www.militaar.net

Moderaatoritele - Kaalutlesin kaua kuhu liigitada...

Minu meelest lausa peaks ette võtma filmi, milles peegelduks eesti rahvusest meeste saatus II ilmasõja ajal.
"Sinimäed"võiks olla pealkiri.
Eesti SS-diviisi võitleja ja 2. löögiarmee venelasest sõdur vastamisi.

Aga "Ruut" tegi ju dokfilmi Sinimägedest, loeti veel katkendeid legendaarse juhi Paul Maitla päevikust või sa mõtled, et tuleks teha mängufilm nagu näiteks " Nimed Marmortahvlil"?

Luuraja kirjutas:Moderaatoritele - Kaalutlesin kaua kuhu liigitada...

Minu meelest lausa peaks ette võtma filmi, milles peegelduks eesti rahvusest meeste saatus II ilmasõja ajal.
"Sinimäed"võiks olla pealkiri.
Eesti SS-diviisi võitleja ja 2. löögiarmee venelasest sõdur vastamisi.

Üheosalise (mängu?)filmina jääb teema oma täies ilus ja suuruses kehvalt kajastatuks.
Pakun, et kui tegema hakata, siis juba planeerida seeriafilmina... vähemalt 10-20 osa.

ProPatria

See on ju nii vana unistuste teema, et ... Noh, habe on sel naljal juba ammu ees ja seegi juba vanadusest valgeks läinud.
Suurepärased stsenaariumid on näiteks raamatus "Ka södurid nutavad". Lausa igaüks omaette. Stsenaariumide puudust nüüd küll ei ole.

Kuid, nagu venelased ütlevad - "Metstat ne vredno!"

Vahest olete tähele pannud, et maailmas ei tehta juba väga ammu enam ühtegi filmi II Maailmasöjast, kus peategelased (positiivsed peategelased) kannaksid Saksa relvajöudude vormiriietust. Vöib-olla vaid siis, kui need vormikandjad on vöidukate ja kangelaslike liitlasvägede (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) erakordselt andekad ning vaprad luurajad.
Selliseid filme lihtsalt ei tehta, sest me ei saa selliseid filme teha, kuna olema teel Euroopasse. Vöi kui me seal juba oleme, siis ei saa sellepärast teha. "Läänes ei möistetaks meid." (HA-HA-HA)

Ja köik argumendid laadis, et raha pole vöi, et .... jne., pole vettpidavad, sest häid filme saaks teha ka ilma kalliste massistseenideta.

Aga, et selline filmitemaatika rahva hulgas kölapinda leiaks ja see selle tegijatele ka kuhjaga raha sisse tooks, on vaieldamatu.
Mindi ju vaatama sedasamust "Nimed marmortahvlil"-gi, kuigi see üks paras p... oli ja inimesed sealt seda ei leidnud, mida nad sinna otsima läksid. Kuid mindi vaatama ja see film saavutas eesti köigi aegade suurima vaatajaskonnaga filmi staatuse. Oodati ju sellest filmist midagi mis toetaks eesti inimeste ühtekuuluvustunnet ja identiteeti. Seda, millest meil praegusel ajal väga hädasti puudus käes on. No, jah! Kahjuks küll seda tollest filmist ei leitud, kuid ega inimesed lootust veel täielikult kaotanud pole.

Vöib-olla tehakse mingi filmike sellel temaatikal siis, kui viimane osavötnu läinud igavestele jahimaadele ja kaasaegsed vöiksid asja puhtaks ajalooks lugeda. Siis vöib ka karistamatult seda aega omatahtsi tölgendada, sest enam pole kedagi, kes vöiks (ja kellel selleks ka öigus oleks) näpuga näidata, kui asi väga jamaks kisub. Kuid seni ei puudutata seda teemat isegi mitte teatrilaval.

Kuid tegelikult arvan ma, et seda teemat ei puudutata enam kunagi (arvestades Eesti Vabariigi erinevate seisundite arenguid). Karmilt öeldud, kui nii see on.

Toetan pigem siin Propatria ettepanekut. Kui selline film teha siis põhjalik ja tegelikele sündmustele toetudes. Ja et "võõrastele" oleks arusaadavam peaks film algama 1940-41. aasta repressioonidest sest näidata tuleb miks Eesti mees relva kätte võttis ja Saksa mundri selga ajas. Ühte seeriasse kogu 1944. a sündmusi ära ei mahuta ja ainult Sinimägedest film teha jääb asi poolikuks nagu nn. nimedega marmortahvlil. Muidugi filmi eelarve tuleb suur, sest ainüksi adekvaatse tehnika kohale toimetamine mujalt Euroopast läheb kõva pappi maksma. Samas odavalt toodetud film jääb kindlasti lahjaks. Tuleks eeskuju võtta soomlastelt, kes momendil toimetavad "Tali-Ihantala 1944" filmi kallal (esitlus peaks selle aasta septembris olema).

Kui juba filmimaailmast jutt käib, siis alustame märtsi keskel vaikselt filmivõtetega. Filmi pealkiri pole veel kindel. Käed, jalad tööd täis. Film tuleb Psüühiline, näitab sõduri kannatusi üldvaates. Teine maailmasõda.

