tüli ostjaga -mis teha?? -palun lugeda läbi
Postitatud: 28 Jaan, 2007 19:40
-
www.militaar.net
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
tüli ostjaga -mis teha?? -palun lugeda läbi
1. leht 2-st
Postitatud: 28 Jaan, 2007 20:10
Ütled,et kaup on kaup.Äri on juba tehtud ja enda mure kuidas hakkama saad ise ta ju ostis "siga kotis".
Postitatud: 28 Jaan, 2007 20:14
mõtlen ka seda.Muidu asja seisukord nagu uus seega ei ole midagi viriseda ning andsin õige suuruse mis sisse kirjutatud.Ütleb et tal on raha maha visatud ning tal pole sellega midagi teha.
Postitatud: 28 Jaan, 2007 20:19
Ega hulle on igasuguseid. Ehk on lihtsam et saadab kõigepealt vormi tagasi ja siis saab raha miinus postikulu? Lihtsalt edasise vaidlemise vältimiseks.
Postitatud: 28 Jaan, 2007 20:22
-
Postitatud: 28 Jaan, 2007 22:02
sulle : üldjuhul ikka frentši ikka palja keha peale ei panda.. ja karta nüüd sed, et ta seda ka teinud on..... pesumasin äkki???
ostjale...: ärgu ostku sis tõesti siga kotis. tulnud kohale ja vaadanud üle... riided pole tõesti padrunitasku, mis on sama suurusega.
sinu asemel ma lihtsalt saadaks pikalt. las tuleb... so what? küttekulu läheb tal lisaks
ostjale...: ärgu ostku sis tõesti siga kotis. tulnud kohale ja vaadanud üle... riided pole tõesti padrunitasku, mis on sama suurusega.
sinu asemel ma lihtsalt saadaks pikalt. las tuleb... so what? küttekulu läheb tal lisaks
Postitatud: 29 Jaan, 2007 9:17
Tere,
mina annaksin igatahes raha tagasi, kui ostjale tõesti vorm väike. Seda enam, et kui neid vorme niipalju müüd, siis leiad ka sellele vormile taas uue ostja.
Riiete ja saabastega on kord juba see jama, et üks asi on see, mis sinna sisse on numbriks kirjutatud, teine asi on see mis ta päriselt on.
Sellise suhtumisega võid pikemas perspektiivis müüjana endale pigem kahju kui kasu teha.
Lihtsalt Minu mõtted.
mina annaksin igatahes raha tagasi, kui ostjale tõesti vorm väike. Seda enam, et kui neid vorme niipalju müüd, siis leiad ka sellele vormile taas uue ostja.
Riiete ja saabastega on kord juba see jama, et üks asi on see, mis sinna sisse on numbriks kirjutatud, teine asi on see mis ta päriselt on.
Sellise suhtumisega võid pikemas perspektiivis müüjana endale pigem kahju kui kasu teha.
Lihtsalt Minu mõtted.
Postitatud: 29 Jaan, 2007 10:27
Minu tgsh soovitus: osta tagasi!
Saad Sina, saab r.olematu ostja rahu.
See maksab imho märksa enam kui rahasumma, mis müümise-ostmise käigus kaduma läks.
Pealegi, ostaksin need kõrbepüksid ise Su'lt ära kui hind just väga kõrge ei ole
Saad Sina, saab r.olematu ostja rahu.
See maksab imho märksa enam kui rahasumma, mis müümise-ostmise käigus kaduma läks.
Pealegi, ostaksin need kõrbepüksid ise Su'lt ära kui hind just väga kõrge ei ole
Postitatud: 29 Jaan, 2007 17:07
Soovitan samuti tagasi osta (aga postikulud tasub ostja)
Kunagi ei tea, millal suus6nalised soovitused v6ivad 2rile kahju v6i kasu teha. Et selles suhtes ei tasu olla paindumatu.
Edu
Kunagi ei tea, millal suus6nalised soovitused v6ivad 2rile kahju v6i kasu teha. Et selles suhtes ei tasu olla paindumatu.
Edu
Postitatud: 29 Jaan, 2007 17:38
Olen isegi sama asja ees seisnud.Mõnikord on nii.et seda raha tagasimaksmiseks pole ja ei tule ka nii kohe ja kui juba ähvardama tullakse siis ma küll ei maksaks!
Postitatud: 29 Jaan, 2007 19:43
osta poole hinnaga tagasi 
Postitatud: 29 Jaan, 2007 21:13
kaup on kaup, ütle et ise vastutas et ostis selle.
kui mina müün siis ütlen alati et tagasi ei osta,ümber ei vaheta jms
kui mina müün siis ütlen alati et tagasi ei osta,ümber ei vaheta jms
Postitatud: 29 Jaan, 2007 22:52
Nii, ärimehed, vaatame, mida ütleb võlaõigusseadus. Lugege läbi ja tehke järeldused. Hea müüja maine säilitamiseks soovitaksin kauba tagasi võtta ja edasipidi hoolikam olla.
