kunagi sai batalershiku ametit peetud, paar kuud ja see madrus kes
kogu kupatuse üle andis, rääkis sääntse loo.
et tulnud siis moskvast suur admiralionu, meie spordiroodu kaema,
tuldi ka kasarmusse. kõik on tibens-tobens, astub vana ka batalerkast
läbi ja teatab, et kui selles ruumis on kõik korrass siis mujale pole
enam mõtet korralagedust otsima minna. pistab käe suvalisse boksi,
kus varustust hoitakse ja hoppaaa, vanaka pudel. kõik on loomulikult
hingetud, väga piinlik moment.
kähiseva komandörihäälega teatab, siis oma otsusest mis on umbes
selline, et kui oleks mingi barmatuuha või samakaga tegu olnud siis
tuleks roodukas, mitsu ja laomees nädalaks kubusse kolida.
vana karastunud merehunt aga teadis mida tähendab müstiline sõna
VANA TALLINN ja pudel lihtsalt konfiskeeriti ilma aktita.
kus juures keegi ei protesteerinud.
kui seda lugu minule jutustati, istusime just selles samas batalerkas
jõime teeklaasidest lahtist õlli ja oli just ivanovo notsh kell 03:30
umbes. sisse astus meie purjus roodukas koos pari libuga ja teatas,
et ta on ülimalt õnnelik kuna suutis eestlaste jaanipäeva tähistamise
nurjata. ise veel irvitas, et mis kuradima eestlased joovad jaaniööl
teed. kujutate seda rõõmu ette mida me kõik tundsime sellest lajhast
ja ilma vahuta õllest mida võis rahulikult rooduka ees juua.
olid ilusad hetked
