K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas Kilo Tango »

teeline35 kirjutas:...Aga palun;
Liitium-väävel akud tulemas ...


Millest sa järeldad, et ma seda puhtaks kullaks pean? Kas sa tõesti ei suuda teha vahet fraasidel "on tulemas" ja "on olemas".

Vbl. ma jätsin ilmse selgitamata siinkohal, kuid ilmne on imho see, et akudel on arenguruumi veel küllaga (mida näitab ka seesinane uudis). Kuidas see kõik realiseerub on iseasi. Uusi akutehnoloogiaid on küllaga nähtud labori tasandil. Vähesed neist on tegelikult tootmisesse jõudnud ja neid akustartuppe on ka süle ja seljaga pankrotti läinud. Aga kuna raha pumbatakse valdkonda meeletult, siis varem või hiljem mingit sorti oluline muutus tuleb.

Ma eeldan, et foorumikülastajatel on valdkonnas orienteerumiseks endal piisavalt kriitilist meelt ja ei hakka iga sellise uudise juurde kirjutama, et "selliseid varases staadiumis asju tuleb alati võtta tera soolaga."
teeline35
Liige
Postitusi: 1534
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas teeline35 »

Tore kui teie vaated on ajas muutunud realistlikumaks. Alles mõni kuu tagasi;
viewtopic.php?f=40&t=7892&start=570
Mul on elektriauto ja ma ei ole pidanud seda kiirlaadijas laadima vist juba vähemalt aasta otsa. Koos elektriautode levikuga tekib juurde ka kodus laadimise taristut ja kodanikud saavad oma sõidukid kenasti öösel täis laetud. Jääb sõiduulatust veel ülegi. Lisaks on jutud akude "piiride" kätte jõudmisest müüt. Arendusse pumbatakse kõvasti raha ja ma prognoosin, et lähema kolme aasta jooksul kasvavad akude mahtuvused üsna samas tempos, kui praegu, kui mitte kiiremini. Vähemalt Tesla oma 4680 akudega loob eeldused kiireks kasvuks. Lisaks on peale tulemas tahke elektrolüüdiga akud. Mis tähendab, et keskmine sõiduulatus kasvab peagi ca. 5-600km kanti (parimatel 800-1000) ja kodanikul ei ole elektriautoga laadija juurde tihemini asja, kui bensiiniautoga tanklasse (mis muide, kasutab samuti konditsioneeri käitamiseks paagis olevat kütust). MOTT.

Mis puutub liitiumivaegust, siis peale on tulemas ka naatriumakud. Naatriumi on looduses nii palju, et kohati ei ole seda kusagile panna. Näiteks desalineerimistehastes jääb soolarikast vett tonnides üle. Tõsi, naatriumakud ei ole energiatiheduselt liitimakudega samaväärsed, kuid täiesti piisavad odavama otsa sõidukite jaoks.
Minu hinnangul on akude tehnoloogia arengu aeg pikem kui teie mõne kuu tagune prognoos.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas Kilo Tango »

teeline35 kirjutas:Tore kui teie vaated on ajas muutunud realistlikumaks. Alles mõni kuu tagasi;
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=570
... Lisaks on peale tulemas tahke elektrolüüdiga akud. Mis tähendab, et keskmine sõiduulatus kasvab peagi ca. 5-600km kanti (parimatel 800-1000) ja kodanikul ei ole elektriautoga laadija juurde tihemini asja, kui bensiiniautoga tanklasse (mis muide, kasutab samuti konditsioneeri käitamiseks paagis olevat kütust). MOTT.

Mis puutub liitiumivaegust, siis peale on tulemas ka naatriumakud. Naatriumi on looduses nii palju, et kohati ei ole seda kusagile panna. Näiteks desalineerimistehastes jääb soolarikast vett tonnides üle. Tõsi, naatriumakud ei ole energiatiheduselt liitimakudega samaväärsed, kuid täiesti piisavad odavama otsa sõidukite jaoks.
Minu hinnangul on akude tehnoloogia arengu aeg pikem kui teie mõne kuu tagune prognoos.


