Jõelaevad Emajõel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas: 19 Juun, 2022 12:49 akf aurik
- ...palju neist praeguseks üldse veel elus?
sama nimega mees kes oli 1980 aastal Jõesadama ülema asetäitja elab ja töötab Tartus hea tervise juures.

akf aurik
kui see afäär toimus siis selle aja seaduste järgi oleks § olnud - grupiline riigivara riisumine eriti suures ulatuses.
Mille nimel ?
Tartu Jöesadam oli eelarveline riigiasutus.Keegi pidi ju kõik selle ju kinni maksma. Laev oli põhivahend(ka müüjale) ja laeva (kasvõi keret) ei müüdud kasti Vana Tallinna ja suitsuvorsti eest

P.s aerofoto on tõesti oktoobri algus 1965 ja Emajõe veetase oli siis keskmisest -10cm s.t marginaalne.
Punase noole tippu võib ju 1° vasakule viia et mitte tuletikke poolitada.
Minu detsembrikuu eksitust võib võtta aprillinaljana. :wall:
* Kes see asetäitja on? Mul on osaliselt võimalus nimeliselt kontrollida. Kui mõtled hr Põldu, siis tema ei olnud 1979.a asetäitja.
Akf Rügajal on töö tõttu otsekontakt mõnede sadama omaaegsete töötajatega (ka hr Põlluga). Ja tema sõnul hoiavad need mehed mõnedes asjades suud väga lukus.
* Mäletan, et mõni mees kirjutas paar aastat tagasi uljalt , kuidas sadamast võis kasti viina eest praami kaks korda vedada Pihkvasse ja tagasi. Millest nüüd järsku suur mure riigivara pärast?
* Tartu sadam polnud siiski päris riigiasutus, vaid meie mõistes munitsipaalasutus. Sots.süsteemis polnud vahe muidugi ülipõhimõtteline, aga milleski ikka.
* Allikas, mis väidab, et 1965.a. oktoobri veetase oli keskmisest vaid - 10 cm? Selline täpsus peab ikka millelegi tuginema. Kui allikat anda pole, siis on see järjekordne uhhuu.
* Noole puhul on päris põnev, et sa ei eksinud teisele poole. Siit veel üks 1979.a. sadamaraudtee foto https://www.muis.ee/museaalview/3256967
tuletiku poolitamisest on asi kaugel, tegemist on natuuris mitme meetriga.
* Naiivseid spinne ei ole vaja tagantjärgi naljadeks tembeldada. Peaks su kõik postitused üldse veel korra läbi lugema, sealt tuleb selliseid nalju lisaks olemasolevatele kindlasti veel.
Näha et sa pole Raketade saagat korralikult läbi lugenud või siis sellest aru saanud. Põhiküsimused , mis ma esitan, on muidugi puutumata, ainult hulk mõttetuid olekseid. Kui suutnuksid mõttega jälgida, saanuks mõnele küsimusele võimaliku vastuse

