Trumm, mis Sa jaurad. (Mitte, et see kuidagi üllatusena tuleks). Ütlesid välja, et punaarmee oleks 1939 ka Eestis lüüa saanud, sarnaselt sellele, kuidas nad Soomes lüüa said. Selge ja huvitav väide, kuid (veel) põhjendamata. Sellepeale foorumlased palusid, et Sa omi väiteid ka tõestaks. Ning siis alustasid Sa täiesti tarbetuid põiklemislahinguid, rääkides jumal või kurat teab millest. (Mitte, et ka see kuidagi üllatusena tuleks).
Võta palun 1939 (mitte 1944, 1949 või mingi muu aasta) nõukogude diviis koos selleaegsete lahingumäärustikega ning pane 1939 aasta maastikule (või, noh, kaardile) ja hakkame edasi diskuteerima. Põnev ju. Siit saab vestelda, et miks ja millal. Miks Sa seda ei tee? Ei oska? Pole aega? Aga nii ütlegi ja loeme Su väite mitte tõestatuks.
Kui ma vaatan lahingu plaane, kaarti ja fotosid, siis nähtu põhjal oli venelaste võit välistatud. Kui diviisi tehnika on sedasi mõnele kilomeetrile kokku pressitud, siis pole see mitte taktikaline tegevus, vaid kurat teab mis. Üks liiklusummikus diviis, ei muud. Mis seal määrustikus 1939 oli kirjas, ma ei tea. Aga kohas, kus vastane saab ilmuda kiiresti tee äärde, sellist "rivistust" ei kasutata.
Jauramist ja põiklemist ei ole. Kui muidugi keskenduda asja sisule, mitte "trumm on loll" tüüpi trollimisele (vt andruse post näiteks).
Siin osa tegelasi üritab viljeleda ajaloolist koma koinimist, mis tegelikult kontekstis on irrelevantne. Nii öelda eksitada teemat.
Teen väga lühidalt:
1. Eesti allaandmise'1939 üheks peamiseks pooltargumendiks on lühike sõjaline vastupanu, mida me suutnuks osutada. Seejuures viidatakse lõuna- ja kaugpiirile, kus polnud mingeid püsikindlustusi (mis Narva rindel olid). Väidetav hoogne pealetung üle Võru ja Tartu tekitab aga Ida-Virus tõenäoliselt tekkivale punnseisule samasuguse olukorra nagu oli sakslastel Sinimägedes - läbimurre lõuna poolt sunnib sealt lõpuks taanduma. Nii öelda saavutati operatiivne võit.
2. mina küsin seepeale, et Soomes KA ei olnud põhja pool Laadogat mingeid püsikaitseliine, ometi seal Punaarmeed edu ei saatnud. Ei võetud Kannast kotti. Vastupidi, otsustava läbimurde said venelased lõpuks tohtute kaotustega Kannasel. Ei mingeid hoogsaid pealetunge läbi kaitseliinivabade Soome metsade ei toiminud.
3. sama tüüpi lahingud, mis toimusid 1939-1940 talvel Laadogast põhja pool mitmes kohas (Suomussalmi polnud ainus) lõppesid erandita soomlaste tõrjevõitudega, venelastel ei õnnestunud Kannast sisse piirata ja riiki tükeldada. Mis segas neid lahinguid Eestis?
Minu vastus selle küsimusele on: ei seganudki miski. Soomlastel ei olnud nii kaalukaid maastikulisi või klimaatilisi eeliseid, mis seal määrasid võid või siin kaotuse. Vastupanu Lõuna- ja Kagu Eestis saanuks osutada samakaua kui Narvas. Mingit kiiret operatiivset võitu poleks NSVL saanud, kui siis raske hinnaga strateegiline võit meie "läbi kulutamise" kaudu.
Siinkohal vaidlused "kas XX. diviis sai taandumiskäsu või pani ise päkka", on mõttetud. Lõuna-Eesti maastik ei lubanud vastasel korralikku rünnakformatsiooni sisse võtta, vaid nad pidid analoogselt Soomega, tegelema piki teid enda "läbi närimisega". Seejuures muutudes sihtmärgiks tiibadelt maastiku varjus lähenevale jalaväele.