www.militaar.net

Ma tahaks teada kas lahingulaevade vorm kui merel kasutamiseks on kadunud. Kas Iowa klassi lahingulaev on siis viimane lahingulaeva kasutus kui merel võimutsemiseks. Kas varsti asendavad kahureid siis raketid ja võibolla laserid. Kas edaspidi jäävad lahingulaevad lithsalt muuseumieksponaatideks või lammutatakse ära. Või on mingi võimalus veel?

Mida teie arvate sellest?

Venelaste Kirov tüüpi tuumaristlejad (maailma suuremad relvastuses olevad sõjalaevad va lennukikandjad) annavad küll lahingulaeva mõõdu välja ja relvastuse poolest teevad kõigile silmad ette ning ei kavatse nad kuhugi kaduda.

Asendavadki raketid.
Suuri, raskelt soomustatud ja hiigelkaliibriliste suurtükkidega relvastatud ja muidugi ülikalleid lahingulaevi pole enam mõtet ehitada.
Ei olnud juba II MS ajal mõtet, seda näitas nende superlaevade kasutamise kurb kogemus.

Bismarck - üksainus väljasõit lahinguülesandele. Tõsi, üliedukas tabamus teise sarnase monstrumi - "Hood" pihta. Resultaat mõlemad, aasatepikkune töö ja vaev, sajad miljonid rahas, koos meeskondadega - merpõhja.

Tirpitz. Pikk ja kannatusterikas peitusemäng. Lõpp ikka sama.Õhurünnak. Põhja.
Ei ühtki edukalt täidetud lahinguülesannet.

Mushashi. Õhrünnak. Põhja. Ei ühtki silmapaistvat saavutust.

Yamato. Õhurünnak. Põhja. Ei ühtki silmapaistvat saavutust.

Marat. Õhurünnak. Kasutamiskõlbmatuks.

Arizona. Õhurünnak. Põhja. Ei ühtki pauku sõjas...


Jne...

Lihtsam ju ehitada kergem ja odavam (lennuki)raketikandja?
(aga neid võib ju ka filosofeerides lahingulaevadeks kutsuda )

Kuidagi kallutatud tekst karukeselt

Asjast annaks selgema pildi see, kui lugeda kokku laevade väljasõidud, nende hävitatud sihtmärgid, tabavusprotsent ja kaotusprotsent jne.

Kui ma siin loeks ette mõned kollanokk-lendurid, kes esimesel missioonil tükkis kalli hävitajaga alla lasti ja väidaks, et hävitajate ehitamine on mõttetu... Siis kuuluks ma vist Keskerakonda.

Soobel kirjutas:Kuidagi kallutatud tekst karukeselt

Asjast annaks selgema pildi see, kui lugeda kokku laevade väljasõidud, nende hävitatud sihtmärgid, tabavusprotsent ja kaotusprotsent jne.

Kui ma siin loeks ette mõned kollanokk-lendurid, kes esimesel missioonil tükkis kalli hävitajaga alla lasti ja väidaks, et hävitajate ehitamine on mõttetu... Siis kuuluks ma vist Keskerakonda.

Kui tehnikainimene üritasin osatada lahingulaeva kui sellise drakoonilisele maksumusele. II MS ajal polnud vist ühtki militaartehnilist seadet mis oleks nii kulukas olnud.

Näiteks HMS Prince of Wales hind oleks tänapäeva vääringus ca 6 500 000 000.- EEK

Natuke palju, et omada kindlat šanssi kohe põhja minna.

Hävitaja tühi seevastu - ei maksnud ju suurt midagi.

Meresõda läks ju Teise Ilmasõja ajal põhiliselt tublisti allapoole või siis tublisti ülespoole veepinda. Ehk siis allveelaevade ja lennukikandjate manu.

Oleks suurusehullustust põdev Hitler natukenegi enne sõda allveelaevnikke kuulda võtnud oleks brittidel ikka väga-väga-väga raskeks läinud... See on juba oleksoloogia, mis siis oleks saanud siis, kui taskulahingulaevade, raskeristlejate ja Scharnhorsti/Gneisenau/ Bismarcki/Tirpitzi asemel allveelaevu oleks ehitatud.

Tänapäeval lihtsalt lahingulaeval üksi seilates vist suurt mõtet pole. Sellega peavad koos sõitma ka miinilaevad, hävitajad, tankerid ja muud varustuslaevad. Mingi roll oleks ilmselt eskaadri koosseisus. Venemaa teatas just et ehitab kuus(!!!) uut lennukikandjat ja sinna juurde kuuluvad abilaevad. Enne aga pidid lennnukikandjate kaitsmiseks allveelaevad valmis tegema. Sellesse abilaevastikku võiks võib-olla kuuluda ka mingi ristleja moodi asi. Ma muidugi ei kujuta ette kus need lennukikandjad kasutust leidma hakkavad. Kui Põhjamerel, siis pole ristlejaid suurt tarvis, kui aga kusagil mujal, siis võib-olla on vaja suurtükiplatformi dessandi maalesaatmise toetuseks.