Ja selle asemel, et katsuda siin uut "Kavastu silla lahingut" korraldada, võiksid vaevaks võtta veel enda järel natuke koristada
*
Zoig kirjutas: 06 Nov, 2021 2:05
retti kirjutas:Zoigi küsimusele vastamist ma ei pidanud oluliseks kuna lisatud fotodel on näha laevade konstruktsiooni erinevused.
Viisakusest võiks vähemalt vihjata mis konstruktsiooni erinevused on need, millele mul tuleks tähelepanu pöörata.
Ehk oleks vaja tuua välja need konstruktsioonierinevused ja panna kõrvuti vastava rakursiga „Lermontovi” ja Pihkva MO-de fotod. Neid on võtta küll. Või oli see märkus ka nali- seekord siis septembrinali!
*
aurik kirjutas: 05 Juul, 2021 10:41
retti kirjutas:Pihkvas oli neid veel.
Ka veel siin nimetamata.
Mõtlen ja murran pead, aga ei mõista. Postituse foto andmed on siin http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 52.912&q=1
Esiplaanil olev vahilaev “Laene” https://et.wikipedia.org/wiki/Laine_(vahilaev) , ega ka teised pildil olevad alused ei oma Peipsi basseiniga vähimatki seost.
Meie teemas on olnud küllalt fotosid, mis tehtud väljaspool Emajõge ja Peipsi vesikonda. Sellisel juhul on nende juures ka toetav tekst, millest selgub, miks ta just siin on üles riputatud. Vastav taust antud postituses täielikult puudub ja praegusel kujul- foto Pärnust, lühike umbmäärane kirjajupp millegipärast hoopis Pihkva kohta, pole võimalik aru saada, mida sellega silmas peetakse. Arvestades ksf Retti produktiivsust mitmesugustes erinevates valdkondades, on ta võib-olla tahtud selle panna mõnda teise kohta, aga kogemata teemaga eksinud. Mina ei suuda sobivat kohta leida. Võiksid klappida alafoorumitest nt Vabadussõda, Tehnika, Väeosad vms
Kuhu lõime see postitus oli suunatud? Militaar.netis polnud ühtegi sobivat kohta. Äkki on mõni kinnine foorum. Saaksid anda selle viite. Mõnda peale minu huvitab kindlasti veel, siin ju esindatud nii laevandus kui sõjandus.
Või oli järjekordne nali? Mil.netis on olemas täitsa eraldi naljarubriik. Pane need edaspidi sinna.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Näha et akf auriku enesevalitsemine läheb isiklikuks.
Pole hullu,võtame rahulikult.
- Edasi 04.01.1981
Lembit Põld - Jõesadama ülema asetäitja. Edasi 04.01.1981
Lembit Põld.png
Lembit Põld.png (110.54 KiB) Vaadatud 1867 korda
Emajõe veetase
https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/a ... eetasemed/

Konstruktsioonierinevuste koha pealt hoidsin sama taset. Erinevustest arusaamiseks on vajalikud fotod algses postituses olemas ja kordama ei hakka.

Üks informatiivne artikkel veel - Edasi 30.07.1982
Jõesadam ja vanametall Edasi 30.07.1982.png
Jõesadam ja vanametall Edasi 30.07.1982.png (73.45 KiB) Vaadatud 1867 korda
Ülejäänu ei vääri tähelepanu.
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Hakkame siis punkthaaval lahkama
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 14:59 Näha et akf auriku enesevalitsemine läheb isiklikuks.
Hea, et näed. Isiklikku pole siin midagi, märkused on sinu postituste, mitte isikuomaduste põhjal. Või eitad seda?
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 14:59 Pole hullu,võtame rahulikult.
- Edasi 04.01.1981