Siin peab aru saama, et akude mahu kasvu jaoks ei ole vaja uut akutehnoloogiat. Siiani on akude mahtusid kasvatatud peaasjalikult tänu paremale pakendamisele. Abiks ka keemia parandmine, kuid näiteks igasuguse ballastmetalli (klemmid, poldid, struktuur, kest, jahutus, poldid jms.) vähenemine kogupakis on olnud kordades ja mahu suurenemises valdav osa. Ka Tesla 4680 formaat tegeleb PEAMISELT pakendamisega. Lisaks on CATL (maailma suurim akutootja) naatriumakud läbinud arendusfaasi ja on praegu juurutusfaasis. Turule tulek prognoositavalt 2023 (mis on uue akutehnoloogia jaoks pmst. homme). Autotootjad saavad juba praegu prototüüpe, et nende omadustega tutvuda.

Keskmise sõiduulatuse kasvu prognoos tuleneb puhtalt seniste tendentside pikendamisest. Elektriautode aku maht kasvab seniste tendentside jätkudes u. 17% aastas ja selle järgi on kolme aastaga keskmine 514km (2020 oli keskmine 321km).

Pilt
2korda2
Liige
Postitusi: 1580
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas 2korda2 »

teeline35 kirjutas:...
Critical to Lyten’s battery breakthrough was the development of Lyten 3D Graphene, a novel three-dimensional graphene material platform that took years to refine.
pole kindel, et 3D grafiit materjalist platvorm nii pea muutub selliseks nagu oodatud. Pluss veel tootmistehnolooogilised probleemid. Hea kui kümne aasta pärast tulevad turule, aga võib-olla mitte kunagi.

"Took" on sõna "take" minevikuvorm, seega "platvormi täiustamiseks" (mida iganes siin mõeldakse) on aastad juba kulunud. Kuivõrd tegemist pigem marketingi tekstiga (minu hinnang, võib vale olla) - vabalt võib olla, et kulub veel aastaid. Võib ka olla, et tehnoloogiliselt on asi lõplikult paigas ja vaja vaid tehas püsti panna ja tootma hakata. Igal juhul on vale öelda, et kõik tegevused on alles tulevikus ja hetkel midagi selget pole.

Kilo Tango pakendamise jutule lisaks sobib siia suurepäraselt näide kuis hetkel ühe enimmüüdud VW akupakilt suutsid 40 inseneri ühe workshopi käigus rappida veel 62kilo (lisaks mitme muu mõõdiku parendamisele). Puhtalt pakendamine.
parkija
Liige
Postitusi: 1058
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas parkija »

Hiina teemast jäi meelde uudist kütusenappusest , lausa pimedas ja e lektrita peavad seal olema , UK s bensiinipuudus , kas ülemaailmne energiakriis on kohal , bensiini hind kerkib vähehaaval aga kindlalt , Konkurentsiamet menetleb märtsist alates Eleringi soovi tõsta võrgutasusi ligi 9% .

Kas keegi oleks nii lahke ja aitaks mind koostada minu tööandjale "motivatsioonikirja" et mu tööandja mu palka tõstaks . Teid tänades ... .
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas nimetu »

Hiina teemast jäi meelde uudist kütusenappusest , lausa pimedas ja e lektrita peavad seal olema , UK s bensiinipuudus , kas ülemaailmne energiakriis on kohal , bensiini hind kerkib vähehaaval aga kindlalt , Konkurentsiamet menetleb märtsist alates Eleringi soovi tõsta võrgutasusi ligi 9% .

Hiinlaste probleem tuleneb riigi kehtestatud rohepoliitikast ja ootamatult suurest tootmise kasvust/taastumisest ning Ühendkuningriigis on probleem logistikas (lihtsustatult, kütusevedajate puudus), mida võib vähemalt osaliselt seostada Brexitiga.

Üks ühele neid asju teistele riikidele üle ei saa kanda. Samas Hiinat võib võtta kerge hoiatava näitena sellest, kuidas poliitika ja reaalsus võivad valusalt kokku põrgata.
Xender
Liige
Postitusi: 1690
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas Xender »

Olen töötanud kunagi ühes akustartupis. Küll elektroonika peal, kuid seal tehti mulle selgeks, et põhjuseid, miks 95% juhtudel, ei näe me "kohe turule tulevaid" ägedaid akusid päriselt turul on peamiselt kaks :

Pole võimalik toota mõistliku hinnaga masstoodanguna.

