www.militaar.net

Suurem osa ülal märgitust on Riigikaitse doktriini pärusmaa, mille koostamise eest peavad vastutama poliitikud, sest see hõlmabki kogu ühiskonliku süsteemi lõimumist - tööstus, sisejulgeolek, kultuur, välispoliitilised tegevused jne. Selle sees on ainult üks, ja mitte olulisem kui teised (!), Sõjal...

Fakt on see, et KVJ(mitteükski) ei nõudnudki rohkem raha, et uusi võimeid arendada. Vot see on minu arvates üks väheseid sisulisi küsimusi, mille üle võiks (tagantjärele tarkusega) arutleda, aga millele tegelikult pole selget ja ühest vastust, et „jah, KVJ-id oleksid võinud juba 15 aastat tagasi ha...

Kolleeg lasi tehisintellektil raportist kokkuvõtte teha. Kõige kriitilisemad kitsaskohad ja riskid raporti põhjal 1. Strateegilise visiooni ja juhtimise puudumine • Puudub ühtne, pikaajaline ja sidus riigikaitse strateegia. Olemasolevad arengukavad ja poliitikad on killustunud, sageli lühiajalised ...

Täna on õhutõrje kriitilisest vajadusest õnneks väga hästi aru saadud. Ma ei tea, millal ja kes sellest varem rääkis, aga ilmselgelt neid keegi kuulda ei võtnud. Ju siis ei olnud vaja . Kusjuures täna kindral, kantsler ning diviisi ülem arendavad ise õhutõrjet... Keskmaa-õhutõrje vajalikkusest ja o...

Kokkuvõttes kommenteerime pikalt raportit, mida keegi näinud pole, aga mille kohta ajakirjandus kindlalt teab, et see on ühtede eruohvitseride vendetta teiste vastu. Kas kriitika on lahmiv, erapoolik ja pahatahtlik? Ei tea, pole näinud. Kas kriitika läheb valel aadressil? Võimalik, aga see ei tähen...

Minu arvates võtab see raport, sealt vastu vaatas mõtteviis ja asjadest „arusaamine“ päris hästi kokku selle, miks meil sõjalises riigikaitses paljud asjad suht keskpäraselt olid korraldatud sel perioodil, mis raporti koostajad ise suuremal või vähemalt määral „pumba juures“ olid. Ning viimase 10+ a...

Siin on Itaalia plakat/kaart aastast 1942. Huvitav on see, et mina näen seal vapiga Eesti lippu. Kui nii, siis on see päris hämmastav, et meid kui iseseisvat riiki (st. teiste omasuguste seas) on võetud kujutada. Muidugi ega need makaronisööjad siinsest regioonist niikuinii mingit täpsemat ettekuju...

Ma e tea, kas ma pikalt viitsin siin teemas veel rahvast valgustada, aga juhtumisi jäi hoopis mujal ette jälle vestlus teemal, kas Junkers Ju 88 oli ikka pikeeriv pommituslennuk. Lühike vastus on - jah, oli küll. Esialgne projektülesanne nägi seda kasutusvõimalust ette ning selliselt ta konstrueeri...

Ma isegi täpselt ei tea, kustkohast 1990. aastatel see topeltportsu (ja seeläbi ka topelt-rahade) süsteem täpselt tekkis. Kahtlustan, et see võeti üle Nõukogude Armeest, kus 190cm ja pikematele oli täpselt sama süsteem, mis Nõuka-armee ja ka Eesti Kaitseväe 1990. aastate kesise toidulaua juures võis...

LINNALOAD, PUHKUSED JA RAHA Linnalubade osas valitses 2000. aastate alguses, nii palju kui mina olen sellest aru saanud – suuremas osas Kaitseväes enamvähem ühetaoline ning tänasega võrreldes märksa piiravam kord – sõduri baaskursuse ehk nn noorteaja jooksul ajateenijaid linnaloale põhimõtteliselt e...

Mul on raske näha seost selle vahel, kui palju ajateenijad joovad ja kui tihti neid nädalavahetuseks koju lastakse. Suur osa noori meil täna Eestis kindlasti tarbivad alkoholi regulaarsemalt ja suurematest kogustes, kui see mõistlik ja tervislik oleks, kuid see on laiem ühiskondlik nähtus, mitte Kai...

SÖÖGIPOOLIS Söögi osas võiks lühidalt kokkuvõttes öelda, et väeosas sai toona süüa enam kui hästi, aga „metsas“ – mitte enam nii hästi. Võibolla mõjutab seda nostalgia, või asjaolu, et mu kulinaarne maitse polnud 25 aastat tagasi nii arenenud, või siis endiselt kasvuprotsessis olev ja seetõttu pidev...

ainukese asjana oli väga-väga oluline (miskipärast) lippu heisates (st lipunööri sikutades käes hoida nii, et pöidlad maapinna poole sihiksid) Sellepärast, et kui nöör libisema hakab, saad käe "pöial üleval"-olekusse ehk loomulikku asendisse tagasi keerata ja nöör ei libise ehk siis ka li...

Minu teada ei ole USAs sellist süsteemi - ülikoolide ohvitserikursustelt tulnud ohvitserid teenivad nii kaua kui tahavad/saavad ja West Pointi õpingute järel pead 5 aastat teenima (põhimõtteliselt maksavad ka oma hariduse kinni), pärast seda võid minema minna. Valesti tead siis. USA-s on kahte sort...

„TSEREMONIAALVÄRK“ Siin on nüüd ilmselt õige aeg kirjeldada pisut põhjalikumalt seda, mida endast kujutasid need tseremoniaalülesanded, mida Üksik-Vahipataljoni A-kompanii toona (ja täna vist kõik Sõjaväepolitsei Vahipataljoni võitlejad) muu teenistuse ja väljaõppe kõrvalt tagama pidid. Olemuslikult...