www.militaar.net

Kindlasti huvitab paljusid, et kui kaugele mingi laskurrelva (püstoli, revolvri, püssi...) kuul üldse on võimeline lendama, enne kui ta lihtsalt lõpuks potsti maha kukub. Pean silmas olukorda, kus kuul tulistatakse välja maapinnaga paralleelselt ja ta ei kohta oma teel takistusi (oksa, heinatutti, vaenlase kolpa, mida iganes) ja kui kaugele on üks või teine ringihulkuv kuul veel inimesele kardetav? Ütleme, alates siledaraudse pardihaavlitest ja 5,6mm "lühikesest" (sportpüssi) padrunist kuni igasuguste karmide vintide-magnumiteni. Mind ennast huvitab kõige rohkem muidugi .32cal ACP moon. Niisiis, targemad, äkki keegi oskaks sellel teemal lähemalt seletust anda? On ehk kellelgi isiklikke kogemusigi?

see paralleelselt maapinnaga laskmine on küll küsitav. sõltub ju kõrgusest. üldiselt esitatakse neid andmeid minu teada 45-kraadise nurga all lastes ehk siis maksimaalne lennukaugus.

Kuul tulistatakse välja maapinnaga paralleelselt?
Jätame Maa kumeruse arvestamata ja esitame asja lihtsustatult.
Mis jõud kuulile mõjuvad? Esiteks inerts, seega kuul püüab säilitada ühtlast, sirgjoonelist liikumist. Teiseks takistus, mis sõltub kuuli kiirusest, kujust ja õhutihedusest. Kolmandaks, raskusjõud. Ja trajektoori kumeral osal vintrelva puhul veel derivatsioon, mis kallutab kuuli trajektoori horisontaalselt pöörlemise suunas.
Seega hakkab kuul raskusjõu mõjul Maa suunas kiirenevalt liikuma ja esimese sekundiga laskub 9,8 meetrit. Seega kui tulistada 10 meetri kõrguselt .32 ACP kaliibriga relvast maapinnaga paralleelselt, põrkab kuul vastu maad ca 300 meetri kaugusel.
Praktiliselt saavutatakse maksimaalne laskekaugus ca 45 kraadise raua tõusunurga juures. Trajektoori lõpus kukuvad kuulid suure nurgaga ja energiat neil enam eriti pole. PM-i kuulil on tapmiseks piisavalt energiat veel 350 m. kaugusel. Nagaani kuul lendab üldse kuni 700 meetrit, TT kuul 800 - 1000 m. Vintpüssi kuul 3 - 5 km. Sileraudse haavlipüssi haavlite (kuni 5 mm) max. lennukaugus meetrites on haavlitera läbimõõt millimeetrites korrutatult sajaga.

Üks fakt on selline.

Kui lasta kuul OTSE taeva poole, tuleb see teatud aja jooksul tagasi. Aga see ei tapa. Vahet ei ole kas lasta käsi või automaatrelvast. Ja kuulid purunevad veepinnaga kokkupuutel.

Lahingus ei olegi kõige olulisem, et kuul tapaks, piisab kui vastane rivist välja lüüa. Võtame sellise lihtsa liha haava, näiteks reiest läbi (luu ja arterid terved) siis on oluline kuuli poolt kehale üle antud energia hulk. 5,45 kuuli puhul normaalne mees teadvust ei kaotaks ja piiratud liikumis võime juures saaks jätkata vastupanu, samas 7,62 kuul (vahet pole kas venelaste R54 või NATO oma) lööks igal juhul pildituks. Väikese padruni (5,45x39 ja 5,56x45) puhul on kindel ulatus 200-300m ja suure (7,62) padruni puhul kuni 600m. Samas võib suur padrun olla tappev ka veel kilomeetri kaugusel, hea tabamuse korral.

Mälu järgi ütleks, et väike 5,45 oli tappev ca 1350 m kaugusel ja suur 7,62 oli tappev umbes samal kaugusel, kuhu väikese lennukaugus ulatus, ehk siis pisut pealt 3200 m. Jutt siis vene moonast. Nato moonast rääkidas 5,56 haavaballistika on parim kaugusel 150 m, pärast seda tema šokeeriv mõju langeb järsult, kuigi tappev laskekaugus on pealt 1300 m, kui tabatakse elutähtsaid organeid (aju, süda, seljaaju). Halva haavaballistika põhjus on vietnamis sõjast alates toimunud raskemate kuulide kasutusele võtt ja vintraudade lühendamine, mille tõttu kuuli algkiirus on jäänud väiksemaks, mis omakorda vähendab oluliselt kuuli võimet hakata uperpallitama ja laguneda sihtmärgi tabamisel.