Ei suudeta akut arendada piisavalt ohutuks.

Kui võtta energiatiheduse poolepealt MJ/Kg siis paremad liitiumioonid hakkavad lähenema kusagil 1 juurde. Võrdluseks võib tuua, et dünamiidi puhul on energiatihedus kusagil 4mj/kg. Kui energiatihedust paar korda kasvatada, peab ohutus olema vähemalt sama hea kui liitiumiooni puhul, kui mitte parem. Vastasel juhul oleks kahe elektriauto kokkupõrkes väljapääsev energia võrreldav nii tonni tnt plahvatusega.

Energiakriisi peamine põhjus on nagu alati - riiklik ülereguleerimine ja maksustamine. Mitte midagi muud, kui suurem blackout ära toimub, ehk see võtab mingil rahval veidi hoogu maha õilsa kommunismi ... ptüi ... rohepöörde poole pürgimisel.
otsija86
Liige
Postitusi: 59
Liitunud: 13 Mär, 2014 18:54
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas otsija86 »

Akus olevat energiat ei saa kuidagi nii kiiresti vallanduma kui lõhkeaine puhul. Tavalises bensiinis seda energiat veel rohkem sees, see ei tähenda, et tuumaplahvatused toimuksid autode kokkupõrgetel.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Postitus Postitas Kilo Tango »

Intervjuu Tesla kaasasutaja Straubeliga, kus mees väidab, et kogu see transpordi poliitilise elektrifitseerimise plaan ei päde, kuna loosungite taga ei ole täisahelaid katvaid kokkuleppeid.

https://www.teslarati.com/tesla-jb-stra ... o-ev-math/
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19037
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas ruger »

Soomes tehti test elektriauto kasutamine vs bensiini-diiselauto kasutamine.
Elektriauto ülalpidamine on muutunud Soomes kohati kallimaks kui bensiini- või diiselmootoriga sõidukiga liikumine. Kallimaks osutub see siis, kui kasutatakse avalikke kiirlaadimispunkte kõrge rändlushinnaga, kirjutab Ilta-Sanomat.

272 eurot maksnud kiirlaadimisega suutis auto sõita kõige rohkem 80 kilomeetrit. Bensiini- või diiselmootoriga autoga saab 100 kilomeetrit läbida vaid 12 euro ees.

https://elu24.postimees.ee/7367072/soom ... e-kutusega

Sama artikli kommentaaris on võrdlus Eesti hindadega. Kodus laadimine just tasuta pole nagu pikemas kommentaaris on aga annab siiski ülevaate, palju elektriauto kasutamine hetkel maksab.
Elektriauto laadimise hinnad Volti ja Elepordi järgi on sõltuvuses laadija võimsusest:
0,22 kuni 0,32 eurot kWh eest.
Hind 0,22 on siis kuni 22 kW laadijad ja 50 kW laadijas küsitakse 0,35 eurot.
Alexela laadijates on hinnajärk sama, kuigi nende uues Laadija nimelises äppis kWh hindasid ei kuvata, kahjuks

272 eur elektri eest 80km => 3,4eur/km
12 eur diisli eest 100km => 0,12eur/km

Kohati kallim on siis 28 korda kallim ?

Ainsad kohad, kus laadimine kirves, on Ionity Märjamaal ja Häädemeestel, seal on selle hinnaks 0.79 EUR / kWh.
Aga need on mõeldud kogu euroopas kasutamiseks koos kuutasuga. Näiteks Hyundail maksab Ionity Premium 13 EUR kuus ning seejärel on kWh hind 0.29 EUR / kWh. See tähendab, et kui isegi üks kord kuus laadida, siis on odavam selle paketiga seda teha. 50 kWh laadimine (~200-300 km sõltuvalt autost ja sõidukiirusest) maksab ilma paketita 39.50 EUR ja paketiga 14.50 EUR.

