www.militaar.net

Vanaisa, kes on pärit Toilast, rääkis loo, et Toilas oli tollase piirivalvekordoni (sama hoone, mis nõuka ajal oli samuti piirivalve käes, praeguse Saksa sõjakalmistu juurde viiva tee ääres, vasakut kätt) juures üks puust redelitega torn. Torn hävis teises maailmasõjas. Sinna torni kedagi ei lubatud. Aeg-ajalt käis seal tornis kahe suure nahkpaunaga madrus. Mis ta seal tegi, keegi kohalikest ei tea. Madrus oli korteris ühe proua juures, kellele maksis riik palka selle eest, et ta madrusele peavarju pakkus ja teda toitis. Kui üks madrus oma aja täis teenis (8 - 11 kuud vist, mereväe teenistuspikkus) tuli järgmine madrus ja lugu kordus.
Huvitavaks teeb asja see, et külas oli viis telefoni, neist üks oli proua juures. Kui madrus käis külas tantsimas, siis mõnikord käis proua teda ära kutsumas, et vaja torni minna. Kui siis külanaised küsisid proua käest, et mis asja sa ajad, siis vastas proua, et ma ei tohi rääkida, see on kroonusaladus.

Miks see madrus seal tornis käis ja kas selliseid poste oli veel mujalgi Eestis?

mingi aeg olid EW ajal kasutusel õhuvaatlustornid.. äkki mõne nende jäänuk ta oli?

Kõlab siiski merevaatlusposti moodi asi olevat.

Tol ajal oli Eestil suhteliselt arenenud merevaatlus- ning raadioluure süsteem. Jälgiti venelaste Baltimere laevastiku liikumist. See Toila post oli ilmselt mingi II järgu oma, kui seal pidevat valvet ametis polnud ja ainult üks mees valvas. Samas kõlab väga loogiliselt, et telefoni teel kutsuti mees postile, kui teised postid teatasid huvipakkuvate laevade liikumisest. Laevad liiguvad merel nii aeglaselt küll, et mees jõuab posti ronida. Laevad ära fikseerida. Kursi ja kiiruse hinnata ning siis teate veel ka edasi anda..

Lennukite vaatlemiseks juba tagantjärele posti ei jookse

Kui laevade kiirust või täpset asukohta teada taheti, siis pidi kaks meest ühel ajal vähemalt kahest tornist määrama bussoolidega laevade asukohti.
Torne kasutati ka maismaa mõõdistamisel. Aastatel 1926 - 40 rajati Eestis triangulatsiooni meetodil neljast (I - IV) järgust koosnev plaaniline põhivõrk.

Ok, seda ma ka ise arvasin.
Õhuvaatlust puudutava raamatu olen ma läbi lugenud, seepärast õhuvaatlusposti ei uskunud.
Kus kohast oleks võimalik leida lisainfot nende vaatluspostide kohta?

Roamless kirjutas:Ok, seda ma ka ise arvasin.
Õhuvaatlust puudutava raamatu olen ma läbi lugenud, seepärast õhuvaatlusposti ei uskunud.
Kus kohast oleks võimalik leida lisainfot nende vaatluspostide kohta?

Hetkel oskan soovitada kahte allikat, kust see minu inf võib pärit olla. (Kuna sai kirjutatud lihtsalt lambist ning mälu järgi )

Kogumik "Luuramisi" kus jutuks Eesti sõjaväeluure (nii palju kui sellest midagi järele jäi omal ajal).

Ning Leskineni "Vendade sõjasaladus". Või oli see riigisaladus? Kuna laevade jälgimise süsteem oli eestlastel Soomega ühine ning midagi oli seal raamatus ka sellest juttu...

Leskineni "Vendade riigisaladus" oli vist ikke.
Aga Ruhnu saarel oli ka vist mingi taoline teema,et Ruhnu poisid teenisid aega majaka juures.Mida nad seal tegid,ei mäleta,kuid olen kuskilt lugenud kunagi.