Mazz postitab, et "otse" taeva poole lastud kuul kukkudes alla ei tapa.
See on küll päris vale. Küll ja küll on surma saadud niimoodi. Hiljuti oli kuskil islamimaal selline juhus.
Kuid ei tea väita kas kukkuv kuul ka kiivrist läbi läheb.

EOD kirjutas:
Mis jõud kuulile mõjuvad? Esiteks inerts, seega kuul püüab säilitada ühtlast, sirgjoonelist liikumist.

Füüsika koha pealt täpsustan, et kuulile ei mõju inerts jõuna vaid see on tema kui massi omava keha omadus nagu iga teisegi suvalise keha puhul. Kusjuures polegi vahet, kas keha liigub või seisab, inerts on sama suur (klassikalise füüsika olukordade puhul).

bambino kirjutas:

EOD kirjutas:
Mis jõud kuulile mõjuvad? Esiteks inerts, seega kuul püüab säilitada ühtlast, sirgjoonelist liikumist.

Füüsika koha pealt täpsustan, et kuulile ei mõju inerts jõuna vaid see on tema kui massi omava keha omadus nagu iga teisegi suvalise keha puhul. Kusjuures polegi vahet, kas keha liigub või seisab, inerts on sama suur (klassikalise füüsika olukordade puhul).

OK. Newtoni esimene seadus ütleb, et keha püüab säilitada paigalseisu või ühtlast ja sirgjoonelist liikumist, kui telle ei mõju teised jõud (kehad) või kui nende jõudude mõjud kompenseeruvad. Oli vist nii. Inertsi kohta " jõud" pole jah kõige õigem termin. Inglise keeles on "inertial momentum". Eesti keeles õppimisest on ikka palju aega möödas, ehk saan andeks.

ei ole probleemi . Lisan veel niipalju, et "inertial momentum" on inertsmoment, mis iseloomustab just pöörlevat keha ja see sõltub kuuli massist ja geomeetriast.

-=Mortyr=- kirjutas:Mazz postitab, et "otse" taeva poole lastud kuul kukkudes alla ei tapa.
See on küll päris vale. Küll ja küll on surma saadud niimoodi. Hiljuti oli kuskil islamimaal selline juhus.
Kuid ei tea väita kas kukkuv kuul ka kiivrist läbi läheb.

Julgen selles jutus kahelda. Põhimõtteliselt hakkab kuul ju siis kukkuma n.ö. nullist, ehk mingit kiirendust peale ta enda raskusest tingitud kiirenduse ei ole. Ja selline väike tinaplönn nüüd küll nii suurt kiirust sisse ei saa et ta kedagi tappa suudaks..??

Pigem võib saada piisava kiiruse ja energia raskuskiirendusest just selline pisike tinaplönn, millel on suhteliselt suur tihedus ja millele mõjub suhteliselt väike takistus ...

Mazz postitab, et "otse" taeva poole lastud kuul kukkudes alla ei tapa.

Tapab küll. Küsige kolleegidelt kes on näiteks iraagis käinud, ja kohalike pidustuste raames tehtud "ilutulestikku" näinud. Sajab tinavihma, tuleb surmasid ja vigastusi nii mis muda - linnades on ju palju rahvast ja tihedalt.

Lugege näiteks ka "Sõjalise ettevalmistuse kursus osa I" 1950st aastast. Seal lausa õpetab Maksimiga üle küngaste kaartuld andma. "Otse" või nurga all - mingit vahet ei ole.

Nõustun võibolla, et mingi ~9MM ümarkuul isegi päris ära ei tapa, aga vintpüssi terav ja massiivne kuul võib küll kergesti jalust maha võtta.

Kuulipildujatest üle metsa tulistamist e. kaarlaskmist kasutati juba Vabadussõja ajal. Sellest on juttu K. Parts'i raamatus "Kas võit või surm". Kahjuks ei julge hetkel kohe peast öelda, mitmendas raamatus see teema oli.