www.militaar.net

Selline lugu, et on plaanis reis/palverännak Kargat - Kargasok – Nedostupnõi. Tahaks välja jõuda isiklikel põhjustel Gõda lahe äärde aga see võib osutuda masinatele liiga raskeks. Et paneks mõnedesse paikadesse ristid ja testiks ka sealsetes oludes co2 vaba masinat (teine masin on diisel nii, et riskid on hajutatud). Plaan minna hiljemalt enne juuli lõppu klimaatilistel põhjustel. Praeguste plaanide järgi on minek kahe masinaga ja on veel vaba koht kui on huvilisi. Kui kellelgi on marshuudi valikul lisaks ettepanekuid oleks tänulik.

Väga põnev üritus!Võiks mõelda liitumiselegi.Kargat ja Kargassok on niipalju lõunas,et seal võib rahulikult augustis-septembriski kolistada,liiati viib mõlemasse tee.
Esimese tehtega ei leidnud oma Venemaa atlast üles ja suure kaardi pealt Nedostupnõid näha ei olnud - äkki viskad koordinaadid!?
Veel mõned küsimused:
Täpsustaksid äkki,mis asi on co2 vaba masin?
Milline on teine diisel auto?
Siis Gõda laht - kas mõtled seda ,mis on Kara mere ääres? Kui seda mõtled,siis Handi-Mansi AO kohta on mul 70-90 a GS olemas ja OZI-ga seotud ,põhiliselt 200 000 ,aga ka 100 000 (niipalju,kui seda Moskvast kokku kraapida õnnstus - 60-70% on kaetud)
Kui Kara mere äärde plaan,siis võin sellest natuke rääkida - käisin pilguga praegu sealtkandi GS-i üle - väga huvitav.

Vaata Tõm suubumiskohast Ob-i pisut põhja. See olla olnud suur laager ja kirjelduste järgi lähevad sealt metsatöö laagrid Jenisseini välja.
Septembris peaks Kara meres juba kaldad jäätuma hakkama ja pealegi läheb mul poiss kooli. Ei ole vaja pahandusi, et paps viis poisi katlakütjana kuhugi Siberisse kolama. Masinad on G400 (diisel) ja G55 mis on kohandatud puugaasi toitele. Ega see otseselt co2 vaba ei ole aga suurema pildi järgi vaadates on puukütteline masin seda küll. Teed mööda saabki Kargassokini välja. Mis edasi saab on lahtisem aga kogemused näitavad, et enamus kohti on läbitavad. Et kui mitte minna Ufa juurest üle Uuralite vaid rihtida sealt Magnitogorski peale oleks huvitavad teed nii mäe peal kui sees. Ja alustada nii-öelda palverännakut Kargati juurest põhja. Sealt lõppes ka paljude Eestlaste 1949 aasta turismireisi mehhaniseeritud osa.

Pilt

Panen paar pilti siis sellest mootorist ka. Gaasija on ostetud Soomest aga hetkel taas autolt maha tõstetud. Kiirendus aeg tõusis 7 sekundini ja seda on isegi arvestades kaalu kasvu 2,5 tonnini liiga palju. Peale Jaani vaatab mis filtritega ette võtta annab. Pilt

Tõsine aparaat! Huvitav oleks seda töös näha.
Paar küsimust veel:
Kas G-d on pikad või lühikesed?
Mis mõõdus ja mis tüüpi kumm alla läheb?
Mis vintsid?
Kas ööbimine on plaanitud autos või telgis?
Palju kilomeetreid kokku tuleb ja palju aega olete arvestanud?
Leidsin ka Venemaa atlase üles - Sellelt vaadates kahtlustan,et tänapäeval enam Kargassokki teed ei lähe,ning ainus võimalus sinna autoga saada on Kolpashevost praamiga (sobiva veeseisu ja praami olemasolul muidugi)
Kargassokist edasi Tõmini ei ole ilmselt enam sedagi varianti - seal on täiesti välja surnud kant.Piki Tõmi neid vanu laagreid läheb jah,aga teid ei ole.Paar zimnikku ainult.Sealtkandist Gõda laheni pääseda pole mingit võimalust.
Suure ringiga saaks mööda maismaad Urengoini ja sada kilti edasigi,aga see on ka kõik.Gõda laht jääb igasugu maismaasõidukite jaoks kättesaamatuks.

