EV energia ja julgeolek

[Juhani Putkinen]

Soovitan lugeda kas või Translatori abil, kuidas asi tegelikult toimib Soomes:

"Kun käytetty polttoaine on jäähtynyt tarpeeksi
reaktorihallin vesialtaissa, polttoaineniput
siirretään kuljetussäiliön avulla voimalaitos-
alueella sijaitsevan välivaraston vesialtaisiin.
Polttoainetta jäähdytetään välivaraston jääh-
dytysaltaassa useita vuosikymmeniä ennen
loppusijoitusta. Polttoainealtaissa nippujen
päällä on noin kahdeksan metriä vettä. Vesi
sekä pysäyttää käytetyn polttoaineen lähettämän
säteilyn että jäähdyttää polttoainetta edelleen."

https://www.tvo.fi/uploads/File/2011/Ka ... odossa.pdf

[Runkel]

Küllap riigiti on erinevusi jäätmete käitlemisel.

[isakene]

Üldiselt liigub tehnoloogia sinnapoole, et praegused tuumajäätmed lähevad veel hinda ning ühel hetkel on jäätmeladustajad omadega moosi sees. Teadaolevalt on lähituleviku IV põlvkonna sulasoolareaktorid suutelised neidsamuseid jäätmeid kütusena kasutama ning allesjääv kraam lahjeneb ohutule tasemele vaid mõnesaja aastaga. Erinevalt praegusest ~10 000 aastast. Elame-näeme.

[Runkel]

Jah, sellest on siin eespool räägitud. Kui tuumajaam oma saasta hakkaks ampsama, siis argumendid on tugevalt nende kasuks.
Nii paistab olema, et kui juhitavaks elektrijaamaks põlevkivil töötav enam ei kõlba, siis tuumale nagu alternatiivi pole. Juhul, kui meie tarbimise taseme ja Euroopa elektrisüsteemi osana juhitavat jaama vaja on. Jah, kriisides on riigid isekad. Kas venelane saboteeriks meelsamini merekaableid või Narva tammi? Või siis "lihtsam" gaasil baseeruv juhitav jaam a la Kiisa. Venelane manipuleerib gaasi hinnaga jällegi hästi, aga kui kaua?

[parkija]

Meil on plaanid kuidagi väga tuuleenergeetika poole , enefit power ist keegi "tuus" rääkis et : Elektri toodame tuulikutega , kui tuult pole siis gaasitoitel elektrijaamadega ja üldse on vaja veidi salvestusvõimsust ja häid välisühendusi , tuumajaamade teemast libisetakse sujuvalt üle / mööda .

[Juhani Putkinen]

Meil on plaanid kuidagi väga tuuleenergeetika poole

See on täielik JAMA. Oleks parem kui poleks esimestki tuuleveski.

[Kilo Tango]

Meil on plaanid kuidagi väga tuuleenergeetika poole

See on täielik JAMA. Oleks parem kui poleks esimestki tuuleveski.

Kogu lugupidamise juures ... Juhani, kas sa oled tiivikulabaga pihta saanud või millest selline vaen nende tuugenite vastu. Energiasüsteem talub teatava koguse tuugeneid väga kenasti ja need teevad pigem kasu, kui kahju. Probleem tekib siis, kui sellele tahetakse rajada kogu energiasüsteem.

[logistik76]

Balti energiakoostööst Latvenergo vaates:
https://www.err.ee/1608789670/taastuven ... ist-plaani
Koostöö tuumajaama osas:
Latvenergo juhi sõnul kaalutakse ka modulaarse aatomielektrijaama rajamise võimalust Lätti, näiteks koostöös Eestiga.
Ilmselt siis ühetüübilised jaamad mõlemisse riiki.
Igati mõistlik mõte, saab kasvõi mõne varuosa lattu valmis osta.
No ja mida ikka selle "üleliigse" päikeseenergiaga teha:
Eesmärk on mitme energiaallika koostoime. Suvel, kui paistab päike ja on vähe vett, on tulemuslikud päikesepargid, mis kompenseerivad madalat veetaset.
Lisaks ei maksa unustada loomulikku suvise elektritarbimise suurenemist elektrisõidukite arvelt. Praegu iga suvi tõuseb bensiini hind- inimesed sõidavad suvel oluliselt rohkem.

[Kilo Tango]

...
Lisaks ei maksa unustada loomulikku suvise elektritarbimise suurenemist elektrisõidukite arvelt. Praegu iga suvi tõuseb bensiini hind- inimesed sõidavad suvel oluliselt rohkem.

