www.militaar.net

http://www.walnutridge-aaf.com/Bombers, ... o%20VC.jpg


ja üks huvitav pilt veel

http://www.walnutridge-aaf.com/F,%20Nos ... ,%20GV.jpg

teist pilti ei jagand päris lahti aga esimene on küll tõsiselt vinge

Romula mingi?

Seda olen kuulnud küll, et sõjaaegseid masinaid jäi peale uute leiutamist massiliselt niisama vedelema. Ja nad vedelesid niimoodi kaua.

Huvitav, kui palju sõjaaegseid pommitajaid praegu niimoodi veel vedeleb? Kunagi ksukil tehnikamaailmas mingi lennušõu artiklis käis luubi alt läbi B24, mis alles hiljuti miski klubi poolt üles löödud ja lendama pandud. Tähendab, et neid ikka vedeleb veel ja juppegi ehk leiab ladudest? Pealegi hiljutine uudis, kus hakatakse jääst välja sulatama P38-id, aga nende kõrval on veel tuttuued B17-d, aga nende vastu ei tunta huvi? See võiks tähendada, et neid B17-id vedeleb ameerikas niisamagi piisavalt, et jää alt välja tirida neid pole mõtet?

Tean, et Mustange lendab fanattide käes palju, nendega tehakse miskeid võistlusi ja isegi nende mootoreid toodetakse praeguseni.

venemaal pidada ka mingeid WWII replikaid toodetama

ja La-5 mootor Ash-82 on tänini tootmisel, kuna seda kasutatakse kogemata mingi reisilennuki peal.

Sellest lennukite surnuaiast oli ühes Soome ajakirjas aastaid tagasi artikkel.
Kogutakse sinna ümberrelvastumise käigus väljavahetatud lennukid. Osa võidakse uuesti kasutusele võtta, osa kasutatakse varuosadeks või simulaatorite ehitamiseks. Mõned müüakse tsiviilkasutusse. Oli toodud näide, kus politsei ostis sealt liiklusjärelvalveks kopteri ja hind oli vist $5000.
Ka välismaale on müüdud lennukeid, välja arvatud näiteks strateegilisi pommitajaid B-52, mis käivad rahvusvaheliste lepete alla. Need lõigatakse mitmeks tükiks ja tükid jäetakse mingiks ajaks lageda taeva alla vedelema, et vene satelliidid saaksid hävitamise fikseerida.

Pommitajaid B-52 on erinevates lennukisurnuaedades (boneyards) tohutult, pluss F-4, 2 ms aegseid Mitchelle ja B17neid ning mõningad üksikud hävitajad mida pole veel restauraatoritele maha müüdud. Siin on need B-52ed Davis monthan sõjaväebaasis Arizonas

http://images.google.ee/imgres?imgurl=h ... image&cd=1

Sooblile vastuseks:
Mittetäielik loetelu veel lendavatest teise ilmasõja aparaatidest:
P-40: 19
P-51 Mustang: u. 150
P-38 Lighting: u. 7
P-39 Airacobra: 2
F4U Corsair: u. 28
B-17: 13
B-24: 3
B-29: 1
Spitfire: 44
Lancaster: 2
Bf 109: 2 pluss 8 hispaanlast
See nimistu muidugi muutub kogu aeg, mõni lennuk lõhutakse ära, mõnel saab ressurss otsa. Samas tuleb aeg-ajalt mõni ka restaureerijate käest juurde.

Selles tehnikamaailma artiklis oli jutuke, et see B24 lammutati viimse kui plekitükini laiali, puhastati ja töödeldi miski keemiaga korrosiooni vastu, läbikorrodeerunud junnid asendati, seejärel pandi kokku. Kõik mitusadatuhat neeti tuli ettevaatlikult akudrelliga lahti puurida ja hiljem uuesti neetida. Pluss siis veel nelja tähtmootori kapremont ja nende kütusekulu - jõuti järeldusele, et neljamootorilise pommitaja omandamine, taastamine ja pidamine pole odav lõbu, sellest ka lennukorras pommitajate ja hävitajate arvuline suhe.

Äkki vajab neljamootoriline mingeid eri lenduripabereid ka, et miski Cessna harrastuspiloodi paberitega ei tohi nendega sõita?

(Vähemasti FlightSimis on B24 palju kergemini käsitsetav kui Me109, ei uju raja joonelt ära, ei hüppa ega karga ega kõigu nagu konn, raja peal näed ka, kuhu sõidad, mitte ei vahi taevasse)

Soobel kirjutas: Äkki vajab neljamootoriline mingeid eri lenduripabereid ka, et miski Cessna harrastuspiloodi paberitega ei tohi nendega sõita?

Nii ja teisiti. Kui tahad B 24-ga oma lõbuks lennata, siis loa liik PPL(A) - Private Pilot Licence (Aeroplanes) on sama , mis Cessnaga lendamiseks.
Vajad erinevaid pädevusi. Cessna puhul SEP(A)land ehk ühemootorilised kolbmootoriga maismaalennukid.
B 24 piloteerimiseks on vajalik MEP(A)land. Lisaks tüübipädevus, mida on vaja kõigil raskematel lennukitel, ka näiteks An-2, kuigi see on ühemootoriline.
Siis on lennukäsiraamatus kirjas minimaalne meeskonnaliikmete arv, seega pead veel paar sõpra välja koolitama.
Öösel lendamiseks peab olema NQ- Night Qualification ehk öölennu pädevus.
Pilvest läbi või halbades ilmastikutingimustes lendamiseks IR- Instrumental Rating. Selle olemasolul võid ka öösel lennata. Instrumentaallennuks peab ka lennuk vastavalt varustatud olema.
Kui kõik vajalikud pädevused olemas, võid oma lõbuks lennata ja sõpru kaasa võtta.
Kommertslendude tegemiseks on vaja veel palju-palju. Eralenduri paberitega on see välistatud, CPL- Commercial Pilot Licence- st jääb ka väheks. Vaja on ATPL ehk liinilenduri pabereid, et kapteni istmel istuda. Pädevusi tuleb iga aasta uuendada. Vaid eralenduri luba iga kahe aasta tagant.
Lennuki lennukõlblikuna hoidmine on omaette teema.

Ehk siis sarnaselt vedurijuhilubadega: Diiselrongi lubadega mootorvedurit ei juhi, kui on mootorveduri load ja oled eluaeg sõitnud TEP70-ga, siis ilma koolituseta sa CME3-ga sõitma ei tohi minna jne. Lennunduse puhul paistab asi mõnevõrra keerulisem välja.

Paistab siis, et B24 lennutund on üsna astronoomiline. Aga huvitav, kuidas seda lennutundi võrrelda ärimees Siffi ärilennuki lennutunniga. Ses mõttes, et kui ise kõrgestisündinud rikkur oleks, oleks B24-aga kordades ülbem ärikohtumistele lennata, kui mingi vilepilliga.