Lembit Põld - Jõesadama ülema asetäitja. Edasi 04.01.1981
Üks informatiivne artikkel veel - Edasi 30.07.1982
* Suurepärane spinn. Artiklid on 1981-82. Aga mina kirjutan mida?
aurik kirjutas: 19 Juun, 2022 14:03 Kui mõtled hr Põldu, siis tema ei olnud 1979.a asetäitja.
Esitlen üht käskkirja. Ülejäänud nimed kustutasin. Nemad ei puutu asjasse.
1979kkLP.jpg
Kui oleksid kogu Raketamaterjalist aru saanud, siis teaksid, et võtmesündmused toimusid 1979/80 talvel. Lembit Põld sel ajal kindlasti ei kuulunud kõige informeeritumate kitsasse ringi. Iseküsimus, kui palju teda hiljem kurssi viidi. Siin pole mõtet rohkem midagi oletada.
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 14:59Emajõe veetase
https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/a ... eetasemed/
Selle viitega on see paha asi, et mul excel näitas kuupäevi kuni 1897.aastani, edasi tulid nende asemel vaid trellid. Aga pealiskaudne arvutus ütles, et 1965.a. algab kusagilt 35700 rea kandist.
Ja nüüd läheb huvitavaks. See -10 näitab veetaset jaama graafiku 0-st. Tartu kohta üldse on aga kenasti kirjas, et kogu selle pea 155 aasta pikkuse perioodi keskmine on 102 cm (üle graafiku 0)
Kopin siia väikese lõigu https://tartu.ee/et/emajoe-veetase
Emajõe veetaseme mõõtmist alustati Tartu linnas 1867. aastal kui Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium paigaldas Kivisillale veetaseme mõõdulati. Ajendiks oli kevadine suurvesi, mis pärast lumerohket talve põhjustas Tartu linnas ulatusliku üleujutuse. Emajõe absoluutne maksimaalne veetase on 373 cm üle jaama graafiku nulli ning pärineb sama aasta 6. maist. Absoluutne minimaalne veetase on mõõdetud 27. novembril 1939 ning see on –52 cm alla jaama graafiku nulli.
Nii et -10 on väga madal. Mitte 10 cm alla keskmise vaid 112.
Emajõe veetaseme kohta on materjali leida küll. Kahjuks on envir kustutanud hea ja ülevaatliku, mille viide ka meie lõimes oli https://www.envir.ee/sites/default/file ... miseks.pdf
Aga selline sobib ka https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ ... metobs.pdf
Võtsin sealt ühe lk. Ei ole küll aasta madalaimate kohta, aga alumine graafik on keskmised
veetase.png
1964 ja 65 on kõrvuti väga iseloomulikud. Lisaks tõmmis 1965.a. jõesadama aastaaruandest
1965aruanne.jpg
1964.aasta, nagu nii graafik ja see jorupikk excel näitavad, oli hullem. Reisilaevu hakati juba augusti algusest riburada mööda navigatsioonist välja viima ja septembri keskpaigas oli reisilaevandusega kõik. Kaubapraamid kulgesid küll novembri alguseni, aga vähem kui poole koormaga.
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 14:59 Konstruktsioonierinevuste koha pealt hoidsin sama taset. Erinevustest arusaamiseks on vajalikud fotod algses postituses olemas ja kordama ei hakka.
See on naerukoht. Tee siis puust ette ja punaseks. Fotod uuesti ja võimalikult täpsed nooled ja ringid juurde. Pole ju raske. Muidu joonistad küll.
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 14:59 Ülejäänu ei vääri tähelepanu.
Eks sa annad sellega hinnangu enda kirjaproovidele. Minu poolt olid lihtsalt küsimused/kommentaarid.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Kriku »

