Madis Reivik kirjutas:... Tesla superakujaam Austraalias põles ju hiljuti suure leegiga mitu päeva.. ...
Mitte terve jaam ei põlenud, vaid 1 plokk ca. 80-st, mis süütas ka teise ploki. Põlengu põhjuseks oli jahutusvedeliku leke, mis välja lülitatud plokis jäi tuvastamata.
Ka diiselgeneraatorid ning isegi tuulegeneraatorid põlevad ereda leegiga halbade asjaolude kokku sattumisel. Akusalvestusjaamadel ei ole mingit erilist eripära süttida. Kui jahutus feilib, siis lähevad kõik suured energiasüsteemid põlema. Nagu ka näiteks hüdrojaamad: https://www.bbc.com/news/world-asia-india-53861457
Täna just üks asjasse väga puutuv isik rääkis liitiumakudega tõstukite ohutusnõuetest Soomes.
1) laadimine mehitatud valvega 2) lähedalasuv tuletõrje peab olema informeeritud ja varustatud keemiakaitseülikonnaga
Kindlustusfirmade seisukoht "liitiumtõstuk laos" olukorrale pidi olema pehmelt öeldes tõrjuv.
Liitiumisalvestusjaam põleb põhimõtteliselt, hüdrojaamal põleb õli. Kustutamine on hoopis eraldi teema - õlipõlengut saab kustutada, liitiumipõlengut... not so much.
Ega ma pole liitiumivastane, ma lihtsalt olen kõrgendatud ohutundega.
Madis Reivik kirjutas:Täna just üks asjasse väga puutuv isik rääkis liitiumakudega tõstukite ohutusnõuetest Soomes.
1) laadimine mehitatud valvega 2) lähedalasuv tuletõrje peab olema informeeritud ja varustatud keemiakaitseülikonnaga
Kindlustusfirmade seisukoht "liitiumtõstuk laos" olukorrale pidi olema pehmelt öeldes tõrjuv.
Liitiumisalvestusjaam põleb põhimõtteliselt, hüdrojaamal põleb õli. Kustutamine on hoopis eraldi teema - õlipõlengut saab kustutada, liitiumipõlengut... not so much.
Ega ma pole liitiumivastane, ma lihtsalt olen kõrgendatud ohutundega.
Kui ressursse on vähe siis peab neid ohutusnõuetega hoidma. EUs on ka elektrisõidukite remondil kohustuslikud ranged ohutusnõuded (alates remondis oleva sõiduki ohulindiga piiramisest ja teatud pistikute reaalselt tabalukuga lukustamisel ettenähtud kohtadesse ja nende lukkude võtmete haldamise korraldamine) aga Aasias, kus inimressurssi on külluses, selliste ohutustehnikanõuete kohta andmed puuduvad.
No tegelt mitte päris, aga tselluloosist loodud polümer-torud mingis koosluses vasega. Artikli järgi kipuvad tahkispatareide elektrolüüdid olema keraamilised (ja seega haprad). Selle lahenduse puhul reklaamivad seda, et on elastne ja põrutustkindlam.
Kahjuks muidugi ei mainita sünopsises kitsaskohti (mida kindlasti on) ega ka seda millal võiks praktilist väljundit ootama. Igatahes on näha, et teema on "kuum" ja käib üsna aktiivne teadustöö.
Ilmselt ka mitmel pool mujal. Jutt käib ikka sadadest tuhandetest tonnidest (kokku ilmselt üle miljoni) aastas. Võrdluseks praegu kevandatakse umbes 85 000 tonni aastas.
Üldiselt ei ole liitiumi ja boori termaalveest välja filtreerimine olnud kuluefektiivne, kuid uued tehnoloogiad on seda kiiresti muutmas.
Kohalikud võrgud saavad ühenduda võimsamate võrkudega ja vajadusel saab neist lahti ühendada. Praegu uurib armee võimalust kasutada kohalike võrkude toiteks taastuvaid energiaallikaid ja loodussõbralikke salvestamisvõimalusi.
Teine suund on sõidukite üleviimine elektrimootorile. Aastaks 2035 on toetusüksuste sõidukipark, sealhulgas Chevrolet Tahoe ja Ford F-150, täielikult viidud elektrimootoritele. Mis puudutab taktikalisi sõidukeid (näiteks Hummerid), siis need tehakse aastaks 2035 hübriidseteks ja 2050. aastaks ka täiselektrilisteks.
Veokate puhul pole akudel põhinevad masinad mõistlikud (ulatus, kaal jne väga problemaatilised). Vesinikuga võib-olla. Aga kumbki tehnoloogia pole hetkel sellises staadiumis, et neid laialdaselt kasutusele võtta kaitseväes.
Üldiselt jätaks sellised kalkulatsioonid äriinimeste teha. Küll nemad leiavad, mida saab ja mida ja mitte ja mis kuhu sobib.
EKV kontekstis ütleks, et kui tahetakse kütusekulusid alla viia, siis pigem hübriid, kuid kogu see elektrifitseerimine ja rohekampaania militaarkontekstis lähtub imho eeldusest, et sõda ei tule. Siinsele seltskonnale ei pea seletama, kui totter see mõte on.
Nii kategoorilised väited on naljakad. Eriti kontekstis, kus Caterpillar müüs äsja UPR-le 10 akutoitel vedurit:
10 veduri katseeksemplari? Kuidas see üldse aku-elektrilistesse militaar-veoautodesse puutub? Me räägime ikkagi päris riviautode ostmisest (eeldatavalt 20 aastaks), mitte katsetamisest.
Some kirjutas:Huvitav, kuidas akuautosid 20a konserveeritakse? Akud hapuks ei lähe vahepeal?
Sõltuvalt akutehnoloogiast vaja aastas korra-paar laadida 80%ni ja kestavad väga hästi (sedasi laadides 20 aasta peale mahutavuse kadu kuni 5%). Elektronid tänapäeva akus kipuvad paremini säilima kui tänapäeva kütus paagis.
praegu Fääri saate kandis põleb autolast, sh elektriautode jaoks akud. Meeskond evakueeriti ja laeva erivarustusega tõrjujad , sest uusi Liitium ioonakusid veega kustutada pole võimalik.
Kriku kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 22:49
... Nii et realistlikult võttes ei ole "roheliste" sisepõlemismootorite jaoks kuskilt kütust võtta ning paratamatult on lähitulevikus ees üleminek elektriautodele.
Seda on ka tobe otsida, sest elektrimootorist paremat mootorit pole olemas.
Kriku kirjutas: ↑30 Jaan, 2023 22:49
... Nii et realistlikult võttes ei ole "roheliste" sisepõlemismootorite jaoks kuskilt kütust võtta ning paratamatult on lähitulevikus ees üleminek elektriautodele.
Seda on ka tobe otsida, sest elektrimootorist paremat mootorit pole olemas.
Vaatenurga küsimus. Elektri kaasaskandmise energiatihedus ei ole vedelkütuse lähedalgi. Nii et kui ajamit ja kütust tervikuna vaadata, siis see elektri ilu kahvatub ära.
