www.militaar.net

Utsebkas ohvitserid ei vahetunud.

Kaliningradis raketidivisjonis olid ka enamik ohvitsere samad kuni likvideerimiseni,juurde tuli ainult armeenlasest zapotõl

Pärast likvideerimist (ümberformeerimine) tulid Gussevisse kaasa 30% ohvitseridest,ülejäänutel oli ilmselt sidemeid et jääda oblastikeskusesse pidama (ega keegi ei tahtnud ju eriti sealt ära minna kuskile pärapõrgusse). Ära kadusid divisjoni komandör,zampoliit,zamotõl,natsalnik zvijazi,natsalnik strojevoi tsasti,natsalik sekretnoi tsasti,kõik naised (neid vist 2-3 oligi), 5 prapporit,ja veel ka osa keskmisi ohvitsere (keskmisi kadus kõige vähem-ilmselt polnud tutvused nii head).

Ka ise tahtsin uttu tõmmata sidepolku (polk zvjazi raudteejaama taga)

aga natsalnik zvjazi osutus jobuks või mingeid üleviimise käske ignoreeriti niiet seal viibisin ainult 3 korral vestlusel

Gussevis oli ka ohvitseride kaader stabiilne,juurde tule ainult üks noor ohvitser kohe pärast sõjakooli ja üks prappor.

Sovetsisse tuli väeosa ümberdislokatseerumisega kaasa 85% ohvitserid.

Üldiselt nagu näha oli ohvitser saadeti teatud kohta ja seal ta teenis suht pika aja jooksul ning seoses teenitud aastatega anti ka mõni tärnike juurde (no kui maha võeti pidid ikka paduparm või mõni väga suure jama kordasaatja olema)

sellised lood olid privaatorganisatsioonis CA

Otseseid ülemusi tuli juurde kaks. Roodu- ja svoodikomandör. Minu saabumise ajal roodukomandör puudus (keegi tema kohuseid täitis, ainult arusaamatu oli et kes) ja svoodikomandöri asemel oli vanemtehnik, vanemleitnandi auastmes. Muid otseseid vahetumisi ei toimunud.
Mis lennu-tehnilisse ja muusse ohvitserkoosseisu puutub, siis see oli nii suur, et väikeseid muutusi ikka toimus. Kes läks pensionile või edutati diviisi staapi. Kes pidi lahkuma tervislikel põhjustel. Meil pidid kõik otseselt lennundusega seotud ohvitserid, ka staapide omad, tegema aasta jooksul mingi kindel arv lennutunde ja ühe langevarjuhüppe. Kellel tervis seda ei lubanud see, kas läks pensile või kanditi mõnda teise teenistusse. Tuli ka juurde inimesi nii tehnikuteks kui lenduriteks.

Ja ilmateenistusse tulid, vahetult peale minu väeossa saabumist, tööle uus vahetus kenasid naisi.

Utshepkas sai roodukas kombatiks. Major (Kiritshek ?). Roodus 5 komvzodi. I major, 3 kaptenit ja 1 starlei. Ja uueks roodukaks vist komzvod kapten Barhudarjan (armeenlane). Toimus kõik vahetult enne minu Gaissinist lahkumist.
Väeosas starshina läks pensile ja tema asemele tuli uus prapor.
Komzvod (prapor)Klepikov läks kuhugi Kishinjovi kanti mingile transpordilennuväe polku. Hiljem nägin ja oli teine väga rahul .Vähe lende ja tööd .
Roodukas valmistus Odessasse lahkuma. Kas maksis või midagi. Mees tegi kütusega kõva äri. Minust jäi ta veel sinna, aga Odessas ladudes juba teati, et ta neile tuleb.
Kombat vahetus. Eelmine sai ülendust.
Kombati asetäitja saadeti vargustega vahejäämise eest tagavaralennuvälja ülemaks (lisaks temale 1 prapor ja kümmekond sõdurit). Meie roodukas tuli loost puhtalt välja.
Mingi teenistuse ülem sai enne penssi majoriks, aga erru enne minu minekut veel ei saanud.
Polgukomandör võeti peale Rusti tempu maha. Ja no polgus neid vahetus ikka, aga nendega suuremat lävimist ei olnud. AO meeste hulgas oli küll mitmeid muutusi. Üks prapor sai Euroopasse teenima, 1 löödi joomise pärast minema, 1 kakluse pärast (hakkas pühade ajal küla vahel koos teistega noori leitusid klobima). Noor armeenlane tuli 1,5 aastat leituks, leedukast vanemleitule lubati samuti kevadel errusaatmist (mina lahkusin talvel).

Kahe teenistusaasta jooksul erilisi ohvitseride ümbertõstmisi/vahetusi praktiliselt ei toimunud. Rohkem ikka üleajateenijate hulgas. Meie rooduvana-mõistlik mees viidi üle ohvitseri ametikohale ja asemele pandi täielik neandertaallane, äsja lipnikekooli lõpetanud lipnik Daniltšenko. Enne teenis koll meie roodus, kuid dembli asemel valis endale üleajateenija karjääri. Tegelikult polnudki päris halb mees, lihtsalt kõndis nagu purjus karu, pea oli alati poolviltu, suu lahti, mokk töllakil ja tavaliselt ei saanud keegi aru, mida mees öelda tahab. Aga muidu tore inimene.
Neljandas roodus said veel kaks lipnikku ohvitserideks (seoses tsiviilkkõrgkooli lõpetamisega), üks jäi kohe sama roodu poliitjuhiks, teine aga läks midagi tegema teaduslikku laboratooriumisse, mille tegevust neljas rood tagas.
Kaadrivahetus oli väike seoses sellega, et kõik mehed hoidsid kramplikult oma kohast kinni. Kellegil polnud suurt tahtmist vahetada suurepärased tingimused- Leningradi lähedus, hea korter ja rahulik teenistus, karjääri vastu suvalises kolkas...