aurik kirjutas: 19 Juun, 2022 22:48Emajõe veetaseme kohta on materjali leida küll. Kahjuks on envir kustutanud hea ja ülevaatliku, mille viide ka meie lõimes oli https://www.envir.ee/sites/default/file ... miseks.pdf
Aadress on katki. Kas ka envir midagi kustutanud, ei tea.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Kriku kirjutas: 20 Juun, 2022 6:18
aurik kirjutas: 19 Juun, 2022 22:48Emajõe veetaseme kohta on materjali leida küll. Kahjuks on envir kustutanud hea ja ülevaatliku, mille viide ka meie lõimes oli https://www.envir.ee/sites/default/file ... miseks.pdf
Aadress on katki. Kas ka envir midagi kustutanud, ei tea.
Eile keskpäeval link töötas.Kuupäev aerofotol on 02.10.1965
Kuvatõmmis 2022-06-20 100426.png
Kuvatõmmis 2022-06-20 100426.png (26.5 KiB) Vaadatud 1716 korda
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Peeter »

Tõmmakem nüüd ehk kangi ja teeme väikse breigi! Arutelu nelja Raketa teemas käib ümber jaburate detailide: kas silla otsa juures saadi Raketa kere vagunilt vette tõsta kuna "katlamaja pärast ei olnud see võimalik" ja et "kas-ja-kus ikka oli see raudtee silla otsa juures". Nalja teevad siin mõned mehed vist? Ise justkui vanad mehed? Elasin Kastanis ja kogu see raudtee-äärne ülemine kant oli nn "meie territoorium" millel teostasime pidevat patrullimist nagu täna on moodne öelda. Tegevus sadamaraudtee harul Petseriliini mahasõidust kuni kurvini pöördeks Võru tänava ületamiseni oli meil poiskestel "fikseeritud" (loomulikult kui kool jmt võimaldas). Alates sellest kuidas Petseri liinilt maha sõitis, kildu ja sütt ja mida iganes estakaadile manööverdas, kuidas külmokas käis vaguneid vahetamas kuni selleni millega manööver (st vedur) "alla" läks. Nii kui tihedalt seda tehti ja kui ka kui harva seda tehti. Mingisugust pidevat tünnide vedu alla katlamaja varustamiseks EI TOIMUNUD. Ammugi siis veel mitte sellist, mis oleks maks poolepäevase bloki tekitamise tõstmiseks välistanud. Sellise väite esitamine on ise juba meelevaldne pullisitt. Lisan veel: silla otsa juures, seal umbes kus on kummipost, oli ka raudtee ümbrlaadimise plats. Seal oli veel paar haruteed ja sinna lükati teinekord tünnegi millest ettevõtted siis omale saadetud vmt vedelikku ümber valasid ja ära vedasid. "Eesti Taara"-le veeti ka ehitus- ja muid materiale sinna, seal oli mitu pöörangut veel. Kohaliku tähtsusega vedelkütte ümberpumpamise koht oli ka Kabeli ülesõidul umbes praeguste pakenditünnide juures, üle tänava jooksis tookord 3 rööpapaari. Sadamaraudteel "alla" mitte kunagi mittemingit tünnide "kuuma liini katlamaja jaoks" pole olnud. Talviti muidugi turnisime vähem, aga ma ei mäleta kordagi, et alla oleks midagi "põnevat vahtimisväärset" veetud. Ikka tavalised, kas puidu jaoks kastid, kinnised furgoonid või õlitünnid. Aga noh, selle alla viimine võis olla ka suht "kiire lüke"- kui ainult see kaup oligi, siis sõitis jaamast välja, pööranguga Petseri-harult maha ja otsejoones alla. Tuleku see osa oli alati kiire ja viivitusteta, see-eest tagasi jaama minek võis teinekord venida pool päevakestki, sest liiklus oli tihe ja "akent" üle Petseri, Valga teede jaama või veel edasi ka üle manöövertee kaubajaama saamiseks ei olnud siis lihtne teha. Ka all sillaehitusel oli raudtee piisavalt jõe ääres, lisaks oli seal tolleaegse sealse manöövritöö jaoks ka mitu lisaharu (vb ka just taoliste asjade jaoks rajatud) nii ühele kui teisele poole põhiliini. Väita selliste naeruväärsete argumentidega, et seal polnud võimalik 79-80 vagunist vette ümber tõsta Raketa alumiiniumkorpusega keret saab küll ainult inimene kes asjast ikka kohe mitte midagi ei tea ja/või seal kohas tol ajal isegi mitte hetkegi ei viibinud. Punkt.

Võtame ikka Auriku tõsised küsimused ette! NB! Kordan veel oma klassivenna sõnu siin, kes väitis mulle, et neljanda kere oli pikalt kuskil seal territooriumil. Et jõe pealt mingi nurga alt oli näha. Kolm olid sõidus ja üks kere oli kaldal. Ja et tema teadis ja nägi seda asja juba ammu, siis poiskesena ja oli üllatunud, et "keegi sellest mitte midagi ei tea ja hoopis tuliselt eitatakse".
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas andrus »

Ühe pildi peal paistab mingi laev. Ülejäänud pildid Tartust.
Tartu-1.jpg
Tartu-2.jpg
https://www.ebay.de/itm/374129994663
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

