Nõukogude sõdurite monumendid ja hauad Eestis

[aksel90]

Lill rääkis, et sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi eelneva töö põhjal oli üsna täpselt teada, kus millised hauad asusid ning selle järgi oli võimalik arvata, kellega oli tegu – kas punaväelaste või Tartu koonduslaagris tapetutega.

Hauad tuvastati küllap georadariga, aga huvitav, mismoodi nad tegid eelnevalt kindlaks, kas maetu oli sõjaväelane või tsiviilisik? Pandlad, saapad? Sel pole praeguse sammaste teisaldamisega mingit pistmist, aga kui kunagi aega saadakse, võiks samamoodi mitteinvasiivselt uurida ka Lemmatsi tankitõrjekraavi, et kas ja kui palju erineb tegelik matuste arv nõuka ajal väidetust.

[Arnold]

Georadar pole mingi riist. Eriti kui seda opereerib miski ärimiis, kes ajaloost ja haudadest midagi ei tea. Aga eks lollidelt tulebki raha ära võtta. Hauad tuvastati eelnevalt kogutud teadmiste ja väliuuringute tulemuse põhjal. Ja elementarno, Watson - tsiviile saab tõesti sõjaväelastest eristada inimsäilmete juurest leitavate leidude abil, loomulikult mitte eelnevalt vaid ikka ekshumeerimise käigus. Ainult et Raadi puhul on see ka kirja pandud, kes kuhu oli maetud!
P.S. Massiliselt põletatud laipade matmiskohta uurides pole võimalik vähegi usutavalt välja selgitada tapetute hulka - mastaabid on liiga suured. Nõukogude valedevabriku numbreid pole selliselt ka mõtet "ümber lükata" - need on ise algusest saati lääbakil olnud. Kõnealusel juhul lihtlabane Katynis sakslaste väljahüütud "12000 Poola ohvitseri" projitseerimine Lemmatsisse: "üle 12000 nõukogude kodaniku".

[aksel90]

P.S. Massiliselt põletatud laipade matmiskohta uurides pole võimalik vähegi usutavalt välja selgitada tapetute hulka - mastaabid on liiga suured. Nõukogude valedevabriku numbreid pole selliselt ka mõtet "ümber lükata" - need on ise algusest saati lääbakil olnud. Kõnealusel juhul lihtlabane Katynis sakslaste väljahüütud "12000 Poola ohvitseri" projitseerimine Lemmatsisse: "üle 12000 nõukogude kodaniku".

Arvud on muidugi lääbakil, aga Katõni projitseerimine - eks see võis olla nii, aga võis olla ka naa, kes see enam tagantjärele teab, mis propagandistidel mingeid arve välja käies meeles mõlkus ja kas mõnele konkreetsele arvule ka "ülevalt poolt" mingi tellimus oli.
Arvasingi tegelikult, et Lemmatsi puhul ei anna selline uuring erilist tulemust. Kahju, sest ehkki Eesti alal Saksa okupatsiooni ajal hukkunute tegelik arv on ligikaudselt paigas (täpsustub seniajani), siis igasugu propagandistidele nina pihta löömiseks pole paremat, kui konkreetsed tõendid. Näiteks Raadi puhul ei saa kümme korda suurematest arvudest enam jahuda.
Kus ja mis ajast need matused kirjas olid? Kas juba nn erakorralise komisjoni materjalides või hilisemast ajast?

[Arnold]

Esmase matmise kohta on ajalehe reportaaž tollases "Uues Postimehes" ja see on adekvaatne, sest reaalajas valetamine ümbermatmise kohta, kus sajad inimesed selles osalesid, oleks isegi punaste jaoks olnud tiba keeruline ülesanne. Katyni ei visanud ma siia välja niisama - olen selle jälile saanud sadade ajalehtede lehitsemise järel ja see ilmselge, aga siiani kõigile kahe silma vahele jäänud fakt.

[aksel90]

Kohus pani klounid paika:

Kohus märkis, et kaebajatel puudub õigus nõuda mälestusmärkide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. «Nende elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende püsimisele, sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks,» selgitas kohus.

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel antud mälestusmärkidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende esivanemad teeninud punaarmees või on kaebajad harjunud nende juures käima, sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi ei tekita.

