www.militaar.net

Küsimus kõlab selline:

kuidas aru saada, mis looma urg maas on? Uru avause diameeter on tsirka kakskümmend sentimeetrit, kaevatud liivase pinna sisse, ehk siis uru esine on liivaga kaetud.

Jäätmetest on uru suu lähedal konte ja ribisid ja mingi väiksema looma kolp.

Sitta ja pabulaid on kogu metsaalune täis, uru juures midagi eriti ei märka sellelaadset.

Nii. seniks, kui keegi konkreetseid nippe ega nõuandeid ei oska anda, kuidas otsustada, siis üritan paari päeva jooksul pildid ka panna.

Ma nii poole sõnaga mainin veel, et olen seal rebaseid ja jäneseid näinud. Ise valiksin nende kahe vahel. Kui on jänkud, siis need tuleb maha matta. Käivad aedu raiped rüüstamas.

Jahimehed ja muidu teadjad , põrutage!

Jäneste urg (sic!) ja jäneste söödud loomad!!!! Ootan uusi avastusi militaarväljadelt - kolme jossi poldi pealt kuningtiiger oleks alustuseks hea! Lugege jahimehejuttude kogumikku "Üks jahimees läks metsa."! Rariteetne väljaanne 60-test. Seal on üks lugu minu vanaisa suust (Voltveti metsakooli haridusega metsavaht 1909-1983) "Jänes sõi põtra."

oota augu ees kui keegi sisse läheb või välja tuleb

Mina tean kolme looma, kes sellistes urgudes elavad: mäger, kährik ja rebane.
Mäger langeb kohe ära, kuna tema ukseesine on puhas, pabulaist sealhulgas. Pealegi on ta paks ja jääks 20sentimeetrisesse auku kinni nagu punn.
Rebane pidi süüdimatu sittuja ja lagastaja olema, uru leidvat lõhna järgi üles. Just nii, et pabulad ja raiped läbisegi. Ent 20cm ei vasta nagu ka rebase gabariidile.
Kähriku poolt räägib gabariit, aga tema lauakombeid ma ei tea.

Ega sa sealkandis oravaid ei ole näinud juhuslikult? Need on peaaegu sama jõledad kiskjad (uru ümbrus alati konte täis) kui jänesed ja elavad ka maa all urgudes nagu jänesed

Mis siin naljakat on? Need kondid on kergelt sammaldunud juba. Võib-olla seal elas kiskja ja hiljem on jänkud peale lennanud, kui kiskja mingil põhjusel oma koju enam ei saabunud. Soobeli vastus on justkui üks teemant sõnnikuhunnikus, kuid nagu ikka, on ühiskonnas opakaid lademetes ja mõni üksik tark nende seas. Edu!

Jah, parafraseerides ühte vana ja tuntud tõde: ilma naljata on kurb maailm...

Jäta jänesed mängust välja, nad ei ela urgudes! Urgusid kaevavad endale küülikud (kes ei ole jänesed ) aga nemad meite maal ei ela.

Soovitan niisugust asja: Võta kaasa pudel viina ja mine uru juurde. Lase seal mõned lonksud ja hinga sügavalt auku. Kolme korra puhumise peale peaks jänes, kõrvad lontis, välja tulema. Kui ei tulnud kedagi, võta juba suuremad lonksud ja puhu uuesti urgu, kui on, siis tuleb välja rebane, saba sorgus. Kui ikka kedagi ei tulnud siis joo ära, mis pudelasse jäänud, ja puhu veel hästi kõvasti ja mitu korda - tegemist võib olla karu koopaga. Aga kui karu välja tuleb, siis kunagi ei tea mis meeleolu tal on.

A mis siis saab, kui mägra uru ees vedeleb normaalses korras MP-40? Mida kõike võib elukeeris ette tuua.

Jeh, loomulikult on opakad need kes idiootse küsimuse juures huumorit näevad, mitte mingil juhul aga selle küsimuse autor

Rebasetädi poegimisurg, kui on veest eemal. Rebasel selline komme, et poegib veest eemal (ma ei tea tõesti miks) ning siis kui on käes aeg poegi piimast võõrutada, tassib oma pesakonna teise urgu, mis on veele lähemal - kraav, oja, jõgi - mis iganes.
Mul vahepeal arvasid nad heaks keldri peale elama kolida ning ühel hetkel oli üllatus mõlemapoolne - tuterdan ma kella seitsme ajal trussarite väel, kohvitass käes õue, istun maha ning avastan, et kutsikas vahib 15 m. pealt näkku, pea uudishimulikult viltu nagu kassil. Tükk aega jõllitas ja siis lontis metsa poole. Imekspandav on ainult see, et me seniajani üksteist ei seganud (juulikuu kah veel, seda naljakam).


Ja muide, Vahipati territooriumil elas jänes veel üleeelmisel aastal tagalamaja all - nii et urgusid nad armastavad küll. Too külvas aegajalt mõnusat paanikat - kord lidus õhtusel rivistusel üle lipuplatsigi. Ühel hommikul passis rõõmsalt lipuplatsi servas ja ootas, kuni üritus mööda sai. Siis aga kooberdas minema.

Jänes ei ela eales maa aluses urus! Linnas elutsevad isendid võivad päevaks jah kuskile varjulisse kohta (mingi kuuri alusesse tühimikku või risuhunnikusse) pugeda, aga mitte kunagi maa alla. Erandjuhul võib tagaaetav jänku ka urgu pugeda ja isegi viltuse puu otsa ronida.
Konkreetsel juhul on tegemist kas rebase või kährikuga. Kondid uru juures osutavad tavaliselt rebasele, aga ka kährik võis vanasse rebaseurgu kolida. Kui metsa all uru läheduses olev sitt on sinakashalli värvi ongi tegemist viimasega, kui aga tume, siis rebasega.

Armastus on see,kui karu koopast tuleb rebane...........

canislupus kirjutas:Rebasetädi poegimisurg, kui on veest eemal. Rebasel selline komme, et poegib veest eemal (ma ei tea tõesti miks) ning siis kui on käes aeg poegi piimast võõrutada, tassib oma pesakonna teise urgu, mis on veele lähemal - kraav, oja, jõgi - mis iganes.

Vesi, seda siis kraavi näol, on tõesti ligidal, pesast umbes 5 - 10 meetri kaugusel.

Ja Snaiper - kolmanda postitusega oled ka teemasse sisenenud! Imeline! Sirvisid vahepeal entsüklopeediat, et ka tark välja paista ?

Ei, tegelikult tänud. Kui see küülikupesa pole, siis minupärast las olla.