Ärge peris nägu kah täis sõimake, et see siia ei sobi
Ei saa just :)
Ei saa just :)
Seda ei saa kull peris sõja alla panna aga ehk keegi oskab teha lühikokkuvõtet Tšernoboli katastroofist.
Ärge peris nägu kah täis sõimake, et see siia ei sobi
Ärge peris nägu kah täis sõimake, et see siia ei sobi
Tsernobõli katastroofist on olnud üks hea dokumentaalfilm. Põhimõtteliselt oli asi selles, et jaama ülemaks oli üks tegelane, kes oli juba ühe sõjaväe reaktori kusagil Siberis varem õhku lasknud ja siis saadetud erru. See tüüp sai aga tööd tsiviiljaamas (see on naerukoht muidugi, sest tsernobõli tüüpi reaktorid on mõeldud plutooniumi tootmiseks ja rahumeelne elekter on kõrvalprodukt). Kodanik oli ka enda arvates maailma kõige targem tegelane muidugi ja ühel järjekordsel rutiinsel koormuse kontrolli õppusel otsustas, et tema proovib raamatu järgi ettenähtud piire ületada. Peainsener ja vahetuse ülem keeldusid testimisreziimi rikkumast, jaama ülem kõrvaldas nad vastuhakkamise pärast töölt ja jätkas....
Reaktor kuumenes üle ja jahutusvesi aurustus. Ülerõhu all olev aur on aga hirmsa jõuga ja lõi reaktori lõhki.
Reaktor kuumenes üle ja jahutusvesi aurustus. Ülerõhu all olev aur on aga hirmsa jõuga ja lõi reaktori lõhki.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
-
linnavurle
- Liige
- Postitusi: 210
- Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
- Kontakt:
Minu jutt sobiks ehk mälestuste alla, aga kuna see Tsernobõli teema juba siin, siis...
Minust läks pauk väga kaugelt mööda - Siberis jäi veel pool aastat sundaega teenida. Küll aga oli meil poolearune keemiaohvitser - umbes 45 aastane vanemleitnant. Ohvitseride juttude järgi põrutas ta vabatahtlikult katastroofi likvideerima - ilmselt tahtis kuppe juurde teenida ja kangelaseks saada. Saigi: septembris osales terve meie väeosa pidulikel ja kõigi austusavaldustega matustel.
Minust aasta vanem naabripoiss tuli aga 85. aasta sügisel demblisse. Keemiavägedest. Siis kui pauk käis, oli tal olukord muidugi selge - oma naha päästmine on vaid iseenda asi. Kuskile peitu minna polnud, ööbis kodus edasi. Aga magas ettevaatusabinõuna kapis
. Ei olnud asjatu peitusemäng - õige pea olidki tegelased kutsega ukse taga. Isa siis ilmsüüta näoga seletama, et poiss kurivaim kogu aeg mingi eide juures, ei tema vana mees tea, kus poiss ringi tõmbab. Paari õhtu pärast mehed paberiga jälle ukse taga ja jõuga sisse tungimas - korter vaja üle vaadata, kas poissi ikka tõepoolest pole, kas ehk ei reeda kohalolekut üles tehtud voodi. Nii ülbeks nad siiski ei läinud, et voodi alla ja kappi oleksid vaadanud ja naabripoiss oma kapis oli muidugi vait kui sukk. Alles paari nädala pärast julges oma koikusse tagasi kobida, kuid kangelasteost ja p...s tervisest pääses.
Minust läks pauk väga kaugelt mööda - Siberis jäi veel pool aastat sundaega teenida. Küll aga oli meil poolearune keemiaohvitser - umbes 45 aastane vanemleitnant. Ohvitseride juttude järgi põrutas ta vabatahtlikult katastroofi likvideerima - ilmselt tahtis kuppe juurde teenida ja kangelaseks saada. Saigi: septembris osales terve meie väeosa pidulikel ja kõigi austusavaldustega matustel.
