www.militaar.net

Täna tuli just isaga jutuks, et peale sõda olid siin kandis vägagi ohtlikud asjad lõhkevad sulepead ja muud vidinad.Olevat neid leitud tee pealt ja muudest käidavatest kohtadest.Ema hoiatas mind alati, et kui leiad siis ära puutu.Lühidalt leidsid tee pealt või kusagilt mingi läikiva vidina ning hakkasid nokkima ja hopsti.Käis kõva kärakas ning käsi või jalg otsast, mis tähendas eluaegset invaliidsust.Ise Järvamaalt, ning üks piimamees Orgmetsa kandist just sellise sulepeaga jäi sandiks.Olevat leidnud piimapuki juurest ja näppides plahvatas.Neid juhtumeid oli siin ümbruskonnas vist ikka hulgaliselt.
Vist Koigis oli ka, kuid kes mäletavad on juba manalas.
Küsisin ema käest siis, et kes neid siis pani või puistas teedele, aga tema ei osanud targemat midagi kosta, kui et eks vist diversandid.
On kellegil infi, et kes sellist sigadust tekitas ja just peale sõja lõppu.Olid need venelased või keegi teine tegelane.Sakslane see olla ei saanud, kuna sõda oli võidetud ja sakslane läinud ?
Olevat veel arvatud, et lennukitelt visati ?

Oleksin ka justkui kuulnud selliseid juttusid, aga hoopis Võrumaal. Midagi täpselt meeles ei ole, sest pole enam kelle käest küsida. Aga juttu käis ka vist mingitest plahvatavatest sulepeadest(?) vist ka laipasid mineeriti ja mingist jalgrattast käis ka jutt, st. keegi ole koos sellega õhku lennanud vms. selle puhul oli ilmselt siis lõksmiiniga tegemist.

Olen kuulnud plahvatavatest mänguasjadestm täpsemalt nukud, laps olevat leidnud kuskilt ja koju toonud ning näppima hakanud. Ei oska midagi rohkem rääkida selle kohta, arvan et tegemist legendiga?

Lõksmiinid ja vorstivabrikud olid pealesõja lemmikteemad.

Inglismaal olevat söehunnikutesse visatud sõjaajal rotilaipasid, kus sees olevat pommid olnud. Sõjaajal teatavasti olevat Inglismaal kõik ahju aetud. Kivisöest ju oli suur puudus

Mina olen sellistest asjandustest lugenud Eesti Sõnast. Aeg võis olla 1944.a. talv-suvi, praegu ei oska täpset numbrit öelda.

Isiklikult kaldun arvama, et tegemist on rohkem n.ö. "linnalegendiga" umbes samast kategooriast kui märtsipommitamise ajal Tallinna maha põletanud diversandid või siis sakslaste teenistuses olnud UFO-d.

Märtsipommitamise diversandid pole nii väga legend midagi... muide... Nonde viigipükste ja kirsadega klounide ülesanne oli ööpimeduses teha lennukitele nähtavaks tähtsamad objektid. (põhimõtteliselt rakette üles lasta).
Vennad saadi suht kiiresti kätte, sest üldisesse massi nad lihtalt ei sobinud oma riietega.

Arvan, et esiteks (nagu siin juba varem mainiti - vorstivabrikud jne.) on rahvajutul aina paisumise tendents ja, teiseks, pidasid lapsed erinevaid pulgakujulisi läikivaid vasest ja alumiiniumist kapsleid-sütikuid sageli pliiatsiteks j.m.-ks sarnasteks asjandusteks ning pikalt siis oodata, kui seda näppides pauk välja tuli.

seda kindlasti. Kõik kohad olid seda sodi täis nagunii.

