www.militaar.net

Kas keegi hea foorumlane teab midagi Ruhnus asunud nõukogude armee sideväeosast? Huvitav on see, et sealt lahkus viimane ohvitser 23. dets. 1994, kuigi nagu viimased läksid vist ikka 31. aug. 1994... (allikas: Ruhnu koduleht).

ametlikult läksid küll 30.08.94 kuid eks see minek kestis umbes pool aastat ikka või midagi nii.

see sai nüüd ka selgemaks, et koduleht eksis. tegelikult läks komandör lontjev sealt oma perega 23. 12 1993

Kas see oli ikka puhtalt sideväeosa?

Olin Ruhnus 1992 suvel 2 nädalat ja selle käigus õnnestus külastada ka nimetatud "objekti".

Kohalike jutu järgi pidi olema see seotud Eestis asuva PVO lennuväega ning seal olid mõned lokaatorite moodi asjandused ka.

Väeossa sattusime sedasi, et kaks tsurbanist sõdurit üritasid küla jaanipeolt varastada helivõimendit, järgnes tagaajamine, 10 meest kastiga Uaziku kastis täiskiirusega mööda pimedat metsa. Väeosa väravas tuli vastu zampoliit (selline 140cm pikk venelane) ja sõdurid toimetati pikema jututa kohalikku kartserisse.

Olid ajad

selle väeosakohta veel niipalju, et (olin enne jaani ruhnus ja vestlesin kohalikega)tuli välja, et seal on teeninud tõnu trubetsky

lisaks veel see jutt, et seal läedal läks põhja vene allveelaev II ms. ajal ja vedeleb praegugi veel u. 50 m sügavusel...

dude kirjutas:see sai nüüd ka selgemaks, et koduleht eksis. tegelikult läks komandör lontjev sealt oma perega 23. 12 1993

On see kindel? Ja mitte 23.12.1992?

dude kirjutas:Kas keegi hea foorumlane teab midagi Ruhnus asunud nõukogude armee sideväeosast? Huvitav on see, et sealt lahkus viimane ohvitser 23. dets. 1994, kuigi nagu viimased läksid vist ikka 31. aug. 1994... (allikas: Ruhnu koduleht).

Minu andmetel oli ka tegu PVO raadiotehnilise väeosaga. Täpsemalt olevat Ruhnu saarel Pärsi neeme lähedal asunud 28. (59.) üksik raadiolokatsioonirood (s/o 48771). Ehk on tegu sama väeosaga. Palju neid sinna väiksele saarele ikka mahtus.

Kusjuures ühte-teist oli Ruhnus siiski veel lisaks eelmises postituses märgitud PVO raadiolokatsiooniroodule. Tuletorni kõrval olla asunud mereväe-raadiotehniline rühm, mis allus Lätis asunud vaatlusrajooni raadiotehnilisele roodule, kuid vist juba 1990-91 seal meeskonda enam peal ei olnud. Hooned tundusid mahajäetutena. Ruhnu sadama juures oli veel ka väike sõjaväe kütuseladu mis aga võis kuuluda ka minu eelmises postituses nimetatud PVO raadiolokatsiooniroodule. Nii et sinna väikesele saarele mahtus siiski pisut rohkem.

Siit üks link ka piltidele, mis viib Ruhnu.

http://14dpvo.ucoz.ru/photo/vesna/53-0-1957

incognitus kirjutas:Tuletorni kõrval olla asunud mereväe-raadiotehniline rühm, mis allus Lätis asunud vaatlusrajooni raadiotehnilisele roodule, kuid vist juba 1990-91 seal meeskonda enam peal ei olnud.

Teab keegi kinnitada, kummad seal olid, kas mereväelased või mere-piirivalve?
Ja kus asus piirivalvekordon? See oli Ruhnus vähemasti 50.-il, aga mis ajani? Tean vaid, et see allus Läti (Ventspilsi) piirivalvesalgale (s/o 2335).