Mõlemad pikad.
Praegu 18 kergveljed aga reisiks tuleb nagunii raudveljed alla panna. Mujale ei ole palkide jaoks kinnitusi keevitada. Väga muda kummi ei ole ka vist mõtet valida, muidu on teel nüri.
Vintse ei ole kumbagil. Puuautole jätsin koha aga diislile tuleb raudade külge keevitada. Keevitus tuleb nagunii kaasa vedada.
Parima meelega kasutaks venelaste külalislahkust, aga mõlemad masinad võimaldavad magada katusel kui maapind seda ei võimalda. Muidugi võib ennast magamiskotiga puude vahele ka riputada, aga eks see ole rohkem maitseküsimus.
~5500km mööda teid, ~400km parvetamist mööda Ob'i, 80-100km tundmatut soist maastikku ja ~400km raiesmikku.
Panen kirja mingi visandi… Ufa - Sterlitamak (340km aga Uuralite ületamiseks tasub arvestada terve päev, see on vaatamist väärt!)- Magnitogorsk – Astana (ka võiks teha päevase peatuse) – Kargat (kuidagi peaks tähistama palverännaku alguspunkti) – Kargassok (~80km tundmatut maastiku, usutavalt õnnestub hankida aerofotod. 1949 läbiti seda jalgsi 3 päeva) – Nedostupnõi (~400km mööda Ob-i, peaks olema läbitav 2-3 ööpäevaga) - Niznevartovski – Urengoi – Tazovski (tee on hull ja peale seda kui me seal kamazidega üle käisime arvatavalt veel hullem, aga mujalt kulutaksime jõe ületamiseks sama aja) – Mesojahha jõe äärne gaasikute asula (311km, kamaziga ööpäevaga läbitav) sealt jääb linnulennult Gõda laheni 370km. Maa üldiselt kannab ja mets on hõre. Oleks üritanud juba 2 nädala eest aga kamaz on pisut liiga raske ja tülikalt suur masin selleks.
Kas murrame läbi otsustab vast Mesojahhas ujudes. See pidada väga tervislik olema.
Tagasi siis Urengoi – Neftejugansk – Tjumen – Perm (seal saab mugavalt ka pikema peatuse teha. Äial on sinna päris kobe elamine rajatud ja lendudega sealt on nii nagu on).
Ufa`s tuleb minnes peatus teha varustuse ja toidu hankimiseks. Päramootorit ja kirveid võiks olla tülikas üle piiride vedada.
Kokku peaks tulema 3 nädalat ja jätaks nädala reservi.

Okei.Pilt enam-vähem selge!
Oma mõistusega näen probleeme algamas just enne Kargasokki,põhiliselt Obi harujõgede näol.Oletades,et soine mets piki Obi on sõidetav ja Shudelka on nii madal,st leiab koolmekoha,samuti need muud väiksemad harud ,siis kuidas ikkagi Parabelist üle saada?.
Siis kas praam on teil Kargasokis olemas,või plaanite ise palkidest teha? (nimekirjas olevate kirveste ja päramootori peale mõeldes võiks ju seda oletada)
Kui ise teha ,siis mitu päeva see aega võtab ja palju 400 km parvetamiseks päramootori bensiini vaja läheb?Muuseas kas olete kohalike käest kuulnud lugusid Siberi jõgede tormidest ja kui suureks laine nende lahmakate jõgede peal minna võib?
Kui ise parve ei tee vaid rendite siis palju üüri küsitakse?
Edasi,Nizhnevartovskist Urengoini ei näe probleemi,üks pikk loksumine ainult.Urengoist Tazovskini on siis ilmselt mingi sõidetav rada olemas - tõenäoliselt läbi Samburgi?
Aga Tazovskist edasi?
Üle Tazi Jaraikasse ilmselt saab üüritava praamiga ning Jaraikast Messosse läheb mingi punktiir kah aga metsa ma näen ainult 10 - 15 km Messo ümbruses ja edasi on puha lage tundrasoo, kõigest ühe põhjepoole mineva zimnikuga.Polaartundras ratasmasinaga suvel zimnikku sõita on aga küllaltki ekstreemne ajaviide.

