www.militaar.net

Päevakohasena on vast paslik märkida, et valimised, tegelikult hääletamine, oli nõukogude sõdurile patriootliku üritusena täitsa ette nähtud.
Korra vähemalt, aga vo isegi kaks korda, sai siis väeosa kultuurimajas käidud ja oma õnnistus antud mingisse nõukokku kandideerivale tüübile. Oli see nüüd oblasti või rajaooni täitevkomitee, kuhu saadikut valisime, seda ei mäleta ja ei huvita ka. Nagunii oli tolle aja kombe kohaselt vaid üks kandidaat.
Päev ise meenub pidulikuna, mis tähendas hommikul ühte lisapirukat toiduportsjoni juurde ja päeval kahte kommi. Klubis näidati päev läbi kinufilmi. Olulise asjana on meeles, et zampolit kamandas kõik kasarmust valima minekuks välja, kuid väljas pistis röökima, kui me vana harjumuse järgi üritasime rivi moodustada. See oli üks ja ainus kord, kui ohvitser kamandas kõik tegelased rivitult - rivis minnes oleks ju jäänud mulje, et valima mindi kohustuslikus korras. Aga valimised Nõukogude Liidus olid teatavasti rangelt vabatahtlikud ja osalusprotsent oli sellele vaatamata alati 99

ja ma mäletan olid mingid valimised 89 aasta kevadel-tuli valida mingit kindralmajorit-kastis olid täidetud blanketid -sida ainult võtsid zampoliidi valvsa pilgu all selle ja pistsid kasti

täiesti vabatahtlikult nagu asi ikka käis

linnavurle kirjutas:oli nõukogude sõdurile patriootliku üritusena täitsa ette nähtud.

Mitte ainule nõukogude sõduril
Eesti kaitseväes aegateenides sain 24 tunnise linnaloa mingite valimise ajal ja kompnii ülem andis käsu, et ma pean võtma valimisjaoskonnas linnaloale pisati, et olen oma kodaniku kohuse täitnud

Aga jah, see oli vist kompanii ülema oma looming

Eesti kaitseväes aegateenides sain 24 tunnise linnaloa mingite valimise ajal ja kompnii ülem andis käsu, et ma pean võtma valimisjaoskonnas linnaloale pisati, et olen oma kodaniku kohuse täitnud

No, eks sa said ju linnaloa selleks, et valima minna. Muul eesmärgil sind poleks linnaloale lastud ju.

Ise jõudsin 2 aasta jooksul valimas käia ühe korra. No loomulikult oli valimiste päev igati tore päev. Kogu pataljon ajas paraadvormi selga ja marssis laulude saatel väeosa kultuurikeskusesse. Valimise protsess kulges väga kiiresti, sest ega kandidaatide nimekiri polnud pikk. Sööklas oli tavalisest pisut pidulikum toit- guljašši moodi guljašš, + 1 liigne keedumuna , apelsin ja igale kümnesele lauale kausitäis küpsist. Aga eks kõige suurem boonus oli linnaluba. Valimise päeval lasti kohe ülisuur arv mehi Zelenogorskisse tuiama. Pealegi oli seda lihtsam teha- niikuinii meestel paraadvormid juba seljas...

Teiste väeosade Baltikumi ajateenijate eeskujul keeldusin osalemast Nõukogude valimistel. Väga vale samm.
Tervitan siinkohal ka Balti Ketist osavõtjaid, kindlasti oli tore üritus. Minul okupantide ridades nii lõbus ei olnud ja 23.08 on alati meeles.

Vaid ühel korral käisin valimas.
Kandidaatideks oli kaks isikut. Hirmus uhked olid kõik ohved selle üle ja muudkui puuderdasid meie pealagesid palvetega, et hääletage ikka meie kandidaadi poolt. Ehk siis polgu zampoliit sm. Suslov kandideeris kah sinna "kuhugile".
Teiseks kandidaadiks oli tolleaegse Agrofirma Adazi (kolhoos vms. nähtavasti) esimees sm. Anatoli Gorbunov.
Hoolimata sellest, et Tolikul oli vastikult kahtlase päritoluga nimi, sai ikka tolle poolt hääletatud.
Adazi väeosa(d) oli(d) baltikumi jungadest pungil ning pagunikandjast kandidaatidel poleks olnud lihtsalt mingeid shansse.

Aastaid hiljem muutus Gorbunov Gorbunovs'iks ja Läti VR presidendiks (või oli ta peaminister - ähh, vahet pole....).