Minul oli võimalus teenida Ruhnu's vene sõjaväes aastatel 1988-1989. Sel ajal asus Ruhnus vaid 1 sõjaväeosa, ПВО (противовосдушные войска) grupi РТВ (радиотехнические войска) rood. Sel ajal olid NLi õhukaitseväed (ПВО) jaotatud 2 osaks, raadiotehnilised väed ja raketiväed. Raadiotehnilise üksuse ülesadeks oli mingi objekt avastada ja raketivägedel siis vastav asi vajadusel alla tuua. Roodus oli ca 30 solbakut, sinna saadeti tavaliselt "asumisele" sellised tegelased, kellega mujal hakkama ei saadud. Roodul oli oma raadiojaam, mis töötas 24H, radarid töötasid vaheldumisi Sõrve sääre üksusega. Sel ajal oli meil komandöriks Puhov, hilisem roodukomandör Leontjev oli kaugmaaradarijaama komandör. Oli veel lühimaaradar, see näitas madalamaid objekte (helikopter Kuressaarest). Lisaks kõrgusemõõtja. Elekter diiselgeneraatoritest. Krüptouuendused tulid iga nädal või ka sagedamini. Idee siis selles, et kui NLi lennuk, siis vastas radarile, et oma. Kui võõras lennuk, siis vastust ei tulnud. Kui helikopter maha magati, siis 5 narjaadi "без очереди" oli soolas. Olin seal paar aastat pärast Rusti ülelendu ja kui oli mingi püha või vana-aasta õhtu, siis sel ajal muidugi nii Ruhnu, Sõrve, Pärnu, Saare-Kärla radarijaamad töötasid alati 24H. Ise olin planšetijoonistaja, s.t tagurpidi koordinaatteljele joonte märkija. Mõte siis selles, et planšeti teisel pool oleval ohvitseril oleks toimuvast õiget pidi visuaalne pilt.

Aitäh Teadjale info eest. Kuna seal teenis vähe inimesi ja paik on üsnagi isoleeritud, siis ei ole selle väeosa kohta ka eriti infot. Mul oleks Teile miljon küsimust, aga no vaevalt, et neile kõigile vastata viitsite, kuid kui lubate, siis küsin siiski mõned küsimused, iseasi, kas tahate neile vastata.

1. Kuidas Teie sattusite sinna, kas ka saadeti kuskilt jalust ära või täiesti juhuslikult - teenida Eestis oli juba suur boonus ma arvan või avaldas see hoopis pigem kuidagi survet teiste ajateenijate poolt.
2. Kui seal oli umbes 30 ajateenijat, siis kas sellises väikses väeosas oli ka dedovshinat või oli see võimatu? Kas eestlasi oli veel?
3. Kuidas olid suhted kohalikega - kas sõdureid kasutati kohalikel töödel ka abiks?

Ette tänades,

Dude

Mnjah, ise oleksin ise hea meelega teeninud kusagil kaugemal. Eestis olid muutuste ajad ja ega teenistuskaaslased eestlastesse väga hästi ei suhtutud. Väeosa on siiski alati isoleeritud ala, kus omad reeglid. Aga vastused:
1. Algul teenisin Tallinnas, Kostiveres brigaadis, kuid kuna siis sai hüppes käidud, siis saadeti läbi Saaremaa pataljoni asumisele Ruhnu. Oma rumalus - ei osanud hüve hinnata, Tallinnas oleks kindlasti mugavam olnud.
2. Ruhnus ei olnud dedovšinat, seal oli selline asi nagu zemljatšestvo. Kui mina seal teenisin, siis keegi luges kokku, mingil hetkel oli seal 18 eri rahvust, mina ainukese eestlasena. 5 tšetšeeni, paar lezgiini, tadžikid, usbekid, muud dagestaanlased, 1 venelane, korealane, paar ukrainlast jm. Ühesõnaga, rahvuste paabel. Ohvitserid olid venelased-valgevenelased. Aga asiaadid hoidsid kokku, heledamatel nahavärvidel oli raskem.
3. Ma ise käisin paari kaaslasega aeg-ajalt abiks heina tegemas kohaliku loomapidaja juures, lisaks paar korda suvitajate juures vikatiga heina niitmas. Väeosast väljasaamine oli ikkagi boonus. Kuna olin ise põllunduse haridusega, siis väeosa kartulikasvatus oli kah minu ülesanne. Üldiselt kohalikega olid suhted head, aeg-ajalt oli probleeme. Mäletan juhust, kui väeosale diiselkütet toodi ja tankeri voolikust tilkus veidi diislit maha, siis kohalikud olid kurjad. Samas, meie ohvitsere ajas marru see, et kui kohalikele sai laenata voolikuid, siis nirises diislit mis hirmus, kuid see ei olnud nagu oluline. "почему эстонцы русских не любят" oli põhiküsimus.

Teadja kirjutas:... Algul teenisin Tallinnas, Maardu brigaadis, ... siis saadeti läbi Saaremaa brigaadi asumisele Ruhnu

Huvitav et läbi Saaremaa Ruhnu. Kas ainult transport toimus Saaremaa kaudu või ka allus Saaremaale? 1983 - 85 oli Pärnu pataljoni all Võhma ja Ruhnu roodud. Kuressaare all Sõrve ja Undva.

Jah, sel ajal (1988) kuulus Ruhnu rood Pärnu alla (Saaremaa alla läks vist 90-91), kuid tsiviilhelikopter Ruhnu käis Kingissepast/Kuressaarest. Sain olla nädal Saaremaal pataljonis + 11 päeva Kingissepa kubus. Sealt edasi Ruhnu.