EV energia ja julgeolek

[teeline35]

Just kõrge hinna tõttu jääb mulle täiesti hämaraks miks peaks just nimelt põlevkivienergeetikat arendama.

Mina jälle ei saa aru kust tulevad jutud põlevkivienergeetika arendamisest? Ainuke reaalne variant on tuumajaam, aga seda ajupestud rohepöörajad jälle ei luba. Minu point on see, et kui jätkame oma tuule ja päikeseparkide arendamist ei kao põlevkivi energeetika kuhugi, sest tuulevaikuse ja päikese puuduse tingimustes peab see vool kusagilt tulema. Naabritel on sama probleem ja neil ei pruugi jätkuda elektrit eksportimiseks. Samas mis saab siis kui kõik regiooni üledimensioneeritud tuule-ja päikeespargid täisvõimsusel korraga voolu annavad? Olemasolevad elektrisalvestustehnoloogiad on küll kehva kasuteguriga (st voolu vütavad sisse kordades rohkem kui pärast tagasi annavad) , aga kas jõuavad kõike toodetut ära tarbida! Kõik see tuule- ja päikeseenergeetikale üles ehitatud rohepööre on küll idee tasandil väga ilus, aga selle kontrollimiseks on loomkatsed vahele jäetud ja kohe inimkatseid tegema hakatud!!! Ja see mulle ei meeldi! Noorpõlves sai ühes utoopias elatud ja teises eksperimendis enam osaleda ei taha!

Lisatud Akf Trumm on oma postituses sama asja seletanud paremini!

[teeline35]

Hulga aega tagasi oli Akf Juhani Putkinenil postitus siin teemas;

Postitus Postitas Juhani Putkinen » 25 Okt, 2022 7:25

Eesti Vabariigil on mitu energiaalast probleemi, need on vaja lahendada:

1. On ehitatud kahjulikku juhuelektrit tootvaid tuuleparke ja seda lollust jätkatakse veelgi. Vaadage minu koduleheküljel olevast artiklist piltideseeria, millist tuulepargide toodang tegelikult on. Vanim pilt on aastalt 2017 ja kõige uuem septembrilt 2022. Näiteks eile 24.10.2022 kell 12.51 kõik Soome tuuleveskid tootsid kokku elektrit võimsusega 21 MW, kõguvõmsus on aga umbes 4400 MW.:
https://jput.fi/Verovaroin_tuetaan_tuulivoimahui.htm

2. On võetud maha põlevkivijaamu. Need on vaja võtta tagasi kasutusele kuni on ehitatud hulgaliselt tuumaelektritoodangu Eestisse - las see mõne aja haiseb.

3. Kasutatakse laialdaselt maagaasi - sellest on vaja perspektiivis vaja lahti saada täielikult.

4. Ka päikesepaneelidel toodetav elekter on kahjulik juhuelekter. Talvepakastel Eestis kulutatakse elektrit kõige rohkem, aga päikesepaneelid toodavad väga vähe elektrit või ei tooda üldse.

Lahendus

Eestisse oleks pidanud tuuleveskide ja päikeseparkide asemel ehitada oma suur tuumajaam - pole ehitatud - aga veelgi pole hilja.

Soovitan soojalt 1340 MW tuumajaama APR1400 Lõuna-Koreast. Esiteks üks selline ja planeerida alualgselt vähemalt teine samasugune juurde. Pidage meeles, et Soomest imporditakse peaaegu pidevalt elektrit võimsusega umbes 1000 MW (hetkel 1018 MW):
https://jput.fi/Ydinvoima_Etela_Korea.htm

Ja see lahendaks suures osas ka meie piirkonna probleemid lähemaks 50-60mneks aastaks.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... start=2310

[kaupo51]

Ma ei ole hariduselt energeetik, aga arvan siiski.
Tuumajaama suurim probleem on see, et keegi ei taha Eestis seda "oma õuele". Algab sama trall nagu Rail Balticuga. Äkki ehitame ikka mujale, aga mitte minu õuele ja nii võib vaielda üle kümne aasta. Lisaks ei ole meil kõrgkoolides õpetatud kunagi insenere tuumaerialale. Põlevkivi kasuks räägib see, et meil on sellega kogemust vist juba mingi 100 aastat. Olemas on põlevkivi, kaevurid, õpetatakse insenere, leiutatakse uusi tehnoloogiaid. Seega pean mina reaalsemaks ikkagi põlevkivienergeetikat.