Minust aasta vanem naabripoiss tuli aga 85. aasta sügisel demblisse. Keemiavägedest. Siis kui pauk käis, oli tal olukord muidugi selge - oma naha päästmine on vaid iseenda asi. Kuskile peitu minna polnud, ööbis kodus edasi. Aga magas ettevaatusabinõuna kapis
. Ei olnud asjatu peitusemäng - õige pea olidki tegelased kutsega ukse taga. Isa siis ilmsüüta näoga seletama, et poiss kurivaim kogu aeg mingi eide juures, ei tema vana mees tea, kus poiss ringi tõmbab. Paari õhtu pärast mehed paberiga jälle ukse taga ja jõuga sisse tungimas - korter vaja üle vaadata, kas poissi ikka tõepoolest pole, kas ehk ei reeda kohalolekut üles tehtud voodi. Nii ülbeks nad siiski ei läinud, et voodi alla ja kappi oleksid vaadanud ja naabripoiss oma kapis oli muidugi vait kui sukk. Alles paari nädala pärast julges oma koikusse tagasi kobida, kuid kangelasteost ja p...s tervisest pääses.Tollel ajal oli jah komme kodudest inimesi otsida. Ennastki on nii taga aetud. Esimest korda helistati ja küsiti, et kas selline tegelane ka kodus on, kuna küsiti vene keeles siis polnud just eriti raske aru saada kust helistati. Ütlesin, et ei ole. Siis küsiti kes mina seal telefoni taga olen, selle peale vastasin, et olen sugulane kes maalt linna külla on tulnud. Nädalakene peale helistamist lasti ka kelle 11 paikku õhtul ukse taga kella, aga kuna uksesilmast paistsid mingid mundris tegelased, siis olin hiirvaikne ja lahti muidugi ei teinud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Nagu Tux juba mainis on RBMK reaktor mõeldud plutooniumi tootmiseks. Looduslikus uraanis on jagunevat isotoopi (U235) ainult 0,72% ja selle eraldamine väga kallis/tehniliselt keeruline. Kiirete neutronite toimel muundub aga ülejäänud osa uraanist (U238) kõigepealt Neptuunium 239 ja siis Plutoonium 239 mille eraldamine uraanist on suhteliselt lihtne. Iseenesest on tegemist väga aruka lahendusega. Kui panna tavalisse reaktorisse sisse näiteks 1kg uraani siis saame me energiat sealt 7,2g massist aga saasteks kogu massi. Samas plutooniumi jagunemisel saame me 2-3 kiiret neutronit ehk paigutades reaktorisse 1kg plutooniumi ja kasutades neutroni peegeldiks uraani on võimalik saada selle kilo plutooniumi jagunemise järel uraani peeglist 0,5-1kg plutooniumi (praegu saadakse reaalselt 0,7kg).
Nagu teada töötavad praegused tuuma reaktorid suhteliselt madala temperatuuriga (~290 kraadi). Jahutus vesi hoitakse vedelas olekus sellise temperatuuri juures rõhuga. RBMK reaktori häda aga selles seisnebki, nimelt kui temperatuur tõuseb lubatust kõrgemaks siis tekkivad vette auru mullid mis on väga head neutroni peeglid ja kiirendavad tuumade jagunemist, mis omakorda toodab rohkem soojust. Kui BWR tüüpi reaktori kriitilise temperatuuri ületamise ja reaktori sulama hakkamise vahel on üle minuti siis RBMK puhul on see 1-1,4s mis nõuab ülimalt täpset/kiiret juhtimist. Tuuma reaktori puhul on iga režiimi muutmine (nii võimsuse suurendamine kui vähendamine) riskantne tegevus. Ja kuna elektri jaamas tuleb pidevalt võimsust muuta siis jänkid oma plutooniumi vabrikutes elektrit ei tooda vaid kütavad Vaikset ookeani reaktori ühtlasel reziimil.
PS lisaks toodetakse seal Triitiumi vesinik pommide jaoks. Selle lühikese pooldumus aja tõttu tuleb Triitiumi vahetada pommides iga 12 aasta tagant.
Nagu teada töötavad praegused tuuma reaktorid suhteliselt madala temperatuuriga (~290 kraadi). Jahutus vesi hoitakse vedelas olekus sellise temperatuuri juures rõhuga. RBMK reaktori häda aga selles seisnebki, nimelt kui temperatuur tõuseb lubatust kõrgemaks siis tekkivad vette auru mullid mis on väga head neutroni peeglid ja kiirendavad tuumade jagunemist, mis omakorda toodab rohkem soojust. Kui BWR tüüpi reaktori kriitilise temperatuuri ületamise ja reaktori sulama hakkamise vahel on üle minuti siis RBMK puhul on see 1-1,4s mis nõuab ülimalt täpset/kiiret juhtimist. Tuuma reaktori puhul on iga režiimi muutmine (nii võimsuse suurendamine kui vähendamine) riskantne tegevus. Ja kuna elektri jaamas tuleb pidevalt võimsust muuta siis jänkid oma plutooniumi vabrikutes elektrit ei tooda vaid kütavad Vaikset ookeani reaktori ühtlasel reziimil.
PS lisaks toodetakse seal Triitiumi vesinik pommide jaoks. Selle lühikese pooldumus aja tõttu tuleb Triitiumi vahetada pommides iga 12 aasta tagant.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist