www.militaar.net

Küsimus oleks selline: Kui sakslaste ainus lennukikandja Graf Zeppelin oleks tegevkasutusse läinud, kas see laev oleks efektiivne ka olnud?

Eks tema relvastus olnuks määrav. Minu mäletamist mööda tehti tema tarbeks klapitavate tiibadega Stukasid ja Me109-id.
Aint mul pole ettekujutust, kui palju talle neid lennukeid ette oli nähtud, milline oli nende tegevusraadius jne. Eriti võrreldes liitlaste lennukikandjatega. Kindlasti oleks ta üksjagu liitlastele peavalu tekitanud, kui ta olek põhjamerel ringi seilanud.

Mis temast üldse sai? Mul on kuskilt meeles, et läks venkude kätte. Kas venkud ta valmis ka tegid ja kas ta teenistusse ka jõudis?

Kuskilt olen lugenud, et Eesti lennuüksus oleks äärepealt endale suunud selle lennnukikandja jaoks valmis pandud hävitajad, aga ei läinud miskipärast õnneks. Kui ta valmis oleks saanud, siis sõja lõpptulemust ta ikkagi muutnud ei oleks, liitlased oleks ennast lihtsalt siniseks pingutanud selle laeva põhjalaskmise nimel ja olekski jälle asi ühel pool olnud. Teine lugu oleks olnud siis, kui neid lennukikandjaid oleks olnud näiteks kümmekond tükki, siis oleks nad tõesti võinud halvata kas Murmanski või Atlandi liinil käiva laevasõidu ja siis....

Pärast sõda leppisid liitlased kokku, et laev hävitatakse, aga venelased vedasid selle Leningradi, et uurida kuidas see tehtud on. Algul mõeldi ka lõpuni ehitamisele, aga endiste liitlaste survel sellest loobuti. Siis leiti parem lahendus - laev pommitati Läänemeres Poola ranniku lähedal põhja. Selle käigus said venelased uurida, et mida läheb vaja ameeriklaste lennukikandjate uputamiseks.

Sõda Vaiksel Ookeanil näitas pigem seda, et tõsisema efekti saavutamiseks oli vaja korraga rakendada rohkem kui ühte lennukikandjat.
Üksikeksemplari oleks ehk tõesti mingil määral vaid Murmanskisse suunduvate konvoide vastu kasutada.

Muuseas, Buschmann-staffeli käes olnud Arado Ar95 konstrueeriti minu teada algselt lennukikandjale torpedolennukiteks. Pardalennuk oleks muidugi olnud ratastega, Eestis lennati pontoonidega versioonil.

Üks lennukite emalaev sakslastel, arvestades inglise laevastiku üleolekut
saksa omast ja asjaliku raadiolokaatori puudumist sakslastel sõja esimesel poolel, poleks suutnud midagi nimetamisväärset korda saata.
See oleks tõenäoselt põhja lastud üpris ruttu, ngu leidsid oma otsa taskulahingulaev "Graf Spee", lahingulaevad "Tirpitz" ja "Scharnhorst".
Ja sakslaste võimsaim lahingulaev "Bismarck"oli praktiliselt terve sõja jooksul varjus Norra fjordis kuni lõpuks lennurünnakuga uputati.

Oot oot, kas mitte Tirpitz polnud see laev mis seal fjordis konutas ja lõpuks põhja pommitati?

Immelmann kirjutas:Muuseas, Buschmann-staffeli käes olnud Arado Ar95 konstrueeriti minu teada algselt lennukikandjale torpedolennukiteks. Pardalennuk oleks muidugi olnud ratastega, Eestis lennati pontoonidega versioonil.

Minu teada ikka asi nii:

Biplane fighter, a development of the Ar 68 intended for use on aircraft carriers. The first prototypa had a DB 600 engine, the two others had a BMW 132 radial. There was no production, as the Ar 197 would have been totally obsolete when the planned carriers were ready.

represseritu kirjutas:Üks lennukite emalaev sakslastel, arvestades inglise laevastiku üleolekut
saksa omast ja asjaliku raadiolokaatori puudumist sakslastel sõja esimesel poolel, poleks suutnud midagi nimetamisväärset korda saata.
See oleks tõenäoselt põhja lastud üpris ruttu, ngu leidsid oma otsa taskulahingulaev "Graf Spee", lahingulaevad "Tirpitz" ja "Scharnhorst".
Ja sakslaste võimsaim lahingulaev "Bismarck"oli praktiliselt terve sõja jooksul varjus Norra fjordis kuni lõpuks lennurünnakuga uputati.

väike parandus. Scharnhorst ei olnud lahingulaev ta oli ristleja

tegelikult kui laev oli 90% valmis siis ehitus mingite asjaoludega peatati.siis kasutiti laeva puidulaona. Pärast sõja lõpus lasid sakslased lõpuks laeva põhja. Kuid nagu ennem mainitud leidsid venkud laevahakatise ülesse ja pukseerised selle et see viia Leningradi uuringutele. Kuid mingi kohas Poola rannikul läks laev ümber.

väike parandus. Scharnhorst ei olnud lahingulaev ta oli ristleja

"Sharnhorst" ei olnud ristleja.Ristlejate kahurite kaliiber jäi 100 mm ja 210 mm vahele Scharnhorsti kahurid olid 280 mm Sakslased ise pidasid teda lahingulaevaks aga tegelikult võiks teda lugeda pigem lahinguristlejaks.Sõja lõpus olid jah endised taskulahingulaevad loetud raskeristejate hulka aga Scharnhorst sellesse klassi ei kuulunud

Würgeri jutu jätkuks:
Arado konstrueeris lennukikandja jaoks vähemalt kolm erinevat mudelit,
Ar 95, torpeedokandja, üldse toodeti u. 20, Luftwaffe käes 8;
Ar 195, torpeedokandja, mõeldud Ar 95 asemele, aga leiti olevat perspektiivitu, 3 katseeksemplari;
Ar 197, hävitaja, baseerus mingil määral Ar 68-le, 3 katseeksemplari.

Joonas kirjutas:Küsimus oleks selline: Kui sakslaste ainus lennukikandja Graf Zeppelin oleks tegevkasutusse läinud, kas see laev oleks efektiivne ka olnud?

Effektiivne kui Lancasterite märklaud. Ja sedagi mitte kauaks.

Karuke kirjutas:

Joonas kirjutas:Küsimus oleks selline: Kui sakslaste ainus lennukikandja Graf Zeppelin oleks tegevkasutusse läinud, kas see laev oleks efektiivne ka olnud?

Effektiivne kui Lancasterite märklaud. Ja sedagi mitte kauaks.

Mina küll ei tea ühtegi juhust, kus 4-mootorilised nn strateegilised pommitajad oleksid kas või riivanud oma pommidega mõnda lennukikandjat. Jänkide armeepommitajad , B-17D(?) , vist proovisid tabada sõja alguses Vaikses ookeanis Jaapani emalaevu, aga null.

Mina küll ei tea ühtegi juhust, kus 4-mootorilised nn strateegilised pommitajad oleksid kas või riivanud oma pommidega mõnda lennukikandjat. Jänkide armeepommitajad , B-17D(?) , vist proovisid tabada sõja alguses Vaikses ookeanis Jaapani emalaevu, aga null.

Jänkid proovisid seda Midway lahingus ja tulemus oli 0.