[Manurhin]

Põlevkivienergeetikaga päris lõpmatuseni jätkata ei saa. Olen lugenud erinevaid arvamusi, mille kohaselt peaks lihtsamini kättesaadavaid varusid jätkuma veel nii 80-100 aastaks. Targem oleks seda siis kuidagi kasulikumalt väärindada, mitte viimseni ahju ajada. Ja siis on meil lõpuks ikkagi tuumajaama vaja. Aga kui juba praegu esitada piisava võimsusega tuumajaam(ad), siis milleks meile üldse veel päikese- ja tuulepargid? Nagu juba kindlaks tehtud, siis viimased häirivad nahkhiiri: https://novaator.err.ee/1608842929/tuul ... -nahkhiiri

[Kilo Tango]

... Põlevkivi kasuks räägib see, et meil on sellega kogemust vist juba mingi 100 aastat. Olemas on põlevkivi, kaevurid, õpetatakse insenere, leiutatakse uusi tehnoloogiaid. Seega pean mina reaalsemaks ikkagi põlevkivienergeetikat.

See on päris haiglane eelnevaid postitusi mitte lugeda. Põlevkivi on üks paras sodi. 60% sellest, mis ahju aetakse, tuleb sealt pärast tuhana välja tagasi. Eesti Energia hoiaks CO2 kvoodilt hoobilt kokku ca. 30%, kui mindaks üle kivisöele. Tuhamäed tulevad siis kelle õuele, kui mitte "meie". Justkui Ida-Virumaa ei oleks meie.

Põlevkivi on jätkusuutmatu ja selle sodi põletamine tuleb lõpetada. See ei ole ei majanduslikut, ega ka keskkonna vaatest jätkusuutlik tegevus.

[Castellum]

Põlevkivi on üks paras sodi. 60% sellest, mis ahju aetakse, tuleb sealt pärast tuhana välja tagasi. Eesti Energia hoiaks CO2 kvoodilt hoobilt kokku ca. 30%, kui mindaks üle kivisöele. Tuhamäed tulevad siis kelle õuele, kui mitte "meie". Justkui Ida-Virumaa ei oleks meie.

Põlevkivi on jätkusuutmatu ja selle sodi põletamine tuleb lõpetada. See ei ole ei majanduslikut, ega ka keskkonna vaatest jätkusuutlik tegevus.

Teema on ikkagi EV energia ja julgeolek, mitte erinavate kütuste kütteväärtused.

Puhtalt kütteväärtuse järgi oleks mõistlikum turvast ja puitu põletada...aga kui juba impordiks läks, siis miks just kivisüsi? Kütteväärtus on ju importbensiinil ja gaasil suurem?

Julgeoleku seisukohalt on selgelt parim jätkata põlevkiviga (~20 a) ning kui tuumajaam on loodud (nt ~10 a pärast), siis pärast üleminekuaega jätkata põlevkivikeemiaga.

Vahepeal aga arendada nt vesinikuenergiat - kütteväärtuselt ja kütte keskkonnamõjudelt midagi paremat ju pole olemas. Meie TÜ ja TTÜ pole ju kehvemad, miks meie ei võiks vesinikuenergiat oma eelissuunana arendada? Kui siht on seatud 20 a peale ega pole karta poliitilisi tõmbetuuli, on selle ajaga ju reaalne loota mingit paremat tulemust (+rahvusvaheline koostöö).

[Kilo Tango]

Põlevkivi on üks paras sodi. 60% sellest, mis ahju aetakse, tuleb sealt pärast tuhana välja tagasi. Eesti Energia hoiaks CO2 kvoodilt hoobilt kokku ca. 30%, kui mindaks üle kivisöele. Tuhamäed tulevad siis kelle õuele, kui mitte "meie". Justkui Ida-Virumaa ei oleks meie.

