välja. Enamlased-sõdurid seletasid, et kui on vastas parunid, need on valged, siis ei ole midagi karta. Aga kui on tegemist saksa armeega, siis läheb asi pahaks.
Öösel hakkasid kahurid mürtsuma ja kuulipilduja aina lõgistas raudtee läheduses. Enamlased olid teostand soomusrongiga kallaletungi Vaivara jaamale. Rongil olnud palju laskemoona ja kaks soomusautot. Kui jõudsid Vaivara jaama pöörangule, siis sakslased võtsid rongi ägeda tule alla, laskid kahuritega ja kuulipildujatega. Soomusrongile anti kohe tagasikäik, sõideti Vaivara kiriku kohta. Seal oli ees töörong, millele põgenev soomusrong sõitis otsa. Hulk vaguneid langes kaldast alla. Üks soomusauto rongil läks põlema, teine langes kaldast alla. Üks madrus põles tuhaks. Samuti oli teisi vaguneid raudtee tammist alla kukkund. Kahurikuule oli suured hunnikud maas. Sakslased siiski ei tulnud kohe järele enamlastele, vaid võimaldasid neil koristada purunenud vagunid ja suure osa maha langenud laskemoonast, kuna teine osa jäigi maha. Raudtee jäi siiski vigastamata. Selles lahingus sai kuuldavasti ka üks vene masinist surma, kuna teine põgenes rongi- õnnetuse järele külasse, jättes rongi maha.
Pühapäeva hommikul (3. märtsil) tulid sakslased Vaivarasse. Laupäeva õhtul nad olid vallutanud juba Kannuka küla. Sealt tulid pühapäeval mere äärt mööda Vaivara mõisa, haarasid sealt raudtee tule alla. Neil oli küüdimehi kaasas. Kui raudtee oli enamlastest puhas, siis tuli ka Vaivara jaamast voor kohale. Venelased pommitasid veel Auvere jaamast raudteed ja Vaivara kiriku ümbrust, kuid taganesid peatselt.”
Mäletas J. Kraavik.
Tõenäoliselt on tegemist Johannes Kraavikuga, kes oli Vaivara koolijuhataja 1917-1931 a.
Ressursi leidumisel tuleb lisa.
, aga 