Isiklikust kogemusest - kodutöö on seda küll muutnud/muutmas, kuid enamasti laetakse elektriautot öösiti, kuna auto omanik koos sõidukiga on siis laadimispunktis (loe: kodus).

[Smith]

Lisaks konditsioneerid - sain siiani ilma hakkama aga
eelmine suvi otsustasin, et kevadel ostan ja
õigesti tegin. See suvi oli ääretult kuum ning jahutamiseks
vajalik energia ja päikesepaneelide toodlikkus olid
korrelatsionnis. Ei ole palju põhjuseid, mis lubaks oletada,
et tulevikus suved jahedamad saavad olema, pigem vastupidi.
Liigne kuumus on tõenäoliselt inimesele ohtlikum ja keerulisem lahendada kui talvine külm. Minul oli
see aasta juulis/augustis elektritarbimine võrreldav
talvisega.

[ahto42]

Lisaks paigaldatakse kliimaseadmeid.
Omalgi mõtted, et talvel nn teisejärguline küte ahju kõrval ja et suvel oleks jahutust.
Õeke paigaldas see suvi just jahutava suunitlusega.
St tähendab, et tarbimine niikuinii kasvab, jah valgustuse arvelt väheneb, aga muud seadmed panevad täistuuridel.

[Benjy]

Meil on tarbimise ja tootmise vahe muljetavaldav 400MW. Tootmine tuuleparkide poolt on 50MW. Soomes on tootmise/tarbimise vahe 2300MW. Tuuleparkide tootmine on 93MW. Huvitav, mis selle ligi 3GW tootmise puudujäägi ära katab?

EDIT: Läti tootmine on ligi 500MW kõrgem kui tarbimine. https://www.ast.lv/en/content/power-system-state
Ja vaade rootsi poolt https://www.svk.se/en/national-grid/the-control-room/
Energiahindade vahe on kurb.

[Juhani Putkinen]

Meil on tarbimise ja tootmise vahe muljetavaldav 400MW. Tootmine tuuleparkide poolt on 50MW. Soomes on tootmise/tarbimise vahe 2300MW. Tuuleparkide tootmine on 93MW. Huvitav, mis selle ligi 3GW tootmise puudujäägi ära katab?

Ma panin endale kirja täna hommikul kel 9.01 Soome olukorrast elektri sektoril:
- Tarbimine 10274 MW;
- Tuuleveskid tootsid 86 MW;
- Import (natukese oli isegi Eestist) 2590 MW;
- Hüdro (vesi) 1889 MW;
- Tuuma 2771 MW;
- Kaugkütte kõrvaltoodang 1308 MW;
- Tööstuse kõrvaltoodang 1281 MW;
- Päikesepaneelid 2 MW;
- Mingi muu toodang 374 MW;
- Elektri turuhind Soomes 425,86 €/MWh.

Seda saab vaadata siit:
https://www.fingrid.fi/online

[Runkel]

Ja vaade rootsi poolt https://www.svk.se/en/national-grid/the-control-room/
Energiahindade vahe on kurb.

Head lingid! Taani paugutab hetkel tuulest 82% toodangut, ülejäänud soojuselektrijaamadest. Seejuures ekspordib ca 30%. Võrgu stabiilsus ja el. kvaliteet on siin teemaks olnud. Saab tagatud küll ka mittejuhitava energia suure osatähtsuse juures.

[OLAVI]

Lisaks paigaldatakse kliimaseadmeid.
Omalgi mõtted, et talvel nn teisejärguline küte ahju kõrval ja et suvel oleks jahutust.
Õeke paigaldas see suvi just jahutava suunitlusega.
St tähendab, et tarbimine niikuinii kasvab, jah valgustuse arvelt väheneb, aga muud seadmed panevad täistuuridel.

Ostes kliimaseadet ka talvise kütmise eesmärgil, siis peaks pöörama tähelepanu, et enamus (maailmas) müüdavaid konditsioneere ei ole mõeldud kasutamiseks kütteseadmena "põhjamaises kliimas" ja ei pruugi töötada näiteks alla -15C välistemperatuuris.

Kuigi seadmete väljanägemine ja kaubanduslik nimetus on sarnane, siis on kasulikum osta "jahutusvõimalusega põhjamaine õhukütteseade" mille min töötemperatuur on vähemalt -25C.
Erinevused on "pisiasjades": suhteliselt suurem välisosa soojusvaheti, talveõli kompressoris, tarkvara jne.