Kohus märkis, et PPA korraldus ei ole suunatud kaebajatele. Otsustus korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades käsitatav nende inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei riiva korraldus kaebajate põhiõigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

https://www.postimees.ee/7612111/kohus- ... d-kaebused

[Kriku]

Pakosta võetigi muuhulgas monumentide pärast maha?

„Pakosta läks nimekirja jõuga lõhkuma. Ütles, et kunstimälestised on informaalsus. Eksperte keeldus ta kaasamast. Keelas. Ütles, et ei tohi,“ sõnatakse. Muinsuskaitse nõukogu oli šokeeritud Pakosta ebaviisakast vastusest. Pakosta nimekiri 275 objektist, mis kaotaksid kaitse ja mille võiks maha võtta, siiski esitati nõukogule. Seal olid kunstiväärtused, nagu Tehumardi memoriaal ja Tagavere monument, aga ka juutide mälestuspaigad.

„Ta käitub nagu poliitik: asjad on nii, nagu tema tahab. Muinsuskaitse nõukokku toodi arutada punamonumentide kaitse lõpetamine. Nõukogu annab nõu ministrile, aga Liisa teatas, et ei lepi ettepanekutega. Ta käib ja ütleb ameti nimel välja asju, mis põhimõtetega kokku ei lähe,“ selgitab muinsuskaitse nõukogu esimees Riin Alatalu.

Ministeerium tegi midagi, mida pole kunagi varem tehtud: saatis Pakosta eelnõu ametliku kirjaga tagasi. „Eelnõu koostas Liisa Pakosta ise. Õiguslik alus on vale, kuigi sellest sai eelnevalt räägitud ja kirjutatud (nii meie maja kui ka [muinsuskaitse]ametist praeguseks lahkunud jurist), samuti keeldus ta seda pärast tagasi saatmist parandamast. Koostööst ministeeriumi või ekspertidega on asi kaugel,“ nendib Liina Jänes kultuuriministeeriumist.

Jänes ütleb, et Pakostaga on mure sisuline. „Mitte kuskilt otsast ei osanud arvata, et tegu on nii konservatiivse inimesega, kellele ei sobi ei linnahall, Maarjamäe memoriaal ega Sillamäe arhitektuur. Arhitektuuriloolasena ma ei saa nõustuda, et ajalugu lõppes 1939. aastal,“ sõnab ta.

Pakosta käib ja ütleb muinsuskaitseameti nimel asju, mis ei lähe nende põhimõtetega kokku. Tartu toomkirikusse restorani rajamine, sõjahaudade küsimus, Viljandi ordulinnuse taastamine – nii nagu ütleb kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, siis on mitu Pakosta algatatud tegevust „läbi mõtlemata ning osapooled kaasamata“.

Pakosta sõnul avalikustas aga põhimõtte, et sõjahaudadena topeltkaitse all olevate mälestistega amet ei tegele, juba eelmine juht mais. „Et jutust jääb väheks, panid ameti spetsialistid, mitte mina, registrite alusel nimekirja riikliku topeltkaitsega objektid, tegemata vahet, „mis värvi“ sõjahaud on. Muinsuskaitseametis on sõjahaudade monumentide eelnõu ettevalmistamine käinud korra kohaselt,“ kinnitab Pakosta. Ta lisab, et menetluse alustamist tutvustas ekspert ka sõjahaudade komisjonis. „Kuna siin eraldi välja toodud objektid olid kirjas kui topeltkaitsega sõjahauad, siis jõudsid ka need nimekirja. Mis aga puutub muinsuskaitse nõukogu ekspertide kaasamisse, siis kuulub see kultuuriministri pädevusse, sest nõukogu on ministrit nõustav organ.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120077090 ... ja-koreaga

Seda komandeeringute jama ma ei usu, see on tüüpne bürkokraatlik ettekääne.