Minu kaardil on Melvikovo`st tee Kargasokk`i olemas. Kui see on ära uhutud või raskelt läbitav lähme varem Ob´ile, pole nagu palju vahet (peale aja) palju parvetame. Parved tasub jah ise teha. Nagunii ei usaldaks kohalike rohkem kui enda tehtut. Kuna liigume alla voolu siis läheb mootorit vaja ainult tüürimiseks. Karburaator mootori saab üsna lihtsalt gaasi toitele panna kui bensiini napib ja gaasi lõikame ise kusagilt kaldalt. Kaua aega võtab… noh, neil meest autos ja oleks ikka jama küll kui me ei saaks päevaga hakkama. Keevitus on olemas, rauda saab Venemaal tõesti igalt poolt ja nii palju palki kui vaja saame vast ka lõigatud. Tormide suhtes voolava veega ja vähem kui 10km laiuses veekogus ma sügavalt kahtlen aga kui laine tõstab üle esi peegli (Ob`il sügavus probleeme ei tekki nii saab kasutada pool sukeldatud parve) saab mootor tõestada oma eeliseid tüürimises ja meid kuhugi kalda lähedale lohistada.
Uregoist ei lähe mitte rada vaid mudamülka maantee! Vedasime sealt 2 kuuga 38000 tonni paneele läbi ja võid ette kujutada milliseks see muldtee teeb. Sama sõidetav on ka meie rajatud 311km lõik edasi Messojahhani välja. Messojahhast põhja on madalate puudega, suhteliselt hõre ja pinnas kannab. Nii hõre ei olnud, et kamaziga ilma tõsisema puudelangetamiseta oleks hakkama saanud aga läbitud oleks seda ka kamaziga saanud. Linnulennult on distants 370km ja ma tean ainult Messojahha jõe põhjakallast, gaasikute asula juures, mis edasi tuleb saab näha. Kaardi järgi ei ole ühtegi sood Tanama jõe läheduses. Teele peaks jääma 3 jõge/oja aga vaevalt need takistuseks saavad. Sinu huvist jääb mulje, et oled tulija. Minul on hoopis mure diisliga. See gaasimis seade on nii primitiivne, et selle lapib keevitusega kui midagi peaks juhtuma aga diisli peame kaasa tassima.
Aga noh, see on reisi tehniline pool. On kellelgi ideid mälestusmärkide osas?
Loogiline oleks, et Kargat`is see püsiv ei ole nii ei maksa sinna ka midagi muud peale mingi risti panna (selle saab kohapeal valmistada) aga Nedostupnõi´sse vaevalt eriti sattutakse, nii oleks sealne mälestusmärk püsivam.

Suure maailmaatlase peal on ka minul tee Kargasokki olemas,aga eelmisel aastal Venemaalt ostetud teedeatlasel ei ole.Ja sellest Tazovski-Gõda kandist ei saa ma aru,miks minu kaardid (1986-1988 GS topo 1:200 000) näitavad puid ainult Messo asula ümbruses ,edasi põhja on ainult jubedast jubedam soo ja veesilmad (kaardil valge ala siniste triibukeste ja siniste laigukestega vaheldumisi liustikukühmudega, isegi ilma katkendjoonega rajakesteta)kusjuures kaardi järgi läheb Tanama juures ainult hullemaks.Kohalike juttu väga tõena ka ei tasu võtta,neil pole reeglina ei korralikke kaarte ega otsest kogemust ratasmasinatega liikumiseks.Kui käiakse ,siis vezdehodidega ja kompassi järgi.Ma ei räägi niisama - oleme ise autodega samalaadseid rännakuid Gulagi polaaraladele (Vorkuta suund) teinud ,sellest ka minu huvi.Oma sugulased tegid mul 49.a. turismireisi läänepool Uraale.
Meie 2005 .a. käigul ronisime kaugemalt põhjast , siis tähendas selline kaardipilt polaar-sootundrat: täielikku õudust.Eelmisel aastal läksime rohkem läbi metsade,aga ega seegi palju lihtsam polnud. Mõned pildid meie eelmise aasta rännakust: www.4x4offroad.ee
2005 .a. parvetasime ka piki jõgesid,kuid ei teinud ise parvi vaid üürisime parve koos puksiiriga.Seal kuulsimegi puksiirimeeste suust lugusid tormidest,mis piki jõge alla puhudes tekitavad meeletuid laineid - need murduvad ja keeravad koostöös vooluga veekeerise põhjani ,ning võivad halva õnne korral parved/paadid kaasa kiskuda.Kusjuures laine pidi tõusma väga ruttu.Teine oht millega kokku puutusime olid liivased leetseljakud keset jõge - jooksime parvega ühe otsa kinni(hoolimata sellest,et puksiirimehed teadsid jõge peast - leetseljakud pidid rändama) ja istusime tükk aega,kui puksiir meid lahti ukerdas.Kusjuures puksiir oli venelaste spetsiaalne jõevedur - üliväikese süvisega,lameda põhja ja veekahuriga väga võimas aparaat.Kui nüüd meil oleks olnud ainult päramootor,siis oleksime ilmselt siiamaani istunud keset jõge selle vastiku kleepuva vesiliivahunniku otsas,kummalegi poole kilomeeter-kaks vett,ning sügavad voolusängid.
Ma ei tea,kas ise sel aastal kaasa saan tulla,natuke väike ettevalmistuse aeg (kui järgmisel aastal veel plaanite,siis oma autoga võin kindlasti punti lüüa),aga kaartide ja meie muljete/kogemuste jagamisega võin kohe abiks olla.Võin ka uurida,võibolla mõni meie pundist on võimeline oma asju kiiremini sättima ja kaasa tulema.