andrus kirjutas: 25 Juun, 2022 14:41 Ühe pildi peal paistab mingi laev. Ülejäänud pildid Tartust.
Kui on sama laev, siis tema.
1943k.jpg
1943k.jpg (53.8 KiB) Vaadatud 1336 korda
„Heimat”, ex „Jurjev/Tartu”, kui piirduda vaid pikaajaliste nimedega. Fotoga samast aastast on aga pärit kirjalik vihje, et kandis siis lühikest aega nime „Kodumaa”
Muud selleks aastaks Peipsil säilinud rataslaevad ei sobi vähimalgi moel. http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... d47de3f95d Fotise pildi juures nimetatud „Kungla” hävis 1941.a. suvel. Väidetavalt tiriti poolpõlenud jäänused 1943.a. Tartusse, aga oli näha, et tast enam asja ei saa.
Samas mulle ebay pilt tundub kahtlasevõitu olema. Laeval on ennesõjaaegsega võrreldes kolm muutust:
* puuduv vöörikajut, see pole aga eriline näitaja, taasehitamist ei pruugitud ette võtta.
Aga järgmised on küsimusi tekitavad
InkedTartu-1a.jpg
InkedTartu-1a.jpg (55.03 KiB) Vaadatud 1336 korda
* muutunud rattakasti esiosa kuju. Nüüd on poolkaar
* tekiservadele on tekitatud paarikümne cm kõrgune metallrant, varasemalt sellist asja polnud
Võtsin lõimest Peipsi laevastik järgmise foto.
1941JT.jpg
1941JT.jpg (49.04 KiB) Vaadatud 1336 korda
1941 suve lõpp
Nii et ebay laevaga foto võib olla Tartust, aga võib olla ka midagi muud. Vahemikus Volhovist Dneprini oli sarnaseid rataslaevu sõitmas veel mitmeid.
-------
Peeter kirjutas: 20 Juun, 2022 10:42 NB! Kordan veel oma klassivenna sõnu siin, kes väitis mulle, et neljanda kere oli pikalt kuskil seal territooriumil. Et jõe pealt mingi nurga alt oli näha. Kolm olid sõidus ja üks kere oli kaldal. Ja et tema teadis ja nägi seda asja juba ammu, siis poiskesena ja oli üllatunud, et "keegi sellest mitte midagi ei tea ja hoopis tuliselt eitatakse".
Tegelikult huvitab mind kõige rohkem koht, kus klassivend neljandat Raketat nägi. Leidsin juhtumisi ühelt jõesadama kaugvaatelt nurga tagant piilumas midagi, mis näib kõhuli maas lösutava Raketa tagaosana. Aeg klapiks hästi ja koht on ka päris loogiline.
Ma ei hakka isegi kaaluma mõtet, et klassivend ajas midagi sassi ja tegelikult oli sõidus kaks Raketat. Nii 1982 kui 1989 suvel, kui sellised juhused olid, siis mõlemal juhul olid kaldaRaketad näha mitte mingi nurga alt vaid väga pikalt. Ilmselt parandati 1982.a. R-1/Komarovi slipi peal ja slipp oli suviti üsna tühi. Talvel on küll võimalik, et mõni kolakas varjab taga oleva aluse suurelt jaolt ära, aga mitte suvel.

Kopin siia lk 91 mõned varasemad lõigud. Need on ka näideteks, et enne kui lahmima hakata, tuleb objektiga korralikult tutvuda.
* Kindlasti toodi Tartusse ametlikult, kuid tõenäoline, et tagavaraosadeks mõeldud „doonorlaeva” sildi all. Ilmselt saadi mahakantud või mahakandmise ootuses laev kätte odava, võib-olla isegi vanametallile lähedase hinnaga
Sadamasisesest „kommunikatsioonist” oli juttu lk 96. Kui keegi asjaga mitte kursis olev millalgi edaspidi huvi tundis, siis doonorlaeva või varuosade selgitus oli kindlasti piisav ja mitte midagi sellist, mis mällu peaks eriliselt sööbima. Meie siin aga ajame taga neljandat laeva!
Seda, et doonoriks jäi hoopis enda vana laev, polnud vast kellelgi mõttes väga kahtlustada.
* Kiievi sadam otsustas mitmed laevad vahetada välja uute „Voshod”-tüüpi tiiburite vastu. Sel perioodil kaovad seal pildilt mõned Raketad, sh „Kušnirov”
Kiievil oli täiesti legaalne võimalus mittevajalikuks osutunud laev maha kanda (pabereid ju ei antud) ja nö. juppideks siia müüa.
* Moskvas seisis aga juba mitmendat aastat jõude sõidukorras „Raketa-244”, millel oli mingi sekeldus paberitega ja laeval polnud sõiduluba. Olukord lahendati lihtsalt. Nr 244-le anti nr 191 paberid ja saadeti sõitu. Isegi vana numbrit ei suudetud päris ära kaotada. 244 paistis peale kinnitatud 191 alt välja.
Mure riigivara tuuripaneku pärast ei päde. Enne oli kolm Raketat ja jäi kolm Raketat. Milles küsimus, midagi kadunud ei ole. Kerenumbrit küll keegi otsima ei sukeldu.
lk.96 lõik
* vene keeles trükitud käskkirjas kasutatakse väljendit рекламационный ремонт. Viimane tähendab, et remondi suhtes esitatakse pretensioonid tarnijale, midagi siis garantiiremondi laadset
See võib seletada, miks oli vaja mängida ümber Raketade numbrid. Ei välista, et asi jõudis registrini ja kindlam oli ette sööta õige projekti laev. Kas ja mil moel register silma natuke kinni pigistas, ei oska öelda, aga juhuslikult on keegi registri vaneminsener inspektor R. Stang saanud 1980.a. suvel Jõesadamalt tänu ühe mälestuseseme näol. See võib muidugi olla mingi rutiinne käik, aga kokkusattumused mulle eriti ei meeldi.