Põlevkivi on jätkusuutmatu ja selle sodi põletamine tuleb lõpetada. See ei ole ei majanduslikut, ega ka keskkonna vaatest jätkusuutlik tegevus.

Teema on ikkagi EV energia ja julgeolek, mitte erinavate kütuste kütteväärtused.

Puhtalt kütteväärtuse järgi oleks mõistlikum turvast ja puitu põletada...aga kui juba impordiks läks, siis miks just kivisüsi? Kütteväärtus on ju importbensiinil ja gaasil suurem?

Julgeoleku seisukohalt on selgelt parim jätkata põlevkiviga (~20 a) ning kui tuumajaam on loodud (nt ~10 a pärast), siis pärast üleminekuaega jätkata põlevkivikeemiaga.

Vahepeal aga arendada nt vesinikuenergiat - kütteväärtuselt ja kütte keskkonnamõjudelt midagi paremat ju pole olemas. Meie TÜ ja TTÜ pole ju kehvemad, miks meie ei võiks vesinikuenergiat oma eelissuunana arendada? Kui siht on seatud 20 a peale ega pole karta poliitilisi tõmbetuuli, on selle ajaga ju reaalne loota mingit paremat tulemust (+rahvusvaheline koostöö).

1. Jutt kivisöele üle minekust oli mõeldud selleks et illustreerida, millist sodi me põletame
2. 10 aasta jooksul ei valmi meil tuumajaama ega midagi muud. Seega 10 a. peame me midagi põletama eeldusel, et tuumajaama otsus tuleb peagi
3. Kivisöele üleminek ei ole tõsine plaan. Küll aga võib seda kvoodilt säästmiseks põlevkivi hulka segada. Julgeolek ei tähenda autarkiat.

[gooligan]

Ma saan aru, et akf gooligani argument tuuleenergia toetuseks on siis kokkuvõttes see, et piisavalt suure pindalaga ühes süsteemis kaubeldava ala puhul (Läänemere riigid? Fennoskandia?) tasanduvad tuuletud päevad piisavalt ära, et ebaühtluse probleem kaoks või hallatavaks muutuks? Kas ma saan õigesti aru?

Nordpooli hinnapiirkonnas ei saa otseselt kätte ette panna, millest elektrit toodetakse. Meie ühises süsteemis tehakse elektrit sisuliselt kõigest - tuum, hüdro, gaas, põlevkivi, prügi, puit, tuul, päike, turvas jne. Niiet me ei pea ühelgi hetkel lootma 100% ainult tuultele.
Küll on tuul, päike ja hüdro on neist kõige madalama omahinnaga. Piisav tootmisvõimsus tagab meile enamikust aastast odava või väga odava hinna. Kui on aga tuulevaiksem aeg, siis turutingimustes paratamatult hinnad kallimad, sest elektrit tuleb toota kallimatest vahenditest. Jällegi piisavate ülekandevõimsuste juures ei pea tootmine toimuma ilmtingimata meie riigi territooriumil.
Arvestatava võimsusega meretuulepargid on planeeritud Palanga kanti, Riia lahte, Saaremaa-Hiiumaa rannikule, Botnia lahele jne.
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps ... g/download
Päris kindlasti pole rajatavate avamereparkide tuuleolud identsed. Ja kui Palangas parasjagu tuult ei ole, ei tähenda see, et ka Põhja-Soomes tuul ei puhu. Ka riigis sees näeme totaalselt erinevaid tuuleolusid saared vs maismaa.
Mereparkide asukohad on valitud selliselt, kus on võimalikult head tuuleolud aasta ringi.

Eesti on juba pikka aega elektriimportöör. Ja seda mitte põhjusel, et me EI suudaks oma tarbimist ära katta (kuigi see on piiripealne), vaid seetõttu, et me ei suuda toota elektrit piisavalt hea hinnaga, mis turule ära mahuks. Täna on kasulikum osta Läti hüdroelektrit ja Soome tuult.
Lähiaastatel lisanduvad meretuulepargid muudavad meie põlevkivi veelgi konkurentsivõimetumaks.