Messo asulani me välja ei läinud. Gaasikute linnaku leiad akordinaatidelt 68° 55`N 80° 52`E. Tazovskist 311km ja kogu sellel teel jäi ette ainult üks soo kust pidime tee läbi tegema. Ei usu, et mul õnnestub sellest paigast uuesti aerofotosid hankida. Seal läheb tõsisemaks gaasi ammutamiseks ja Venelased on tavapärasest umbusklikumad.
Linnak on praktiliselt Messojahha kaldal ja ka teisel pool on kandev pinnas.
Noh, see oligi teie viga, et rentisite. Vene inimesele tuleb anda altkäemaksu aga MITTE MINGIL JUHUL ei tohi anda tasu töö eest või renti. Kui seda eirata on jamad kindlustatud, küll tormide, merimadude või kurat teab milliste madalike näol. Ja kui auto parvega kuhugi madalikule isegi õnnestuks trehvata siis saab alati jupi maha saagida. Kui võtta parve palkide pikkuseks ~8m (pikematega läheks raskeks autoga manööverdamine) siis peaks aitama 16 palgist + rist auto ette ja taha. Laine hirmus võib ju paar tükki ninasse peegliks panna lisaks. Ja kui oled trehvanud kuhugi ninapidi kinni siis loobud ninast ja masin istub 10cm rohkem vees ei hullemat.
Praeguste lepete järgi lähevad mõlemad masinad rongile 9.07 ja ise lendaksime järgi 20.07. Veedaks nädalavahetuse Moskvas ja pühapäeva õhtul lendaks Ufa`sse autodele järgi. Üks koht on veel vaba ka meie masinates kui enda masinat kasutada ei saa. Kui aga tahate mõne masina lisaks tuua siis rongile saamisega probleeme ei tekki eeldusel, et otsustate selle kuu jooksul.

Nii ruttu,ilmselt mina oma asju sellesse korda ei saa,et kuuks ajaks ära minna.
Aga kui näiteks te sel aastal kohale ei jõua ja järgmine aasta uuesti proovite,või kusagile mujale plaanite ,siis oleks ühe auto ja tiimiga küll tulija.
Kas te nüüd reisile satelliitinterneti modemi ka kaasa võtate,et aega veeta (mis seal praami peal ikka muud teha on

)ja infot anda?
Meil oli kaasas,päris kompaktne ja lihtne asi,ühendus küllaltki kiire ja väga kallis ei olnudki.
Tallinnast saab üürida.

See Gõda laht on minu isiklik üritus koht mis on praegu nagu ühildatud. Ja kui tõesti ei pääse läbi siis järgmine aasta ei tasu sinna müttama minna. Selleks ajaks on seal juba gaasi pumpamine käimas ja vedeleb mõni MI ikka mis taksot teeb.
Eks näis kuidas see reis õnnestub aga hetkel küll rohkem plaanis pole. Mõte oli minna Jänkidele külla kui viisavabadus tuleb. Ja kuna lääne poolt ei õnnestu siis minna idapoolt üle alaska. Aga see on siiani ainult selline sauna järgse õlleklaasi tagune jutt.
Sat telefonid on Venemaal illegaalsed

aga muidugi võtame kaasa. Parvel üldiselt tegevust jätkub. Kes püüab toitu kes kontrollib kinnitusi… neil on tavaliselt selline ebameeldiv komme korraga laiali pudenema hakata. Kui kaotad ühest küljest mõne palgi pole eriti häda aga kui hakkavad sul mõlemast küljest korraga ära minema on pisut jama.
Me muidugi ei hakka G masinatega nii ekstreemsetesse kohtadesse ronima kui teie. BMP2 peale ei ole mõelnud? Peaks teie harrastatavat tüüpi rännakuks sobilikum masin olema...

Ikkagi paluks ideid mälestusmärgi kohta!
Kargat ´i paneme valgeks võõbatud risti, piisavalt suure, et keegi seda ilma vaeva nägemata kütteks kasutada ei saa aga Nedostupnõi´sse võiks midagi püsivamat välja mõelda.