Ruhnus oligi teine teema. nimelt võimalus jätta ruhnlased oma saarele aega teenima oli üks lubadusi, millega Eesti riik Ruhnu lätlaste nina alt ära napsas.
teine väga oluline põhjus oli see, et eesti vetes on rohkem hülgeid...

muide, ruhnlased ise tahtsid algselt küll hoopis rootsi riigi külge kuuluda

sadist kirjutas: Aga Ruhnu saarel oli ka vist mingi taoline teema,et Ruhnu poisid teenisid aega majaka juures.Mida nad seal tegid,ei mäleta,kuid olen kuskilt lugenud kunagi.

sammal.habe kirjutas:... võimalus jätta ruhnlased oma saarele aega teenima oli üks lubadusi, millega Eesti riik Ruhnu lätlaste nina alt ära napsas.
muide, ruhnlased ise tahtsid algselt küll hoopis rootsi riigi külge kuuluda

Tegelikult ostsid eestlased 1919. aasta juunis Ruhnu endale hülgerasva eest sealstele elanikele raha makstes. See rasv läks hiljem muide hukka, aga saare elanikud sai Eesti poole ära meelitatud.

Enda allutamine Rootsile oli muidugi ulme valdkonnast teema, aga allutamine Lätile oleks olnud üli-reaalne. Tõenäoliselt olekski nii läinud, kui eestlased poleks hülgerasva eest raha maksnud 1919. aastal. Ärgem unustagem, et 17. sajandil kuulus see rootslastega asutatud saar Kuramaa Hertsogiriigile ning Kuramaa on sealt ikka PALJU lähemal kui Eesti...

Muide - 1920ndate aastate Läti kaardid (eriti just Kurmaa maakondade kaardid) näitavad Ruhnut Läti osana. Neid kaarte on Läti muuseumites palju nähtud...

valdo esitab ainult ÜHE lubaduse paljudest, millega ruhnlaste "hearts and minds" võideti. lisanud siis veel, et eesti riik lubas ruhnlastele ka püsse hülgejahiks. .
lubati veel mõndagi...

soov rootsi alla kuuluda pole mitte ulme, vaid dokumenteeritud fakt. ent ruhnlased said üsna kähku isegi aru, et see on ebareaalne.

Üks puust merevaatlus torn asus Läänemaal Riguldi- Dirhami maantee ääres Tuksi teeristis. 70-ndatel aastatel ehitati sinna kõrvale ka piirivalve kordon. Kui katuse panemiseks läks kisuti läheduses oleval Rooslepa kirikul plekkkatus maha ja pandi kordoni katuseks. Mõni aasta hiljem tõmmati maha ka kiriku torn - mis oli väidetavalt olnud heaks orientiiriks meresõitjatele. Rooslepa kirikust jäid järgi vaid varemed. Sel aastal sai kirik peale aastaid kestnud remonttöid taastatud. Puidust torni kasutati kuskil 80-ndate aastateni. Sai sinna ka ise ronitud, kui osa astmeid oli juba läbi mädanenud ja ka puudusid. Millal ta lammutati ei tea. Kordon peaks ka praegu kasutusel olema.

Vabandust, mul on midagi pisut ebaselge:

Õhuvaatlust puudutava raamatu olen ma läbi lugenud...

Millisest raamatust jutt ?

Teemast: õhuvaatlusposti funktsioonide täitmise välistamine konkreetsel juhul on ehk siiski ennatlik... Kui aega saan, kontrollin üle.

o

Mulle ei tule praegu nimi meelde, see oli ikka 5-6 aastat tagasi. Raamatut ennast ka ei oma. Suhtkoht õhuke vihik oli. Peamine rõhk raamatus oli Teise maailmasõja Saksaaegsel õhuvaatluse korraldusel Eestis ja eestlaste osas nendes.
Võin eksida, aga minuteada on sellest ka siin foorumis juttu olnud. Raamat on 90-ndate väljaanne.

Juttu ikka olnud

http://www.militaar.net/viewtopic.php?p ... eire#20132

kle mis vanaisa nimi? ise kah toilast äkki tean...