Ignitise (Leedu Enefit Greeni analoog) juhi arvamus on selline -

Maikštėnas sõnas Investor Toomase konverentsil, et ainuüksi meretuuleparke on Balti riikidel võimalik rajada 25 GW ulatuses, mille maksimaalseks aastaseks toodanguks oleks umbes 100 TWh, sõltuvalt muidugi sellest, kui palju projektidest realiseerub. Järgnevate kümnendite jooksul lisanduksid veel maa peal olevad võimsused, mille täispotentsiaal võiks leeduka arvutuste kohaselt olla 200 kuni 300 TWh aastas.

Kui võtta arvesse, et Balti riikide tarbimine on hetkel suurusjärgus 25 TWh, siis võimalike projektide tootmismaht võiks sedasi ületada tarbimist enam kui kümnekordselt, mistõttu muutuks Baltikum eksportivaks jõuks. Kuna Kesk-Euroopas on suur vajadus odavama elektri järele olemas, näeb Ignitise juht, et siinne tuuleenergia annaks valgust ka sakslastele.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12013 ... eksportima

[Kriku]

Kas ma sain siis põhimõtteliselt õigesti aru või mitte? Jah või ei?

Loomulikult saab tuuletul ajal kõikvõimalikel muudel viisidel elektrit toota, aga mida peaks Eesti sinu nägemuse järgi selleks tegema? Kas ise juhitava tootmisvõimsuse rajama või tuuletul ajal elektrit sisse ostma?

[wolfgang]

Kui rääkida põlevkivi keskkonnaohust siis ses vaates on just põlevkivikeemia see, mis Virumaad kõige rängemalt saastab ja saastanud on. Kui seda elektritootmiseks ahjus põletada siis siis see protsess on saadud nii efektiivseks, et ni suits, kui hais on minimaalsed. Tuhk on põletatud lubjakivi, mis pigem ise hakkab "maavaraks" muutuma.
Põlevkivkeemia, aga on reaalne ilgus - reostatud jõed, põhjavesi, tuule suunast sõltuvat pole võimalik oma kodu hooviski viibida(ca10 km korstnast), haisev ja mürgine uttejääk, poolkoks. Vot see rõvetsemine tuleb lõpetada, kui reaalselt looduse pärast mure.
Kaevandamise keskkonnamõjud on mõistagi samad.

[2korda2]

Eelmise aasta septembris panin ma siia lõime selle lingi selgitamaks, miks "kuskil tuul ikka puhub" on lollide lootus. Tegelikult andmed näitavad, et isegi tervet Euroopat korraga vaadeldes kõigub tootlikkus väga oluliselt. Seega suuremas piirkonnas (Skandinaavia + Baltikum) massiivselt tuulele panustades lõpetame paratamatult ühel hetkel olukorras, kus tuult ei ole ja elektrit ei jätku. Skandinaavia saab hakkama - neil on hüdro varud mis sobivad tuuleaukude katmiseks väga hästi. Kas sealt aga Baltikumi ka midagi tuleb (ja kui palju), on juba hoopis "põnevam" küsimus. Mina ei tahaks olla olukorras, kus me selle küsimuse vastuse päriselt teada saame.

Salvestusest.
Paldiskist on palju räägitud: kodulehe järgi 500MW x 12h = 6000MWh. Ma ise panin siia paar päeva tagasi lingid kokku 630MWh planeeritud salvestusjaamade kohta. Täiesti võimalik, et neid tuleb veel. Neil on sellises mahus ka koht olemas, kui jätkub päikesepaneelide senine buum (käesoleva aasta lõpuks meil võib olla 500MW paneele).
Tõenäoliselt võime mõne aastaga jõuda olukorda, kus suvise tarbimise võime katta päikse (kuni 1GW), tuule (kuni 1GW) ja salvestusega. Ülejäänud 7 kuud aga on tarbimine suurem ja samas päikeselt tootmine oluliselt väiksem. Selleks perioodiks on meil vaja juhitavat võimsust Aoverele lisaks.