Muidu on laadimine kiirlaadijas nii Elepordil, Alexelal kui ka Enefitil tavaliselt ~0.35 EUR / kWh (17.5 EUR / 50 kWh) ja muudes laadijates ~0.22 EUR / kWh (11 EUR / 50 kWh).

Muidugi elektriauto kogu mõte on selles, et sa laed seda öösel kodus ja kuna tänapäeva autodel akud üsna suured, siis linnas sõites saad sa vabalt valida kuna sa seda teed. Öösel on sageli elekter 0.01-0.03 EUR / kWh + võrgutasu võrk 4 paketiga 0.019 EUR / kWh, mis teeb laadimise hinnaks ca. 0.05 EUR / kWh, ehk siis 50 kWh laadimine maksab 2.50 EUR.

Kui nüüd see asi kokku võtta ja arvestada ligikaudne 100km läbi sõitmise hind, siis saame:
Ionity ilma paketita - 15.80 EUR
Ionity paketiga - 5.80 EUR
Muu kiirlaadija - 7.00 EUR
Avalik aeglane laadija - 4.4 EUR
Kodus öösel laadimine - 1.00 EUR
Siinkohal märgin ära, et tegemist sellise üsna keskmise kuluga 20 kWh / 100km. Olenevalt autost ja kiirusest saab 1.5x vähem või 1.5x rohkem.

Isegi kui ainult kiirlaadijaga laadida, siis peaks auto kütusekulu olema alla 6L sajale. Aga mitte keegi ei lae autot ainult kiirlaadijaga. Kui sa tead, et kuskile vaja minna, siis laed eelneval ööl nagunii 100% täis.

Kui sa autot kasutad tööl käimiseks ja linnasõitudeks, mil ei ole kunagi vaja kiirlaadijat kasutada, siis peaks tavamootoriga auto alla 0.7 L sajale võtma, et hind sama tuleks, mis on täielikult võimatu.

Point on selles, et kodus laadides elektriautoga on sõitmine peaaegu tasuta, samuti on elektriauto kindlustus ja kasko palju madalam, sest passis arvutatakse võimsust teistmoodi ning ka liisinguintress on madalam kui inflatsioon. Muidugi on selle soetushind samaväärsest tavaautost ~20% kõrgem, aga kui auto sõitmiseks, mitte seismiseks ostetud, siis teeb see ennast juba paari aastaga tasa.

https://elu24.postimees.ee/7367072/soom ... a/comments
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
OLAVI
Liige
Postitusi: 1626
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

kraal kirjutas:... Väga tähtis on elektri kvaliteet. Pinge ja sagedus. Kui toodad vajaminevast vähem langeb pinge ja sagedus, kui toodad rohkem läheb ka sagedus paigast. Kõige parem on nii rahaliselt kui kvaliteedilt toota sama palju kui tarbitakse +- vahemikus.
Maailmas on kõige keerulisem süsteem inimeste ja organisatsioonide süsteem. Teisel kohal on keerukuselt energiavõrk.

Kui süsteemi ühendatakse ka (aku)salvestid, siis tuleb toota lisaks tarbijate poolt tarvitatavale ka akudesse laetav elekter, ehk tootmisvõimsus impulsstootmisel peaks kordades ületama tarbijate poolt keskmiselt tarvitatavat võimsust.
Kuna akudesse salvestatakse alalisvoolu ja alalisvoolu ülekandekaod on ka väiksemad, siis lisandub võrku palju keerulise ehitusega muundureid, mis omavad muundamiskadusid ja arvatavasti on põhjus võrgutasude kergitamiseks.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1626
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas OLAVI »

ruger kirjutas:Soomes tehti test elektriauto kasutamine vs bensiini-diiselauto kasutamine.
Elektriauto ülalpidamine on muutunud Soomes kohati kallimaks kui bensiini- või diiselmootoriga sõidukiga liikumine. Kallimaks osutub see siis, kui kasutatakse avalikke kiirlaadimispunkte kõrge rändlushinnaga, kirjutab Ilta-Sanomat.

