www.militaar.net

Kas keegi oskav viidata, kust võiks leida lähemat teavet Punaarmee kaitserajatiste paiknemise kohta Tallinna ümber 1941.
Olen püüdnud looduses otsida selle jälgi. Siis nn teine kaitsevöönd jooksis praeguseks veel näha olevalt ida pool Tallinna mööda Jägala jõge, pööras arvatavasti Narva maantee kohal edelasse kuni Lagedi mõisani ja jooksis siis mööda Pirita jõge kuni Vaskjalani, kust pööras itta praeguse Jüri suunas.
Kas on kaitserajatiste kohta säilinud ka mingisugust kaardimaterjali? Ja nagu ikka venelaste Eestisse rajatud kindlustatud liinidega, osutus seegi vist lõpp-kokkuvõtte üsna kasutuks.

Tminoff kirjutas:Kas keegi oskav viidata, kust võiks leida lähemat teavet Punaarmee kaitserajatiste paiknemise kohta Tallinna ümber 1941.
Olen püüdnud looduses otsida selle jälgi. Siis nn teine kaitsevöönd jooksis praeguseks veel näha olevalt ida pool Tallinna mööda Jägala jõge, pööras arvatavasti Narva maantee kohal edelasse kuni Lagedi mõisani ja jooksis siis mööda Pirita jõge kuni Vaskjalani, kust pööras itta praeguse Jüri suunas.
Kas on kaitserajatiste kohta säilinud ka mingisugust kaardimaterjali? Ja nagu ikka venelaste Eestisse rajatud kindlustatud liinidega, osutus seegi vist lõpp-kokkuvõtte üsna kasutuks.

"Siia rajasid tallinlased 1941. aastal kaitseliini võitluseks saksa fašistlike vägede vastu"

Harku kandis

Ja paar sellist tankitõket vedeleb Iru silla juures mäel (kurat, kuidas tahaks teisi sealt ära vedada).

Ühtlasi kerkib mul taas küsimus, millele aastate eest siin foorumis vastust ei tulnudki: kas Pirita silla juurest algavad (suunaga lõunasse) kaevikud jõe läänekaldal kuuluvad ka 41. aasta kaitsevööndisse?

Gnadenlose poolt näidatud pildist veel Keila poole sõita on ka tee ääres täiesti märgatav kaevikuliin. Ma muidugi ei tea et kes ja kuna selle rajanud on.

venelased 1941. arvatavasti või siis varem.
Sakslased tulid Tallinnasse Paldiski ja Keila poolt piki raudteed. Eks seal see madistamine taganedes käis. Suunaga Tallinna poole
Tean, et Tallinna ümbruses olid väljad suuresulatuses mineeritud.

Põrgust kirjutas:venelased 1941. arvatavasti või siis varem.
Sakslased tulid Tallinnasse Paldiski ja Keila poolt piki raudteed.

Sakslane tuli ikka igast suunast.

sakslane ju

Tallinn oli 1941 teatavasti piiramisrõngas, saksa väed lähenesid nii Pärnu poolt, Paldiski kui ka Narva suunalt.
Välikindlustused Tallinna ümber võivad kuuluda nii Peeter Suure merekindluse rajatiste hulka (ulatuslik maarinne, parimaks näiteks kaevikute süsteemid Männikul), olla rajatud 1941. kui 1944. aastal, neist viimasel küll kõige vähetõenäolisemalt. 1944 rajati minuteada ainult nö eelkaitsepositsioon Iru kanti. Keegi täpsustab?

kangelaspioneer kirjutas:Tallinn oli 1941 teatavasti piiramisrõngas, saksa väed lähenesid nii Pärnu poolt, Paldiski kui ka Narva suunalt.
Välikindlustused Tallinna ümber võivad kuuluda nii Peeter Suure merekindluse rajatiste hulka (ulatuslik maarinne, parimaks näiteks kaevikute süsteemid Männikul), olla rajatud 1941. kui 1944. aastal, neist viimasel küll kõige vähetõenäolisemalt. 1944 rajati minuteada ainult nö eelkaitsepositsioon Iru kanti. Keegi täpsustab?

Irus on linnamäel ja selle vahetus läheduses küll punkriauke ja kaevikuid hulgem (linnamäel koguni imposantne ja suht heas seisus betuunpunker); paljud kaitserajatised asusid linnapoolsel Pirita jõe kaldal ja neid tõenäoliselt enam näha pole (ent mine tea, ega ma pole seal väga palju ringi patseerinud). Positsioonidel olid seal 44. aastal soomepoisid.

Lohehambaid ehk tankitõrjepüramiide mäletan hirmus ammusest ajast Tondi raudteejaama juurest. Ülesõidu kandis. Kuidas nad sinna võisid sattuda?

Lehmja kanti kaevati 1941 aastal tankitõrjekraavi. Ise pole otsinud, aga jutt kohalike suust. Midagi sellest pidavat ka jupiti veel alles olema.


Taga pliiatsikiri "Lehmja lähedalt 41"

1941.aasta tallinna kaitserajatiste seas olid "populaarsed" tankitõrjekraavid. Aga sakslastel ei olnud ju Eesti lahingutes kasutada mitte ühtegi tanki! Kust venelastel selline tankihirm?

Kaitserajatiste teema sai üles võetud, sest Jõelähtme vallas ringi kolades olen leidnud suuri juppe kaevikute süsteemist, mis ei lähe kokku seni avaldatud suht katkendlike ja ebatäpsete kirjeldustega Tallinna kaitseliinidest.

Kui üks kaitseliin läks mööda Jägala jõge merest kuni Koogini Narva maanteeni, siis keeras ta sealt Lagedi peale. Kaevikuid on Vandjala ja Loo küla juures Narva maantee ääres, edasi Maardu mõisast ca 1km Lagedi suunas nn Lubjamäel, sealt edasi Saha külas ja Lagedi Kostivere risttee lähedal asuvate kanalate taga jällegi Lagedi suunas. Iseloomulik on, et need jälgitavad kindlustused on kõrgematel kohtadel, kust eesolev lage maastik suures ulatuses jälgitav. Võibolla rajati kaitseliinide vahele ka selliseid üksikuid tulepunkte maastikul soodsates kohtades?

Nagu aru saan oli kogu see tohutu töö suuresti kasutu saksa vägede peatamisel.

Tuli meelde, et nägin kaitserajatisi ka Astangu platoo Harku poolses otsas (veidi edasi nendest varisenud kuubastest); paesse raiutud kaevikud ja üks suurem punkriauk. Tea, kas need ka osa 41. a. kaitsevööndist?

Osa kaitserajatise kaevati ka Vasalemmas jõe kaldale (näiteks kaevati üks jõekallas järsemaks).

Shiim kirjutas:Osa kaitserajatise kaevati ka Vasalemmas jõe kaldale (näiteks kaevati üks jõekallas järsemaks).

Mingit täpsemat kohta ei oska öelda? Sõidan sealt tihti läbi ja oleks tore asi üle vaadata. Eeldan et Keila-Haapsalu maantee silla läheduses?