[Kapten Trumm]

Soome on Euroopa suuruselt 4 riik ja suured arendused on ka Botnia lahele planeeritud. Maismaatuulepargid samuti põhiliselt põhja-suunal. Päris kindlasti on seal teised tuuleolud, kui Läänemerel. Klaipedas teised tuuleolut kui Hiiumaal või Riia lahel.

Vaadates täna tuulega toimuvat ei kahtle, et meil (või meie naabritel) saabki kordades rohkem võimsust tulema, kui meie reaalne tarbimine.
Loe näppudel kokku ainuüksi planeeritavate mereparkide võimsused -
https://tuuleenergia.ee/arendusprojektid/

Vaata vahelduseks Soome elektritootmise allikaid ka.

[Kapten Trumm]

... Põlevkivi kasuks räägib see, et meil on sellega kogemust vist juba mingi 100 aastat. Olemas on põlevkivi, kaevurid, õpetatakse insenere, leiutatakse uusi tehnoloogiaid. Seega pean mina reaalsemaks ikkagi põlevkivienergeetikat.

See on päris haiglane eelnevaid postitusi mitte lugeda. Põlevkivi on üks paras sodi. 60% sellest, mis ahju aetakse, tuleb sealt pärast tuhana välja tagasi. Eesti Energia hoiaks CO2 kvoodilt hoobilt kokku ca. 30%, kui mindaks üle kivisöele. Tuhamäed tulevad siis kelle õuele, kui mitte "meie". Justkui Ida-Virumaa ei oleks meie.

Põlevkivi on jätkusuutmatu ja selle sodi põletamine tuleb lõpetada. See ei ole ei majanduslikut, ega ka keskkonna vaatest jätkusuutlik tegevus.

See-eest küllalt töökindel ja sissetöötatud lahendus.
Sellesse kaevu ei maksa enne sülitada, kui tuumajaam valmis on.
"ostame vahepeal börsilt" tagus meile mõnda aega jalaga tagumikku, kui tuleb külm talv ja Norras pole vett, puudutab see kogu Euroopat.
Selles kogu probleem ongi, et Euroopas üritaks hulk riike oma naabritele vaikselt taskusse urineerida, arendades vaid tootmisvõimeid, mis püsisid turul odava elektrihinnaga, tekitades seeläbi tootmisvõimsuste puudujäägi. Pruukis tekkida vaid paaril võnkel samaaegselt, kui kogu värk oli käpuli.

Eesti energiapoliitika kahjuks on samasugune taskusse urineerimine - arendame soojal suvel konkurentsivõimelisi roheparke, aga kui elektrit on vaja palju rohkem (täna hommikul näiteks), siis üritame rehepapina seda saada kuskilt mujalt (ehk keegi investeerib meie eest - antud juhul siis Soome).
Kui selliseid urinaatoreid on piisavalt palju, siis kui tarbimine lendab taevasse, siis lendavad hinnad kosmosesse.

[Kilo Tango]

...
Sellesse kaevu ei maksa enne sülitada, kui tuumajaam valmis on.
...

Seda ma pole soovitanud kunagi. Olen kogu aeg väitnud, et me peame kuidagi vett keetma, et saaks aurust elektrit teha. Pigem on minu jutt suunatud sellele, et pikaajalist plaani (pärast 10a.) ei saa ehitada põlevkivi peale.

[Jaanus2]

Kas keegi targem seletaks ära, kuidas põlevkivi tekitab energiaühiku kohta rohkem co2-te kui kivisüsi? Jah, põlevkivis palju on lubjakivist koosnevat täiteainet, mis moodustab kuumutamisel kustutamata lubja ja eraldab süsihappegaasi. Aga see lubi hakkab pärast kohe niiskuse toimel kustuma ja neelab selle süsihappegaasi uuesti tagasi. Millest see suur vahe siis tuleb?