http://www.rk.ee/metsavennad/dokumendid/4osak2.html
VÄRATI jõugu eksisteerimise aja jooksul panid selle liikmed toime järgmised iseloomulikud kuriteod:
1. 1950. aasta kevadel panid bandiidid PÄRNIK, Evald; TOOMINGAS ja REITOV toime relvastatud röövimise Niidaste kooperatiivis, kust viisid ära tööstuskaupu rohkem kui 20 000 rubla eest.
2. 1950. aasta augustikuus panid VÄRATI jõugu liikmed PÄRNIK, Evald; REITOV ja TOOMINGAS toime relvastatud röövimise Lepplaane kooperatiivis, kust bandiidid viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 15 000 rubla suuruses summas.
3. 1950. aasta septembris–oktoobris panid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja PÄRNIK, Evald toime Pärnu–Jaagupi rajooni Pärivere sovhoosi kassa relvastatud röövimise, kust nad riisusid raha 10 000 rubla suuruses summas.
4. Jõuk koosseisus TOOMINGAS, PÄRNIK, Evald ja REITOV pani 1950. aasta oktoobrikuus toime Vändra rajooni Aesoo kooperatiivi relvastatud röövimise, kust viidi ära kaupu umbes 13 000 rubla väärtuses.
5. 1951. aasta kevadel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald; TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Valgu kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid tööstuskaupu 34 958 rubla eest.
6. 1951. aasta maikuus röövisid relvastatud bandiidid VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald, TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Taali kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 40 000 rubla suuruses summas.
7. 1951. aasta juulis röövisid relvastatud bandiidid PÄRNIK, Oskar, "Ets" ja "Linnamees" Suure–Jaani rajooni Kaansoo külanõukogu sekretäri talu, kust nad võtsid ära üle 20 000 rubla ja riideid.
8. 1951. aasta sügisel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja TAMM, Evald Pärnu–Jaagupi rajooni Kailase kooperatiivi, kust bandiidid riisusid tööstuskaupu ja toiduaineid umbes 23 000 rubla suuruses summas.
9. 14. detsembril 1954. aastal röövisid VÄRATI jõugu relvastatud liikmed VÄRAT; PÄRNIK, Evald; REITOV; TOOMINGAS ja bandiit hüüdnimega "Ets" Vändra rajooni Tori metsapunkti, kust nad riisusid 42 743 rubla riigi raha.
10. 1952. aasta sügisel viis VÄRATI jõuk koosseisus VÄRAT, REITOV ja TOOMINGAS Pärnu–Jaagupi rajooni "Linda" kolhoosist ära 4 siga.
11. 1953. aasta jaanuarikuus röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT, TOOMINGAS ja NIKOLAI Vändra rajooni Muti kooperatiivi, kust nad viisid ära tööstuskaupu umbes 19 000 rubla suuruses summas.
12. 1. märtsil 1953. aastal riisusid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS ja PÄRNIK, Evald Tori metsapunktist riigi raha 18 557 rubla.
13. 1953. aasta 22. juunil viibisid jõugu juht VÄRAT ja selle jõugu liige PÄRNIK, Evald (arreteeritud 23. VI 1953. a), peol, mille olid korraldanud Vändra rajooni Karl Marxi nimelise kolhoosi kolhoosnikud, ja püüdsid röövida puhveti kassat. Kohalviibinud kolhoosnikud osutasid neile vastupanu ning selle käigus tappis bandiit VÄRAT püstolist 3 ja haavas raskelt 2 kolhoosnikku, misjärel ta kadus, kuid bandiit PÄRNIKU võtsid kolhoosnikud kinni.
14. 2. novembril 1953. aastal röövisid VÄRATI jõugu liikmed Venemäe, Martini talu ja haavasid teda raskelt.
Peale selle panid VÄRATI jõugu liikmed toime röövimisi kolhoosides, sovhoosides ja kolhoosnike taludes, mistõttu on tekitatud riigile kahju rohkem kui 100 000 rubla ulatuses.
Ma näen siin 14 rasket varavastast kuritegu pluss kolme oma rahvuskaaslase tapmist, kelle kogu "süü" seisnes et neil õnnestus olla valel ajal vales kohas. Kuid ei näe ühegi tegu mis oleks suunatud vene, ehk okupatsioonivõimu vastu. Kõik kuriteod olid suunatud oma rahvuskaaslaste vastu, kaasa arvatud kolme kolhosniku tapmine ja kolme haavamine. Ma arvan et aatelise elemendi jaoks, oli tol ajal eestis piisavalt palju okkupatsioonivõimude esindajaid, selleks et mitte minna tavaliste põllumeestele kallale. Kui tegemist oli niivõrd aateliste inimestega, milleks oli röövida ja tappa oma rahvuskaaslasi, kelle elu, ma arvan ei olnud samuti meelakkumine. Kogu Eesti oli paksult täis vene sõjaväelasi, teedel vurasid tuhanded kergesti äratuntavat militaarsõidukeid, ka üksikuid, sõjaväelinnakud seisid täiesti avatuna, nii palju kui ma mäletan oma vanaema ja ema mälestused, mitte keegi ennast ei varjanud, käidi metsades, kalal, sõideti talviti suuskadel suured ringid, laup.-pühapäev Pobiga või Villisega Tallinnasse või Keila jne. Ei ole nii nagu ameeriklastel Iraagis, okastraat ümber ja püha. Millegipärast, aga neljateitskümnest röövimisest ja kolmest tapmisest ei ole ühtegi mis oleks suunatud okupatsioonivõimude vastu. Miks? OK, kui ei taha tulistada, võiks mõni diversioon korraldada, kõik metsad on laskemoona täis, lõhkeainet võib jalaga segada. Mehed on sõja kogemusega, ei pea olema üliraske ülesanne. Aga ka seda pole tehtud. Ainult röövimised ja oma rahvuskaaslaste kes sellele osutavad vastupanu, tapmised. Selles mõttes, et suhteliselt keeruline aru saada ausalt öeldes milles seisnes relvastatud vastupanu.