Mazz kirjutas:Film tuleb psüühiline...

Sa mõtled vist, et psühholoogiline?

EV-l puudub üks korralik selgitav- valgustav film, mis valgustaks just 1939-1945 aastatel toimunut. 30 minutilise lühifilmiga ei jõua midagi selgitada. Kultuurkapitalil raha küll (jõuavad roppusi täis filmi "Tulnukas" rahastada) siis üks korralik 7 osaline film ei tohiks muret tekitada. Võiks olla ju ühe pere (ema-isa ja 3 tütart ja 3 poega) saatus sel raskel ajal. Pere suurusest peaks jaguma, et kõik korralikult välja tuua - punaarmee saabumine EV-i 1939, 1940- riigipööre ja küüditamine ja sõja aastad. Peaks saama ilusti ära näidata, miks mehed Sinimägedes nii meeleheitlikult ja vapralt võitlesid. Idanaabri jaoks võiks ühe vene keelsena teha.
Pisut konarlik sai, aga ehk on mõte arusaadav.

FW Anton kirjutas:Toetan pigem siin Propatria ettepanekut. Kui selline film teha siis põhjalik ja tegelikele sündmustele toetudes. Ja et "võõrastele" oleks arusaadavam peaks film algama 1940-41. aasta repressioonidest sest näidata tuleb miks Eesti mees relva kätte võttis ja Saksa mundri selga ajas. Ühte seeriasse kogu 1944. a sündmusi ära ei mahuta ja ainult Sinimägedest film teha jääb asi poolikuks nagu nn. nimedega marmortahvlil. Muidugi filmi eelarve tuleb suur, sest ainüksi adekvaatse tehnika kohale toimetamine mujalt Euroopast läheb kõva pappi maksma. Samas odavalt toodetud film jääb kindlasti lahjaks. Tuleks eeskuju võtta soomlastelt, kes momendil toimetavad "Tali-Ihantala 1944" filmi kallal (esitlus peaks selle aasta septembris olema).

Just nimelt!Ka mina olen palju mõelnud,et sellist filmi oleks Eestlastele hädasti tarvis ja nagu Propatria,leian minagi et see film peaks olema tehtud koostöös Saksamaaga,kuna Eesti filmitööstusel ei ole ega ei saa kunagi olema sellist ressurssi millega oleks võimalik teha veenvaid lahingu ja massistseene rääkimata sõjatehnikast ja vormiriietusest suurele inimhulgale.Seda enam,et Sakslasõdureid peaksid peaksid kehastama ikka sakslased,eestlasi eestlased ja venelasi venelased.
Aga stsenaariumiks oleks minuarvates ideaalne kasutada Remmelga raamatuid "Tuline värav","Kolm kuuske"ja "Sind surmani".Muidugi kuna need raamatud just ei hiilga dialoogide rohkuse poolest,siis peaks mõni stsenarist mõtlema sisu täiteks ka dialoogid filmile juurde.Vastasel juhul tuleks kõne alla ainult dok.film.Aksel Küngase abiga kahtlemata.

Propatriale vastuseks: kuus osagi oleks hästi tehtud. Kolm SS-diviisi ja kolm laskurkorpuse päralt.
Viimane osa peaks jääma Eesti Leegioni fanaatilise võitleja päralt, kes metsadesse poeb ja seal hukkub...näiteks nälga.

Ootamatult vägev vastukaja on olnud. See tekitab teatud tunde - me saame äkki ise hakkama?
Johann Pitka?

Äkki saaks mõne andeka filmitudengi oma aparatuuriga seljataha?

elefant kirjutas:

FW Anton kirjutas:Toetan pigem siin Propatria ettepanekut. Kui selline film teha siis põhjalik ja tegelikele sündmustele toetudes. Ja et "võõrastele" oleks arusaadavam peaks film algama 1940-41. aasta repressioonidest sest näidata tuleb miks Eesti mees relva kätte võttis ja Saksa mundri selga ajas. Ühte seeriasse kogu 1944. a sündmusi ära ei mahuta ja ainult Sinimägedest film teha jääb asi poolikuks nagu nn. nimedega marmortahvlil. Muidugi filmi eelarve tuleb suur, sest ainüksi adekvaatse tehnika kohale toimetamine mujalt Euroopast läheb kõva pappi maksma. Samas odavalt toodetud film jääb kindlasti lahjaks. Tuleks eeskuju võtta soomlastelt, kes momendil toimetavad "Tali-Ihantala 1944" filmi kallal (esitlus peaks selle aasta septembris olema).

Kui ma selle teema algatasin, siis mõlkus mul meeles FW Antoni ja Propatria masti asi.
Meil on üks kangelaslugu - Tartu õppursõdur Enn Ahas. Albert Kivikase marmorisse raiutud.
Aga kelle me raiume II ilmasõjas?

Kui oma unistustes väga raiuda tahad, siis pakun Richard Saaliste.

Tuleks teha nii ,et oleks mõned isikud kelle eluteed näidatakse läbi teve filmi ja alguse ja lõpu tegelaseks tuleks valida miskit reaalset mõnest väga neutraalsest ja globaalsest isikust , või siis kasvõi Hrr Uluots ..... Ehk saaks Gibsonigi nii ligi--- (suur papp........)