Aga akf Peetri postituse muudest aspektidest- tegelikult tänu esmapilgul mõttetule jõuramisele, spinnidele ja luiskelugudele, mis kohati näib tahtliku trollimisena, lisandub siia üht teist huvitavatki. Laenan Kavastu silla lõimest ühe tsitaadi.
retti kirjutas: 27 Aug, 2020 15:43 P.s olen Emajõge pidi üles-ja allavoolu sõitnud 1960 aastast alates ja sellisest sillast pole kunagi kuulnud.
Minule küll meeldib, kui saan teada midagi uut. Inf raudteeharu toimetamistest oli väga huvitav. Ja Retti sai kõige muu kõrval teada veel midagi väga olulist- nimelt teavet Emajõe veeseisudest. Mis asi on Emajõe keskmine veeseis ja mida tähendab graafiku 0. Paadimehele vajalik. Mine tea, võib-olla sai sellega suur õnnetus ära hoitud.
Kadunud envir- link on pandud üles lk 54 ja just soovitusega Rettile seda lugeda. Juba siis ilmnes üks veeseisudega seotud probleem. Kahju, et soovitust ei järgitud, oleks vähemalt järgmine suur tarkus jäänud näitamata.
retti kirjutas: 19 Juun, 2022 12:49 P.s aerofoto on tõesti oktoobri algus 1965 ja Emajõe veetase oli siis keskmisest -10cm s.t marginaalne.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

akf aurik
Mul on suva mida sa minu kohta kokku soperdad (vabandust aga teistmoodi enam väljendada ei saa) sest näha, ühtegi oponenti sa ei kannata.
Et sa teisest teemast väidetega püüad oma õigust taga ajada jäägu sinu hingele.
Ei ole sinu võimuses muuta mida väitsin. Siia teemasse kuulub minu väite esimene pool.
retti kirjutas: 27 Aug, 2020 15:43 P.s olen Emajõge pidi üles-ja allavoolu sõitnud 1960 aastast alates ja sellisest sillast pole kunagi kuulnud.
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas: 30 Juun, 2022 19:27 akf aurik
Mul on suva mida sa minu kohta kokku soperdad (vabandust aga teistmoodi enam väljendada ei saa) sest näha, ühtegi oponenti sa ei kannata.
Et sa teisest teemast väidetega püüad oma õigust taga ajada jäägu sinu hingele.
Ei ole sinu võimuses muuta mida väitsin. Siia teemasse kuulub minu väite esimene pool.
retti kirjutas: 27 Aug, 2020 15:43 P.s olen Emajõge pidi üles-ja allavoolu sõitnud 1960 aastast alates ja sellisest sillast pole kunagi kuulnud.
Hale
---
Piirissaarde. Nagu aru saada, joonistustundi täiesti mõistetavatel põhjustel ei pakuta. Selle asemel peab leppima tuntud lihtsa, kuid labasevõitu demagoogiavõttega a´la kõigile on näha, ainult paar tühmapead ei saa millestki aru ja nende peale pole mõtet oma aega raisata.

Kaks fotot „Lermontoviga” Piirissaarelt. Mõlemad mitu aastat Fotises üleval. Siin esmakordselt
Piirissaare sadamas
piirissaar1960-3.jpg
piirissaar1960-3.jpg (29.41 KiB) Vaadatud 1098 korda
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... ff451ce25a
Ärasõit Piirissaarelt
Piirissaar1960.jpg
Piirissaar1960.jpg (39.99 KiB) Vaadatud 1098 korda
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... ff506a9561
----
Üks mõistatus
Mõned aastad tagasi põhjustas ida pool väikese diskussiooni see 1971.a. pärit mark- pisut stiliseeritud kujul „Moskvitš” tüüpi laev Kremli müüri ääres. Arutelu lõppes tulemusteta, pakuti ka, et äkki oligi Pihkvas mõni „Moskvitš” olemas?
1971pihkva.jpg
Häda korral võiks ju arvata, et Pihkva sadama „Krasnojarets” tüüpi jõetramm „Leon Pozemski” on joonistatud margile tunduvalt soliidsemana, aga see ei taha klappida, sest alus oli juba vähemalt kuus aastat Sebeži järvel ja mingi vana foto sahtlipõhjast leidmine on kõike muud kui usutav. Pealegi on välimuses vahe ikka liiga suur. Juba lammutatud tartlaste "Tasuja" sobinuks modelliks pisut paremini.
Seega näib tõepärane, et „Kreutzwald” või „Koidula” on oma kümnendivahetuse ekskursioonidel jõudnud lisaks Värskale ka Pihkvasse. Mingit dokumentaalset või fototõestust sellele praeguse seisuga pole, aga arvestades, et „Turist” oli äsja välja langenud ja ekskursioonitellimusi tuli jõesadamale tol ajal uksest ja aknast, võidi see variant mõnikord käiku lasta. Võimalikud vastuväited „Moskvitšide” Peipsi sõitude võimatuse kohta on täiesti ebaadekvaatsed, näiteid nende sovetiaegsetest järvesõitudest ja üle Peipsi ulatuvatest tüüpmarsruutidest on lõimes hulgi, nende uuesti väljatoomine oleks juba piinlik. Laevaklassi lainetaluvus ja Peipsi järve klassifikatsioon olid mõlemad P-1,2. Pealegi on Pihkva järv väiksema lainetusega kui Suurjärv. Tõsi, sadama suhtumine nende järvel käikudesse oli 80-te keskpaigaks muutunud, sest mõlemad olid juba ammu mahakandmiseas ja lõpuks jäeti äratrööbatud „Kreutzwald” vanarauakandidaadina kaheks aastaks seisma.
70-te keskelt on küll pärit juhtum, kus register keelas äkitselt ära ühe Peipsi basseini reisilaeva järvesõidud, mis seni olid mitu aastat regulaarselt toimunud. Aga see laev oli ka ametlikult madalama klassiga ja suurema lainetusega nägi tõsist vaeva.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

akf aurik
sa peaksid teadma,et Piirissaarde läbiv kanal kaevati 1964 ja võeti kasutusse 1965.
Sinu fotod on 1960 aastast
Piirissaaressadam2.jpg
Piirissaaressadam2.jpg (70.35 KiB) Vaadatud 1053 korda
.
Pealegi oled ise avaldanud siin eespool arusaamatust Piirissaare sadamahoone kohta,
Kus peaks selles kraavis ümber pöörama 40 m pika laeva ?
Kus peaks selles kraavis ümber pöörama 40 m pika laeva ?
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas: 02 Juul, 2022 22:33 akf aurik
sa peaksid teadma,et Piirissaarde läbiv kanal kaevati 1964 ja võeti kasutusse 1965.
Sinu fotod on 1960 aastastPiirissaaressadam2.jpg.
Pealegi oled ise avaldanud siin eespool arusaamatust Piirissaare sadamahoone kohta,Piirissaar.png
Ükski reisijateputka pole igavene. See, mille võtsin ka kunagi Peipsisaarest ja mida praegu kasutasid, on kõige esimene
Põhjapoolne osa kaevati küll 1964, aga mis siis? Ka sellelt nõukaaja kehvakeselt kaardilt on näha, et kanalijupp jätkub sadamasillast mõnisada meetrit edasi. Kalapaatide hoiuala. Ja silda veel ei ole. Nõukaaja kaartide mõningaid proportsioone ei pea küll piibli pähe võtma. Seda enam, et sadamasild on seal asetatud plärtsuga vette.
Nüüd kaks sillavaadet 1975.aastast. Ühelt ja teiselt poolt
https://www.muis.ee/museaalview/1517231
https://www.muis.ee/museaalview/1517232
Vanemuine Piirissaarel 1983.
vanemuinePs.jpg
See on silla pealt ja lähemalt kui "Lermontoviga" pilt. Silda polnud 1960 olemas. Aga putka on sama.
Ma nüüd öösel ei viitsi enam asjaga tegeleda, aga kusagilt ma otsin mõne päeva jooksul välja kirjatüki, kus on puudutatud natuke töid kanalis 50-tel. Mulle on meelde jäänud, et selline on avalikult netis olemas.
edit: "Vanemuisega" pilt siit https://www.muis.ee/museaalview/2190522
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Ma ei hakka siiski seda süvendusinfot meeleheitlikult taga ajama, otsinguareaal on liiga lai ja sõnum on napp- umbes et 50-tel süvendati ja laiendati kanalit. Mind huvitab tegelikult, millal see õnnetu kaart on välja antud. Ma ise loodan, ehk 1950 +- mõni aasta, siis võib teda pika hambaga arvestatavaks pidada, aga kui jääb 50-te lõppu, siis ta on pigem kujundlik ja päris tõsiselt võtta seda ei saa.
Asi selles, et esimene ajaleheteade selle kohta, et „Joala” sõitis kanalit mööda saare sisemusse, on minuni jõudnud 1957.aastast, järelikult selleks ajaks pidid süvendustööd enam-vähem niikaugel olema, et väga suure süvisega kohmakas laev seal manööverdada saaks.
Kaardiga on see probleem, et ta ei kajasta mingilgi moel üht väga olulist muutust, mida on osaliselt näha 1960.a ja hilisematel fotodel. Seepärast leiangi, et kui kaart on u 1950, siis ei pruugi seda veel olemas olla, kui u. 1960, siis võib kaardi rahumeeli näitusele saata kui nõukogude kartograafia üsna tüüpilise näite.
Kui keegi tõesti seda muutust ei märka, siis võin ta fotodel (lisaks veel üks 60-te „Lermontoviga” Piirissaare pilt) punaseks teha või täpselt osutada, kuhu vaadata.
croman40
Liige
Postitusi: 803
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas croman40 »

