1. leht 1-st

See kurikuulus KRJUTSOKK

Postitatud: 07 Mai, 2007 23:08
Postitas kalleb
KRJUTSOKK oli siis haak mis hoidis kinni kaelust
harilikult suht ebamugav asi aga nõuti et see oleks pidevalt kinni

eriti jebiti sellega utsebkas aga ka suurte ülemuste seltskonnas pidid olema kinnise krjutsokiga

standard vingumine ,ka deduskate poolt oli

EEEE,KRJUTSOK ZASTEGNII BLJAAD

demblid ja muud ohujennoi fruktid krutsokki kinni ei pakkud harilikult-ne polozeno

muidugi ülemuste silme all tõmbasid nad ka harilikult need kinni et mitte bizduleid saada

Postitatud: 07 Mai, 2007 23:33
Postitas Tux
Peale selle krae haagi oli veel paar asja mida noorte puhul pidevalt jälgiti.
Pilotka või karvamüts pidi õigesti peas olema, s.t. mingi kahe sõrme jagu kulmudest kõrgemal algama, aga mitte olema kuklas ja rihm pidi pingul olema. Kui seerul õnnestus käsi rihma vahele suruda, siis öeldi et on lõdva ja tõmmati kollektiivselt nii pingule, et hingata ka ei saanud. Mõnedel demblitel rippus aga rihm sõna otseses mõttes munadeni. Kui seerudel oli vaja kedagi erakorralisse toimkonda organiseerida, siis alati oli heaks ettekäändeks mõne noore porised saapad. Kui muidu võisid veel oma naha päästmiseks pilotkat ja rihma õigesti kanda, siis saabaste ettekääne töötas alati, sest kusagil territooriumil oli ikka mõni lomp kust enne riviga olis läbi marssinud.

Postitatud: 16 Mai, 2007 20:42
Postitas Himik
Rihmaga oli sedasi, et mõõt võeti lõua alt ümber pea, sätiti parajaks ja siis pidid ümber panema (utšebkas) ja kuna seal anti ikka korralik talvepesu alla, siis poos keret üsnagi, krutsokist me ei räägigi, selle kinnipanemine muutus automaatseks nii mundril, sinelil kui ka bušlatil. Narjaadiks andsid põhjuse igasugused asjad. Mul on nimelt võrdlemisi tugev habemekasv ja õige ruttu hakkasin kaks korda päevas lõuga puhtaks kaapima (utšebkas muidugi). Et oleks üks asi vähem millest kinni hakata nii hommikusel razvoodil kui ka vetšernaja proverkal, kust narjatšikuid välja korjati.

Postitatud: 20 Mai, 2007 20:44
Postitas Pärtel
Narjaade anti niimoodi, et seeru keeras rihma pannalt õmber oma telje. Nii mitu täiskeeret tuli, ennem kui rihm pingule tõmbus, niipalju narjaade bez otšeredi sai välja teenitud. Krjutšokiga oli muidugi see lugu, et pika kinni-lahti tegemise peale venis ta vormi seest välja ning siis ei pigistanudki ta enam nii kõvasti. Kõrvalvaatajale (loe: seerule) tundus aga, et krjutšok on hoopis lahtine ning muidugi oli narjaad kirjas.
Meie väeosas läks aga mingil ajal (kuskil 1990 aasta suve paiku) moodi veel üks huvitav asi. Nimelt hakati vormiriideid (just suve habee´d) õgvendama. Seisnes see kõik selles, et nii kuue külgmised õmblused ja ka pükste välised külgõmblused "käidi täiendavalt üle" ja sellega muutus seljas olev vorm hästi istuvaks. Õmmeldi lihtsalt kalifeedel see põlvedest ülevale poole jääv osa sissepoole ning ka kuubedel kaenlaalustest allapoole jääv osa samamoodi. Asi lõppes aga kurvalt, sest nii mõnigi mees läks nii kaugele, et käis ringi nagu liibukatega. See muidugi ei meeldinud väeosa ülemale, kes ühel lõunal rivistas kogu väeosa (umbes 45 meest) ülesse ja vaatas isiklikult meid üle. Need kellel olid vormid üleõmmeldud, tõmmati õmlused puru (sellega purunes ka vorm) ja kästi vorm korda teha. Mind päästis see, et olin töötamise ajaks (laadisime vaguneid) pannud selga vana vormi, mis oli õiges mõõdus. Juurde peab muidugi lisama, et sellist vormiõmblemise luksust sai endale lubada vaid see, kes oli vähemalt tšerpak (aasta teeninud).

Postitatud: 31 Juul, 2007 23:34
Postitas Leid
seoses krutsokiga meenus podpolkovnik grigaruk(sanpolit) kes käis väeosa värava taga sissesõitvaid autosi peetimas,kui avastas lahtise krutsoki siis kisas nagu siga ajavahel.Häda oli selles,etMoskvast tuli korraldus üle minna talvisele vormile oli lõuna Krimmis veel kohati palav ja nii pidigi sissesõidul karvamütsi pähe suruma ja sineli kinni krookima-ja higi tuli.