www.militaar.net

Tunduvad väga sarnased olevat...

http://www.odessit.com/databases/dcread.shtml

ime et siis kohe õpetatud vene keelega midagi teha ei olmud kui kõik rääkisid mingit odessa-mongoli segakeelt mis oli vürtsitatut mattidega

ja 85% käis läbi sõna hui

teinekord oli isegi raskusi kui pidid pärast sellist keeleväljaõpet kusagil viisakamas kohas rääkima

no tsurkad lasidkiisegi linnas poes avatud koodiga müüjale-davai nahhui mne etu jobannuju bulotsku-tso smotriss-

ju siis arvasidki et see täisvene keel nagu räägitakse

Njah-see vene keel joppidel ja mattidel. Kord linnaloaga väljas olles ja sõbrast leedulasega suheldes-oli äärmiselt intelligentne noorhärra ja vestlus käis vist arhitektuurist kui mälu ei peta-järsku üks vanamammi küsis et noored mehed, miks te üksteist nii ropult sõimate ja vannute?? Siis tabasime end küll ehmatuselt-omaarust rääkisime väegade kultuuraliselt ja ei mingit ropendamist-lihtsalt ....armeiskii russki jazõk takoi-vsjo informatsija tseres hui peredajut!!!

karrvik kirjutas:...üks vanamammi küsis et noored mehed, miks te üksteist nii ropult sõimate ja vannute?? Siis tabasime end küll ehmatuselt-omaarust rääkisime väegade kultuuraliselt ja ei mingit ropendamist-lihtsalt ....armeiskii russki jazõk takoi-vsjo informatsija tseres hui peredajut!!!

Enam-vähem sarnase kogemuse osaleksin sain ka mina.
Peale esimest paari kuud teenistust koos sellega kaasneva keelekümblusega, sai med.punktis kord vanamammist õele sõnatud, et 'krt seda teab!'.
Lärm tõusis selle armee mõistes süütu, tsivilistist med-teenistuja jaoks aga ilmselt siis ropu, väljendi peale õige kõva ning äärepealt oleks vaatamata tõsisele tervisehädale (hiigelmõõtmetes frunkel-karbunkel kaela peal ) minema saadetud.
Edaspidi sai juba hoolikalt muu rahvaga suheldes sõnu valitud....

Minu teenistuspaik, Kotshenovo külake, asus Novosibirskist umbes poolsada kilomeetrit eemal ja oli väidetavalt asulaks, kus elasid need tsiviil-tegelased, keda varasemate pattude (kriminaalkaristuse) pärast suurlinnas elada ei lubatud. Ma ei tea, kas see päriselt ka nii oli, aga kohatud tsivilistide sõnavara oli küll jube. Isegi raudteejaama ladude-tädid rääkisid kordades hullemat keelt, kui sõdurid meie väeosas. Igatahes oli väga tülgastav kuulda, kui naisterahva suust tuli üks "mat" teise järel.
Aga see on tõsi küll, et mõne jubina venekeelset nimetust ei tea siiamaani, sest alati oli ju võimalik ta mõne roppusega asendada. Enda kogemusest mäletan, kuidas ma noorena sain poetädi käest sõimata, kuigi omast arust ei öelnud ma midagi valesti. Ma lihtsalt ei teadnudki õiget sõna. Nimelt: sidevägede eraldusmärke kutsusid kõik "mandavushkadeks" (tõlkes - täi). Kust mina pidin teadma, mida see "mandavushka" tähendab, kooliprogrammis olid ainult Pushkinid ja Jesseninid, aga sellist olulist ja elulist sõna küll mitte. Ohvitser saatis mind väeosa poodi "mandavushkasid" ostma ja nii ma siis müüjatarilt küsisingi - "desjat mandavushek"

no voentorgi tädi mõtles et sa tahad teda mõnitada

seal voentorgis olid õtdiselt parajad krokodillid tööl eks tal oli originaal

mandavoskasid ka äkki pakkuda

Kui mälu ei peta, siis МАНДАВОЖКА tähistab mitte tavalist, vaid kubemetäid ehk satikat. Tavalise täi nimetamise peale poleks tädi vast nii solvunud.

loogish et tädi mõtted läksid suguelu radadele jalutama

kalleb kirjutas:Tunduvad väga sarnased olevat...

http://www.odessit.com/databases/dcread.shtml

ime et siis kohe õpetatud vene keelega midagi teha ei olmud kui kõik rääkisid mingit odessa-mongoli segakeelt mis oli vürtsitatut mattidega

ja 85% käis läbi sõna hui

teinekord oli isegi raskusi kui pidid pärast sellist keeleväljaõpet kusagil viisakamas kohas rääkima

no tsurkad lasidkiisegi linnas poes avatud koodiga müüjale-davai nahhui mne etu jobannuju bulotsku-tso smotriss-

ju siis arvasidki et see täisvene keel nagu räägitakse

aga miks sa üle rea kirjutad ja topelt ruumi kulutad? mõnda pikemat juttu on megaebamugav lugeda

kas ruumiga kitsas käes?

Tuleb meelde, et kui olin äsja sõjaväest tulnud ja kodusel Mustamäel ringi jalutasin, pöördus minu poole teed küsides üks kena vene näitsik. Juhendasin teda meelsasti ja ohtrasõnaliselt ja siis nägin, et ta mulle suu ammuli otsa vahib. Siis taipasin, et minu tee juhatamine oli toimunud sõojaväe-vene keeles ehk siis 25% jutust olid moodustanud jopid-matid ja muu taoline.

küll ta aru sai,ju arvas et proovid külge lüüa

kalleb kirjutas:küll ta aru sai,ju arvas et proovid külge lüüa

Vot selle peale ma ei tulnudki! Kus sa selle targa jutuga 1972.aasta lõpul olid