50T mastaabis kaartidelt detailide otsimise asemel tasub vaadata aerofotosid - 1948 a., 1960 a. ja 1966 a.
aurik
Liige
Postitusi: 842
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

croman40 kirjutas: 03 Juul, 2022 12:09 50T mastaabis kaartidelt detailide otsimise asemel tasub vaadata aerofotosid - 1948 a., 1960 a. ja 1966 a.
Suured tänud! Nii lihtsa asja peale tavaliselt ei tulda!

Seega m.o.t.t. Minu poolt on nüüd fotodega vehklemine üsna ülearune, aga paar siiski
Esimene ripub lõimes aastaid, aga uuesti
LerPs.jpg
„Lermontov” Piirissaare kanali alguses. Tähelepanelikul vaatamisel on aru saada, et pikk sirge lõpeb hoonega. See on kalavastuvõtupunkt, millest kaardikene (õigel moel) väljagi ei tee. Siit https://www.muis.ee/museaalview/2727827
Teine foto raamatust, mida vast keegi sel sajandil eriti näppinud ei ole. Vana ENE 7kd. Tahvlilt Tartu rajoon.
PSVan1.jpg
(tahvlil järgnenud foto jäi allaserva pisut segama) Võtsin ta näitliku proportsiooni pärast. Poolenisti on kalasadama silla ääres näha üht kakuamipaati. Viimased on 10-12 m pikad ja on aru saada, et neid mahuks vastuvõtupunkti ette ritta lõdvalt korraga seisma kolm tükki.

Kanali laiemas osas oli 1960.a. laiust tubli 50 meetrit küll ja „Lermontovile” oli abiks ka randumissilla Tartupoolses otsas näha olev kaevend, kuhu laev sai pööramisel nina sisse suunata. Laeva ringipööramisest Tartus on lühike repliik muu teksti sees lõime lk 3. Toimetas edukalt Võidu silla ja Raketade pontooni vahel. Silla sildeava peaks olema 43-44 meetrit, jõgi küll pärast silda hakkab laienema, kuid ikkagi ruumi ümberpööramiseks vist vähemgi kui saarel.

edit: Vana pea ei anna enam kõiki asju korraga välja... üks täpsustus.
Ülalpool fotol olev Piirissaare esimene ootekoda ehitati nii 1936-37. Ja asus kanali suudmes. Millal ära kadus, ei tea mitte

ps.! Järgmine postitus peaks avama 100-nda lehekülje
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Georges, Marvin ja 10 külalist