§ 217. Asja vastavus lepingutingimustele
(1) Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
(2) Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse;
3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil;
6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud müüja vastutust asja tootja, varasema müüja või muu vahendaja avalduse eest ei kohaldata, kui müüja avaldusest ei teadnud ega pidanudki teadma või kui müüja tõendab, et avaldus oli lepingu sõlmimise ajaks tagasi võetud või seda oli parandatud või et avaldus ei mõjutanud asja ostmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses loetakse asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks kinnisasja või avalikku registrisse kantud vallasasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti.
(5) Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
(6) Õiguse müümisel, mis annab õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest.
(7) Käesoleva jao tähenduses loetakse tootjaks käesoleva seaduse §-s 1062 nimetatud isikut, samuti isikut, kes tegutseb tootja poolt sõlmitud lepingu alusel levitajana või teenuste pakkujana.
§ 218. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul
(1) Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
(2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
(3) Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
(4) Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
(5) Kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva müümise puhul on müüja kohustatud kinnistusraamatusse kantud õiguse või selle seadmist tagava nõude kohta tehtud märke kõrvaldama ka juhul, kui ostja seda õigust või märget teab.
(6) Kinnisasja müüja ei vastuta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
§ 219. Asja ülevaatamise kohustus
(1) Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
(2) Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta.
(3) Kui asi suunatakse ostja poolt ümber või saadetakse edasi teise sihtkohta, ilma et ostjal oleks mõistlikku võimalust asja üle vaadata, võib asja üle vaadata asja jõudmisel uude sihtkohta, kui müüja lepingu sõlmimisel ümbersuunamise või edasisaatmise võimalust teadis või pidi teadma.
§ 220. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
(1) Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
(2) Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
(3) Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
§ 217. Asja vastavus lepingutingimustele
(1) Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
(2) Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse;
3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil;
6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud müüja vastutust asja tootja, varasema müüja või muu vahendaja avalduse eest ei kohaldata, kui müüja avaldusest ei teadnud ega pidanudki teadma või kui müüja tõendab, et avaldus oli lepingu sõlmimise ajaks tagasi võetud või seda oli parandatud või et avaldus ei mõjutanud asja ostmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses loetakse asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks kinnisasja või avalikku registrisse kantud vallasasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti.
(5) Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
(6) Õiguse müümisel, mis annab õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest.
(7) Käesoleva jao tähenduses loetakse tootjaks käesoleva seaduse §-s 1062 nimetatud isikut, samuti isikut, kes tegutseb tootja poolt sõlmitud lepingu alusel levitajana või teenuste pakkujana.
§ 218. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul
(1) Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
(2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
(3) Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
(4) Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
(5) Kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva müümise puhul on müüja kohustatud kinnistusraamatusse kantud õiguse või selle seadmist tagava nõude kohta tehtud märke kõrvaldama ka juhul, kui ostja seda õigust või märget teab.
(6) Kinnisasja müüja ei vastuta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
§ 219. Asja ülevaatamise kohustus
(1) Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
(2) Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta.
(3) Kui asi suunatakse ostja poolt ümber või saadetakse edasi teise sihtkohta, ilma et ostjal oleks mõistlikku võimalust asja üle vaadata, võib asja üle vaadata asja jõudmisel uude sihtkohta, kui müüja lepingu sõlmimisel ümbersuunamise või edasisaatmise võimalust teadis või pidi teadma.
§ 220. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
(1) Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
(2) Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
(3) Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
Postitatud: 30 Jaan, 2007 10:39
Kõik ilus, kuid antud juhul ei sõlmitud lepingut oma majandus-kutsetegevuses, sest müüja on eraisik kes müüs kasutatud kaupa millest ta ostjat ka eelnevalt informeeris. Selline väike juriidiline nüanss siis
Postitatud: 30 Jaan, 2007 17:02
Minuteada on suuline leping ikka veel leping.
Aga eks iga müüja otsustab ise, kui tähtsad on suhted klientidega. Sest arvesta, ka kliendid suhtlevad omavahel, ja halb maine tähendab seda, et potentsiaalne klient läheb kellegi teise juurde.
Endal on olnud sitt kogemus Volga poega, kus pandi roolikarbi remondikomplekti masinale sobimatu tigu (maksab päris piisavalt). Konkreetselt müüja viga. Ja siis veel ajasid nad oma õigust ka taga, kahjuks polnud aega nendega kembelda.
Mis sa arvad, kui automoto foorumisse läheksid ja sealt küsiksid selle poe kohta, mis vastuseid sa saaksid?
Aga eks iga müüja otsustab ise, kui tähtsad on suhted klientidega. Sest arvesta, ka kliendid suhtlevad omavahel, ja halb maine tähendab seda, et potentsiaalne klient läheb kellegi teise juurde.
Endal on olnud sitt kogemus Volga poega, kus pandi roolikarbi remondikomplekti masinale sobimatu tigu (maksab päris piisavalt). Konkreetselt müüja viga. Ja siis veel ajasid nad oma õigust ka taga, kahjuks polnud aega nendega kembelda.
Mis sa arvad, kui automoto foorumisse läheksid ja sealt küsiksid selle poe kohta, mis vastuseid sa saaksid?