272 eurot maksnud kiirlaadimisega suutis auto sõita kõige rohkem 80 kilomeetrit. Bensiini- või diiselmootoriga autoga saab 100 kilomeetrit läbida vaid 12 euro ees.

https://elu24.postimees.ee/7367072/soom ... e-kutusega
....

Maailmas pole haruldane ka see, et laadija asub tasulise parkimise alal ja auto laadimise aja eest tuleb tasuda ka päris krõbedat parkimistasu ja kui auto ei võimalda kiiremat laadimist, siis peab parkimise eest rohkem maksma.

Tulevikku vaatavalt peaks arvestama ka seda, et tänapäeval elektriautot laadides ei sisaldu autoakusse laetud energias kütuseaktsiisi, mis tanklast kütust ostes sisaldub liitri hinnas (suurem osa maksumusest).

Aga vara rõõmustada, sest praegu müüdavatel autodel on sisse ehitatud teemaksu kogumise süsteemi valmidus, et kui vedelkütusest enam vajalikku summat ei kogune on kerge e-autosid ka kodusest elektrivõrgust laadimisel maksustada.
(Müügikuulutustes on veel näha vanemaid autosid, mida saab koduse "salaelektriga" maksuvabalt laadida.)

Maksustamise teeb põhjamaises külmas kliimas keerulisemaks see, et kuna akud peavad olema normaalseks tööks teatud temperatuurivahemikus siis kuidas eristada talvel pikemalt seisva auto akude soojendamiseks kuluvat energiat ja salongi soojendamisele kuluvat energiat. (Kui leitakse vajalik olema seda üldse eristada.)
Isegi kui e-auto seisab, siis tuleb vähemalt kord kuus tema akusid laadida.
Jättes auto talvel (reisile minnes) kaheks nädalaks lennujaama väliparklasse, võib juhtuda et tagasitulles on aku nii tühi, et isegi uksed ei avane.
(Tallinnas suri üks Tesla maaalusesse parklasse, nii et veeti treilal Rootsi esindusse uste avamiseks.)
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4853
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Gideonic »

Tesla liigub kõigi oma Standard Range mudelitega üle koobaltivabadele raud-fosfaat (LiFePO4) akudele:

https://arstechnica.com/cars/2021/10/te ... -globally/

Need küll mahutavad pisut vähem (tähendab kerget kaalulisa sama kWh kohta) kuid oluliselt odavamad ja ka eluiga on parem. Samuti võib neid pidevalt laadida 100% ini (ja peabki tegelikultmahutavuse säilitamiseks). Klassikalist koobaltiga liitium-ioon akuga masinat ei soovitata igapäevaselt üle 90% laadida - rohkem soovitatakse laadida ainult siis kui sa ka reaalselt samal päeval selle ka alla 90% sõidad.

Siin on päris huvitav võrdlus nende eluea vahel:
https://www.onecharge.biz/blog/lfp-lith ... -than-nmc/

Sealt graafik:
Pilt
Raudfosfaat akud on sinised (LFP), klassikalised nikkel-koobaltliitiumioon akud on mustad (NMC). y-telg on aku jääkmahutavus (%), x-telg on laadimistsüklite arv (teisendatuna 0-100%). Juhiks tähelepanu et y telg lõppeb 80% juures.

3000 tsüklit on siis auto iga päev 100% pealt nulli sõita ja uuesti täis laadida 8.2 aasta jooksul. LFP puhul võib see parimal juhul tähendada ainult 5% mahukadu.'

Lisaks eelmainitule on LFP akud märgatavalt turvalisemad (neid on oluliselt keerulisem mehaaniliselt vigastades või üle kuumutades süttima saada)
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3306
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Madis Reivik »

Kui vaid õnnestuks elektrolüüt fluorivabaks ja mittesüttivaks teha, siis oleks elu ilus.
Muidugi, liitium ja veepõhine elektrolüüt vist kokku ei sobi, samas mu keemiateadmised ei ole märkimisväärsed.

Tesla superakujaam Austraalias põles ju hiljuti suure leegiga mitu päeva..

Paradoksaalselt on autodafetistlikest autoostjatest ja salvestusentusiastidest siiski kasu, kuna sellest saadav kasum suunatakse akutehnoloogia arendusse :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline