Viimane Eesti metsavend.

[sadist]

[denis23]

Loen praegu siin:
http://www.rk.ee/metsavennad/dokumendid/4osak2.html

VÄRATI jõugu eksisteerimise aja jooksul panid selle liikmed toime järgmised iseloomulikud kuriteod:

1. 1950. aasta kevadel panid bandiidid PÄRNIK, Evald; TOOMINGAS ja REITOV toime relvastatud röövimise Niidaste kooperatiivis, kust viisid ära tööstuskaupu rohkem kui 20 000 rubla eest.

2. 1950. aasta augustikuus panid VÄRATI jõugu liikmed PÄRNIK, Evald; REITOV ja TOOMINGAS toime relvastatud röövimise Lepplaane kooperatiivis, kust bandiidid viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 15 000 rubla suuruses summas.

3. 1950. aasta septembris–oktoobris panid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja PÄRNIK, Evald toime Pärnu–Jaagupi rajooni Pärivere sovhoosi kassa relvastatud röövimise, kust nad riisusid raha 10 000 rubla suuruses summas.

4. Jõuk koosseisus TOOMINGAS, PÄRNIK, Evald ja REITOV pani 1950. aasta oktoobrikuus toime Vändra rajooni Aesoo kooperatiivi relvastatud röövimise, kust viidi ära kaupu umbes 13 000 rubla väärtuses.

5. 1951. aasta kevadel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald; TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Valgu kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid tööstuskaupu 34 958 rubla eest.

6. 1951. aasta maikuus röövisid relvastatud bandiidid VÄRAT; TOOMINGAS; PÄRNIK, Evald; REITOV; TAMM, Evald, TAMM, Arvo ja bandiit hüüdnimega "Ets" Pärnu–Jaagupi rajooni Taali kooperatiivi, kust nad viisid ära mitmesuguseid kaupu umbes 40 000 rubla suuruses summas.

7. 1951. aasta juulis röövisid relvastatud bandiidid PÄRNIK, Oskar, "Ets" ja "Linnamees" Suure–Jaani rajooni Kaansoo külanõukogu sekretäri talu, kust nad võtsid ära üle 20 000 rubla ja riideid.

8. 1951. aasta sügisel röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS; REITOV ja TAMM, Evald Pärnu–Jaagupi rajooni Kailase kooperatiivi, kust bandiidid riisusid tööstuskaupu ja toiduaineid umbes 23 000 rubla suuruses summas.

9. 14. detsembril 1954. aastal röövisid VÄRATI jõugu relvastatud liikmed VÄRAT; PÄRNIK, Evald; REITOV; TOOMINGAS ja bandiit hüüdnimega "Ets" Vändra rajooni Tori metsapunkti, kust nad riisusid 42 743 rubla riigi raha.

10. 1952. aasta sügisel viis VÄRATI jõuk koosseisus VÄRAT, REITOV ja TOOMINGAS Pärnu–Jaagupi rajooni "Linda" kolhoosist ära 4 siga.

11. 1953. aasta jaanuarikuus röövisid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT, TOOMINGAS ja NIKOLAI Vändra rajooni Muti kooperatiivi, kust nad viisid ära tööstuskaupu umbes 19 000 rubla suuruses summas.

12. 1. märtsil 1953. aastal riisusid VÄRATI jõugu liikmed VÄRAT; TOOMINGAS ja PÄRNIK, Evald Tori metsapunktist riigi raha 18 557 rubla.

13. 1953. aasta 22. juunil viibisid jõugu juht VÄRAT ja selle jõugu liige PÄRNIK, Evald (arreteeritud 23. VI 1953. a), peol, mille olid korraldanud Vändra rajooni Karl Marxi nimelise kolhoosi kolhoosnikud, ja püüdsid röövida puhveti kassat. Kohalviibinud kolhoosnikud osutasid neile vastupanu ning selle käigus tappis bandiit VÄRAT püstolist 3 ja haavas raskelt 2 kolhoosnikku, misjärel ta kadus, kuid bandiit PÄRNIKU võtsid kolhoosnikud kinni.

14. 2. novembril 1953. aastal röövisid VÄRATI jõugu liikmed Venemäe, Martini talu ja haavasid teda raskelt.

Peale selle panid VÄRATI jõugu liikmed toime röövimisi kolhoosides, sovhoosides ja kolhoosnike taludes, mistõttu on tekitatud riigile kahju rohkem kui 100 000 rubla ulatuses.

Ma näen siin 14 rasket varavastast kuritegu pluss kolme oma rahvuskaaslase tapmist, kelle kogu "süü" seisnes et neil õnnestus olla valel ajal vales kohas. Kuid ei näe ühegi tegu mis oleks suunatud vene, ehk okupatsioonivõimu vastu. Kõik kuriteod olid suunatud oma rahvuskaaslaste vastu, kaasa arvatud kolme kolhosniku tapmine ja kolme haavamine. Ma arvan et aatelise elemendi jaoks, oli tol ajal eestis piisavalt palju okkupatsioonivõimude esindajaid, selleks et mitte minna tavaliste põllumeestele kallale. Kui tegemist oli niivõrd aateliste inimestega, milleks oli röövida ja tappa oma rahvuskaaslasi, kelle elu, ma arvan ei olnud samuti meelakkumine. Kogu Eesti oli paksult täis vene sõjaväelasi, teedel vurasid tuhanded kergesti äratuntavat militaarsõidukeid, ka üksikuid, sõjaväelinnakud seisid täiesti avatuna, nii palju kui ma mäletan oma vanaema ja ema mälestused, mitte keegi ennast ei varjanud, käidi metsades, kalal, sõideti talviti suuskadel suured ringid, laup.-pühapäev Pobiga või Villisega Tallinnasse või Keila jne. Ei ole nii nagu ameeriklastel Iraagis, okastraat ümber ja püha. Millegipärast, aga neljateitskümnest röövimisest ja kolmest tapmisest ei ole ühtegi mis oleks suunatud okupatsioonivõimude vastu. Miks? OK, kui ei taha tulistada, võiks mõni diversioon korraldada, kõik metsad on laskemoona täis, lõhkeainet võib jalaga segada. Mehed on sõja kogemusega, ei pea olema üliraske ülesanne. Aga ka seda pole tehtud. Ainult röövimised ja oma rahvuskaaslaste kes sellele osutavad vastupanu, tapmised. Selles mõttes, et suhteliselt keeruline aru saada ausalt öeldes milles seisnes relvastatud vastupanu.

[Madis22]

kõik kolm tapeti ja kaks kolmest haavati ühe sündmuse käigus, kus nad ei olnud mitte lihtsalt valel ajal vales kohas, vaid üritasid röövijaid kinni pidada. olen mitmetes mälestustes sattunud samale teemale, et pärast 49nda aasta suurküüditamist oli raske talunikelt abi saada eriti suurematel gruppidel, see võib olla ka põhjuseks, miks nii palju on juttu röövimistest ....

[denis23]

oli kokku kaks episoodi, aga see selleks.

loe need summasid kokku mis kätte saadi kaupa 250 000 rubla ulatuses ja raha 80 000 rubla. Pobi maksis 15 000....seda piisaks kuni EV teist tulekut rantjee elu elama. Ega vist ei olnud neil metsas eriti suuri väljaminekuid kah: toit, viin, riided. Minu vanaema palk meditsiiniõena oli 1954 aastal 350 rubla seda piisas tema ja lapse äraelamiseks lui lapse isa vangilaagris oli. Milleks veel tappa kedagit?

Ja talupojad nagu ma aru sain ei jaganud eriti aatelisi seisukohti, kui hakati oma elud kolhoosivara nimel ohverdama.

[Frundsberg]

Mis seal ikka arutada, keegi pole ju väitnud, et kõik metsas olnud oleksid olnud inglid. Näiteks puudusid paljudel tiivad...

Küll aga võib öelda seda, et kui kommunistid poleks 1940 Eestit okupeerinud, siis poleks eesti meestel olnud mingit põhjust metsas redutada ja kauplusi röövida.

Nii et tuleme tagasi ikka nende mõnikord kriminaalsete tegude algse põhjuse juurde.

[motofassist]

Põhjus oli ``vabastajate`` ehk venelaste süü.
Niiet õigus jääb siiski Eestlaste poolele Denis23.

