Küsimus
Postitatud: 08 Mai, 2007 10:11
Postitas Marissa
Hädasti oleks vaja teada Võru - Petseri sõjaväeringkonna ülema nime oktoobris 1939. Üks nimi on olemas, aga ma kardan, et see on natuke viltu vist. Ja kas 2. Diviisi ülemaks oli sel hetkel kindralmajor Kruuse. Kahjuks ei ole endal ligemal ajal võimalik arhiivi minna, et 2. Diviisi ja sõjaväeringkonna toimikus tuhlata.
Postitatud: 08 Mai, 2007 10:20
Postitas OveT.
Kas mitte kol. Johannes Remmel VRII-2, II-3 ?
2. diviisi ülem 1936-1940 oli kindral-mjr. Jaan Kruus VRII-3.
Postitatud: 08 Mai, 2007 11:28
Postitas MOrav
Ovel peaks olema õiged vastused jah.
Jaan Isotamm:
REMMEL, Johannes. 27.VI 1897 Vir Peetri v Kudrukülas. Kalur Johan R. (1860--, samast), Miina Remmelg (1861--, samast). Ae 1926 arst Irma Höltzer (1901--, Narva töök.om Eugen H., vt). Johannes (1926). N-Jõesuu EHarS algk --12, Gatšina ÕS 1912--16, Pb Vladimiri sõjak 1917,
alalisv.ohv.kurs 1921, pat.ül.kurs, KSK 1929--31. Vabat 177.~tagav.polgus, I~ms-s (1.~Siberi kütipolk), al.ltn, põr.alune KL 1918, Vabaduss-s (N-Jõesuu komand, 4.jalav.polgu ratsaluurekom n.ohv, 3.~roodu ül, I pat.ül 1918--20), 1. ja 5.rüg komp- ja pat.ül 1920--28, 8.üks.jalav.pat ül 1.X 1928--4.IV 1934, Sv.st VI osak ül k.t 1934--36, Sõduri vast.toim 1934--36, kol.ltn, autotankirüg ül 1936--39, Võru-Petseri sv.ringk ül 1939--40, Võru skaudimal van 1931--34, abivan 1940, Harjum skaudimal van 1934--39, 1940 kol, PA 182.div auto-tankiteen.ül 1940--41, polk-k, vang 14.VI 1941 Petseris, Norillag, OSO 15.V 1943, 10 a; VR II/2, II/3, Kr V, III, Vr III, Pr IV. Srn 12.XI 1942 Norilskis (kopsupõl). KSK, EVK, EAT2, K1941, Salo, EVKR, Uluots
*
Jaak Pihlau (Auraamat....):
Kolonel Johannes Johani p Remmel
(27 VI 97 Virumaa, Peetri/Alutaguse v Narva-Jõesuu – suri 12 XI 42, Norilsk)
Sündis kaluri pojana, lõpetas Õpetajate Seminari 1916, mobiti tsaariarmeesse, kus sai lipnikuks 1.12.17. Eesti kaitseväes 1918-40, VR kavaler, viimane auaste kolonel, Võru-Petseri sõjaväeringkonna ülem. Punaarmees 182. diviisi mototranspordi ülem Tartus, polkovnik. Küüditati 14.6.41 Petserist, viidi Norillagi, süüdistus esitati 6.11.41 uurija Sarajevi poolt (võttis osa lahingutegevusest Punaarmee vastu, oli Kaitseliidu instruktor, suhtus vaenulikult Punaarmee sissetulemisse ja nõukogude võimu kehtestamisse Eestis), mõisteti erinõupidamisel 15.5.43 surmajärgselt 10 aastat. Suri enne otsuse langetamist Norillagi keskhaiglas.
ERA f495/13/39,57,58; f521/1/100; KSK; Sõdur EVK; EVKO; ERAF f130/3184E; Uluots,EOS4 (Lõhmus) M2; ORURK 19
*
Jaan Isotamm:
KRUUS, Jaan. 27.II 1884 Lä Sooniste v Soosalu Kruusiaugul. Talun ja sepp Jaan K. (1854--, samast), Ann Määkaar (Käända k Hiielt). Ae 1929 arst Lilli Emilie Kyma (1907--80, vt MÕTTUS). Leevri v-k 1893--97, Kokkemäe põllut.keskk Sm-s 1912--14, XXII korp ohv.kurs 1915, kindr.st kurs (KSK) 1921--23, Ugala. Mobil 1914 allohv-na, 3.Sm kütipolk 1914--18, 1915 vahvuse eest lipn, rooduül 1916, pat.ül, 1918 E-s st.kapt. XI 1918 Haaps KL ül.abi, 3.jalav.polgu 1.roodu ja II pat.ül 1918--19, II~1919--VI 1920 3.polgu ül, al.polk 19.XI 1919, 6.rüg (KalMal, Scouts- ja Kup.part.pat) ül 1920--21, 3.üks.pat ja 10.~rüg.ül 1921--23, kolonel 1923, 7.rüg.ül 6.VII 1923--34, Valga kaitseringk ül 1.IV--IX 1934, I~div ül 6.IX 1934--36, II~div ül 1.IX 1936--40, kindr.major 24.II 1936, PA 182.div ül 1940--41, komand VI 1941 Moskvasse, vang 19.VII 1941 Frunze akad-s; VRVÜh keskjuh.l 1935-- ja Trt osak esim 1937--, OhvKeskkogu juh.l, sv-de nõuk.l 1936--; Georgi IV medal, soldati I, II, III, IV rist, Prants Sõjamedal, Stanislav IV, III, Anna IV, III, II, Vladimir IV (kõige rohkem autasusid I ms-s), VR II/3, norm.talu, rahal.autasu, Kr II, III, Vr, Karutapja III, Pol.Rest II, KTO. Hukati 15.V 1942 Moskvas. EBL, EAT, KSK, EBLl, EVK, EAT2, ENE1, ENE2, Limberg, EVKR, ENE2(14), PAE3
Pihlau:
Kindralmajor Jaan Jaani p Kruus
(27 II 84 Läänemaa, Sooniste v – ex 15 V 42, Moskva)
Aastail 1906-1909 teenis sundaega Vene sõjaväes, õppis seejärel Soome põllutöökoolis. Sõja alguses mobiliseeriti uuesti tsaariarmeesse 3.. soome laskurpolgu koosseisus, 1915.a. aprillis ülendati vapruse eest lipnikuks, peatselt ka roodu- ja pataljoniülemaks kapteni auastmes. Eesti kaitseväes 1918-40, Vabadussõjas tõusis 3. jalaväepolgu ülemaks ja almpolkovikuks, samuti vääristati VR kavaleriks. Hiljem ülendati kindralmajoriks, teenis viimati 2. diviisi ülemana Tartus. Punaarmees määrati Lõuna-Eesti 182. laskurdiviisi ülemaks, saadeti juunis 1941 täienduskursustele Moskvasse, kus mõne kuu pärast arreteeriti Surmaotsus langetati 22.4.42 ja viidi täide 15.5.42.
ERA f495/13/20,57,58; EVK; EVKO; ERAF f129/26631; PVK (lisaleht); Limberg; JõgiH; Õun; M3
Postitatud: 08 Mai, 2007 12:09
Postitas oleeg
Jäin vastamisega hiljaks, kuid toetan eelnevaid vastuseid.
terv
o