Sodi oli tõesti kõik kohad täis. Vanaonu mul elas 40-50ndad sinimägedes ja rääkis, et neil oli poistega metsa tehtud punkrid, kus seina peal olid relvad. Ta rääkis, et nemad kogusid erinevaid ja neid oli lausa sadu erinevaid marke. Sinimägedes olevat veel 5a peale sõja lõpu olnud metsa all nii palju relvi, et korja käruga. Hiljem alustasid võimud korralike kampaaniaid, et ´lahingurelvi inimestelt kätte saada. Vist isegi raha pakuti, kui püssi miilitsasse viid. Temal oli üks saksa vint mille ta 60a tutava miilitsa soovil ära viis. Ei tehtud talle selle eest midagi võeti vastu ja öeldi, et tubli mees olid, et ära tõid
Palju plahvatusi toimus ka selle pärast tol ajal vanaonu sõnul, et poistele jäi püssidega mängimisest väheks. Igasuguseid miine ja loobiti lõkesse, et kõven pauk käiks. Näiteks lõhkemata lennukipommi peale tehti lõke ja siis oodati vahest ligi pool tundi kõrval, et pauk käiks. No kujutage ette kutid 10minti ootavad siis lähvad lõket kohendama ja vaatama, mis jama on miks ei plahvata, ja siis kapummmm. Nii olevat nii mõnigi nooruk oma elupäevad lõpetanud
Ta rääkis, et tema oli kõigest pauku teinud, K-98, vene vindist igasugustest automaatidest, isegi tankitõrjekahur olevat tükk aega vedelenud, seal metsa all 45a. Seda nad õnneks tööle ei saanud. Kas ei olnud laskemoona või oli kahur ise väsinud
Vaesed ajad olevat tol ajal olnud aga igavuse üle ei saanud kurta

Nohjah... oma isagi lasi poisikesena koolimaja otsekukkumisega kempsu ribadeks - kemmerg II korrusel - kaigas sisse - käis plumps - luuk kinni.
Summmmaki: luuk laes koos pasaga - plahvatuses hävis osaliselt ee... noh.. sitamahuti (sisu paiskus puukuuri katusele)
Hiljem oli meeletu arutamine: kes see paha inimene määris kooli kuuri katuse pasaga kokku.

Ta rääkis, et nemad kogusid erinevaid ja neid oli lausa sadu erinevaid marke.

Sadu erinevaid - sõna sadu eeldab et tegemist on vähemalt kahesajaga Millegipärast tundub et sinu vanaisa on midagi nende astate jooksul sassi ajanud.

Eks neid kalamehejutte ole ennegi kuuldud ju.

oliver

Tegemist oli minu vanaonuga, mitte vanaisaga ja küsida ega ta midagi sassi ei ajanud temalt enam kahjuks ei saa, sest mees on juba paar aastat surnud. Selle sadu erinevaid alla mõtlesin ma, et saada oli vabalt sel ajal relvi igasuguseid alates püstolitest ja lõpetades tankitõrjerelvadega. Seda kõike kraami oli erinevatest riikidest põhirõhk oli muidugi vene ja saksa relvad aga olevat leidunud ka palju muud. Soome Inglise ja isegi Itaalia toodangut jne...Kahjuks ei öelnud vanaonu mulle täpset numbrit ja ei andnud ka nimekirja , kui palju neid relvi oli ja mis liigist. Väitis ta, et väga palju ja igasuguseid nemad kogusid punkrisse kokku sõpradega võimalikult palju erinevaid ja hiljem olevat punker igasugu kraami täis olnud. Lõpuks olevat venelased nende noosi minema vedanud. Ise ma nagu vanaonu sõnades ei kahtle, sest võib olla Sa oled kuulnud, et 1944a olevat Eestis sinimägedes väikesed lahingud käinud ja võib olla, et äkki isegi keegi langes seal ja nii need relvad hiljem vanaonu ja ta sõprade kätte satusid

Plahvatavate mänguasjade kohta lugesin hiljuti "Kommunismi mustast raamatust", et need leidsid üsna laialdast kasutamist Nõukogude vägede poolt isegi Afganistaanis. Nii et paljugi, mis meile täna linnalegendina võib tunduda, ei pruugi seda ometi olla.