[Arnold]

Paljalt monumentide pärast loomulikult mitte. MA allakäik algas vaikselt juba sajandi algusaastatel ja milliseks need kojaintriigid seal praeguseks on kujunenud, sellest on õnn enam mitte midagi teada. Monumenditeema on aga täielikult sassis, mille kõrval Kört-Pärtli särk paistaks välja erakooli vormina. Ei tunta seadust, ei saada aru kontekstist, puudb vähimgi arusaamine objekist, demagoogitsetakse jne., jne.. Puudutab nii Pakostat kui tema oponente, igalt poolt väljaujunud sõjahauaspetsialiste, keda mul eelneva veerandsajandi jooksul pole olnud au kohata ega tunda ja loomulikult okupantide siiajäetud tsiviilkordoni esindajaid, kellest värvikaim on vaieldamatult Kolõvani Kuldhord. Aga rauda tuleb taguda kuniks ta pehme on - saagu need vatnikute kirstunaelad siis pealegi veidi kõverad! Natuke silmale puhkust kah - https://drive.google.com/drive/folders/ ... sp=sharing

[Kriku]

milliseks need kojaintriigid seal praeguseks on kujunenud, sellest on õnn enam mitte midagi teada.

Jah, elad kauem.

[Siki]

Kunagise Tallinna Masinatehase hoovis paiknev mälestusmärk töölistest sõjasangaritele on mõningatele kohalikele südamelähedane, mistõttu tuldi täna protestima selle elimineerimise vastu.

https://www.delfi.ee/artikkel/120088992 ... mise-vastu

[Kriku]

Kivi-Jüri äravedu: https://www.err.ee/1608767677/kardlas-a ... isaldamine

[aksel90]

Näiteid kvaliteetsest Eesti seadusloomest - esmalt teeme seaduse ära ja siis vaatame, mis saama hakkab. Üheksa korda lõika, üks kord mõõda.

https://www.err.ee/1608782296/punatahte ... stuvotmist

Justiitsminister Lea Danilson-Järg rahustas, et neljapäeval valitsusse minevas eelnõus on kirjas ka kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti lõhkumist luba muinsuskaitseametist.
"Kui nüüd seda nõusolekut muinsuskaitseameti poolt ei saada ja jääb üles vaidlus, siis selleks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes hindab eraldi, kas tõesti see objekt tuleks lammutada või hoone küljest mingi sümboolika maha võtta," selgitas minister.
/---/
Kui üksmeelt ei saavutata ehk muinsuskaitse nõuab millegi allesjätmist ja komisjon leiab, et sama asja peaks kustutama, siis arutab asja valitsus.

Minu tõlge: kui valdkonna asjatundjad ei otsusta nii, nagu poliitikud tahavad, siis võtavad otsustamise enda kätte valdkonnas asjatundmatud poliitikud.

[Castellum]

Kunagise Tallinna Masinatehase hoovis paiknev mälestusmärk töölistest sõjasangaritele on mõningatele kohalikele südamelähedane, mistõttu tuldi täna protestima selle elimineerimise vastu.

https://www.delfi.ee/artikkel/120088992 ... mise-vastu

Tallinna Masinatehase, s o Krulli hoovist. Mitte Volta.

Tänaseks kogu monument kenasti eemaldatud. Puhas punamonument, ei mingit matusepaika.

[Sektor gazovoi ataki]

Täna läks Elva kesklinna monument ja Kindralimäe kindrali ausammas Tamsa kandis oli üks esimesi, mis kadus.

[eeru]

ARUTELU SOTSIAALMEEDIAS ⟩ Kas punamonumentide valguses peaksime hakkama lammutama ka kirikuid ja mõisaid?
«Tänasel telgipäeval Elvas küsis soliidses eas Uudo: «Kuna me hakkame maha lammutama punamonumente, siis millal me lammutame maha Eesti 700-aastase orjuse märgid — mõisad, mille tallides meie esivanemad peksa said?»,» sõnab poliitik Igor Gräzin ühismeedias.
Endine Läänemaa metsamajandi direktor Lembitu Twerdianski nõustub küsimuse püstitanud Uudoga. «Õige! Kõik mõisate kõrvalhooned tuleb killustikuks teha — tallid, aidad, rehed, viinaköögid. Mu vanaisa rääkis, et tema vanaisa olevat pekstud Koluvere kivisilla peal. Tuleb maha lõhkuda kõik kivisillad, seda võis juhtuda mujalgi.»
https://elu24.postimees.ee/7647038/arut ... 1668010688

[Jaanus2]

Tänu sellele "700-aastasele orjusele" nendel lollidel täna üldse oma riik ongi. Milleks sellistele üldse sotsiaalmeedia? Turistidele kaerajaani tantsima ja puulusikaid vestma ja kärab küll.