[Madis22]

üks põhjus raha röövimiseks, mida nimetatud on, oli talunikele, kes kolhoosi astuda ei tahtnud, pandud rämedad maksud. kuna metsavendadel endil suurt midagi rahaga teha polnud, siis võis see olla üks auk, kuhu raha maeti. samas pärast 49ndat aastat enam palju selliseid ei olnud, kes oleks julgend kolhoosi astumata jätta. muuseas ei leidnud ma infot selle kohta, kes need kolhoosnikud olid, kes maha lasti. külanõukogu esimees, kohaliku partei rakukese sekretär ja hävituspataljoni aktivistid ehk?

[valdo]

kuna metsavendadel endil suurt midagi rahaga teha polnud...

Kuidas ei olnud?

Tollal valitses totalitaarne ühiskond, aga mitte nii totalitaarne, et et poest/turult kaupa ostes passi küsiti. Ikka RAHA oli see võluasi ka tollal, mille eest seda sai...

[sadist]

on küll teada juhtumeid,kus metsavennad peale edukaid aktsioone(nt postirongi röövimine Võrumaal)jagasid raha tuhandete rublade kaupa külarahvale,kuid need olid erandid.neil poleks olnud vaja poode ja kolhoosnikke röövida,kui kõige vajaliku hankimiseks oleks raha jätkunud.voitkadega sama lugu.

[igavesti eilne]

Ei noh, mida kõike siit lugema ei pea. Imestatakse, et metsavennad röövisid kauplusi jne. Ja miks nad ei rünnanud selle asemel okupatsioonivägesi. Aga metsavennad olid eelkõige inimesed. Nad tahtsid süüa, eksistentsiks vajalikke esemeid, ravimeid jms. Nad polnud sõjamehed-diversandid, vaid tagaaetavate loomade seisu pandud inimolendid. Surm, lootusetus, häving... . Paljud tänapäeva mugavlejad-pakspersed ei näe oma halvimates unenägudeski seda õudset elu, mida metsavennad taluma pidid. Neil ei jätku taolise jubeduse ettekujutamisks fantaasiatki.

[metssiga]

Madis22,
sa oled oma sonul kuulnud, et parast 49. aastat oli raske talunikelt abi saada. Tegelikult muidugi oli raske saada toitu, kuna kolhoosnikud ise olid poolnaljas, abi saamises ponud kull asi

[metssiga]

Kolhoosnikud, kes tapeti, olid havituspataljonlased. Rasked varavastased kuriteod olid vastase kulul elamine, nii nagu iga maa ja aja partisanisojas. Vene sojavaelaste naisi ja lapsi maha tappa ei tulnud kellelegi pahegi. Aga metsavendadest ei saanud nad ule 10 aasta jagu ja 1991 sai Eesti taas iseseisvaks.

[metssiga]

See eelmine oli vastus denis23 sonumile )sorry, et pole tappidega tahti)

[west]

Mul ühel tuttaval tuli ka vanaisa 70ndate alguses metsast välja ja suri oma talu ukse ees.Asi toimus Viljandimaal Mustla ja Viljandi vahel.Nimi peaks olema Visnapuu.Äkki keegi kuulnud sellest juhtumist?

Ja äkki keegi oskaks öelda kes olid need metsavennad kes ka Viljandimaal Kibe Küla kandis maha lasti ja hobuste taha seotuna Holstresse lohistati?

[Karuke]

Kolhoosnikud, kes tapeti, olid havituspataljonlased. Rasked varavastased kuriteod olid vastase kulul elamine, nii nagu iga maa ja aja partisanisojas. Vene sojavaelaste naisi ja lapsi maha tappa ei tulnud kellelegi pahegi. Aga metsavendadest ei saanud nad ule 10 aasta jagu ja 1991 sai Eesti taas iseseisvaks.

Ei saadud jagu, sest polnud milleks jagu saada.
Vastupidi mehed metsast kes tapsid kolhoosnikke ja röövisid tühjaks toiduainete ladusid ja kauplusi - täitsid hästi oma rolli kinnitades nõuk propaganda väiteid, et tegu on bandiitide ja kurjategijatega.
Kui see "vastase kulul elamine" oleks saadetud kasvõi harvade rünnakutega okupatsioonivägede objektide, transpordi või isikkooseisu vastu - oleks teine tera.
Aga ei.
Pealegi härrased tähendas kolhoos siiski kohalike elanike ühisomandit - ja röövimine kolhoosilt seda, et kolhoosnikel oli veel vähem hamba alla panna.
Aga ei mingit rünnakut okupandi vara vastu?