Huvitav KV-1

[Panzergrenadier]

Seesugune elukas siis. Lisada Pz IV lindid ja omapärane mudel valmis....





Ok...pisult rohkem lisatööd kui lihtsalt lindivahetus.



Siim

[skeletondude]

Vägagi omapärane mudel tuleb,jah

[fossiil]

Omapärane tõesti, aga katsuks veid kukalt sügada, et miks ta niisuguses konditsioonis on? Näha on et masin oli sakslaste kasutuses ja ilmselt on selle karjäär lõpule jõudnud/jõudmas - on teine kas fataalselt pihta saanud või siis ise ära lagunenud(mootor, transmissioon, käiguosa, mida iganes), nii et remontida ei tasu. Pz IV roomikud on sedasi peale sätitud, et saaks masinat puksiiris vedada, arvatavalt lähima raudteejaamani, kus saaks selle Kolmandasse Reich -i ümbersulatamisele saata. Algseid roomikuid näha pole, ilmselt jäeti need teiste sarnaste tankide käiguosa lappimiseks maha, kuna sakslased kasutasid KV-sid üksjagu, fotosid ikka jätkub.
Mudel peaks päris efektne tulema, eriti kui alusele sättida.

Urmas.

[Luciano]

Tea miskit, pildilt paistavad ühed roomiku jäljed ja veduki jälgi ei kuskil. Ilmselt ikka liikus ise.

[fossiil]

Ah, ole nüüd, mis imega see roomik siis ringi käima pandi, kui ta tähiku peale ei ulatu? Nii et ise ei tule ikka välja. Aga see alumine pilt ei ole ka nii selge, et võiks surmkindlalt väita nagu puuduksid veduki jäljed, KV enda omad on nii sügavad ja selged vaid seetõttu, et pealepandud roomikud on peened nagu püksikummid ja seetõttu vajub raske masin rohkem pinnasesse.

Urmas.

[Satakas]

sellisel kujul on see riist küll pigem enam või vähem statsionaarse tulepesana kasutusel. v.o. midagi liikursuurtüki taolist.

[fossiil]

Julgen siiski kahelda - statsionaarne tulepesa on muidugi üsna huvitav teoreetiline konstruktsioon (selge et mitte võimatu), kuid need kaevatakse reeglina maasse. Aga ümbrus ei paista eriti kaitsepositsioonide moodi olevat, kuna tegu on 40 -da aasta lõpus väljalastud masinaga, siis võiks spekuleerida, et pildil on 1941 aasta suve lõpp, mil sakslased liikusid veel üsna suure kiirusega edasi. Kahtlen, kas neil oli sel perioodil aega (ja ka vajadust) niivõrd tõsiseid kaitserajatisi püstitada?
Aga no kes seda ikka teab, panin lihtsalt oma nägemuse kirja, kuid liikursuurtükina ei saanud seda masinat kindlasti kasutada - ta ei ole ju võimeline iseseisvalt liikuma.

Urmas

[Panzergrenadier]

Fossiil räägib õiget juttu. Liikuda see masin sellel viisil omal jõul ei saa, samuti ei ole ta sellisel kujul üldegi mitte praktiline. Ei liigu ja pole ka eriti väärtuslik kahur, millega keset põldu surma külvata.

Eks jah tüüpiliselt kasutati sellist meetodit masina ära vedamiseks, kui oli midagi probleem mootori või käigukastiga.

Veel üks pilt kus midagi sarnast...

[Satakas]

Julgen siiski kahelda - statsionaarne tulepesa on muidugi üsna huvitav teoreetiline konstruktsioon (selge et mitte võimatu), kuid need kaevatakse reeglina maasse. Aga ümbrus ei paista eriti kaitsepositsioonide moodi olevat, kuna tegu on 40 -da aasta lõpus väljalastud masinaga, siis võiks spekuleerida, et pildil on 1941 aasta suve lõpp, mil sakslased liikusid veel üsna suure kiirusega edasi. Kahtlen, kas neil oli sel perioodil aega (ja ka vajadust) niivõrd tõsiseid kaitserajatisi püstitada?
Aga no kes seda ikka teab, panin lihtsalt oma nägemuse kirja, kuid liikursuurtükina ei saanud seda masinat kindlasti kasutada - ta ei ole ju võimeline iseseisvalt liikuma.

Urmas

ajalised oletused on siiski vaid oletuslikud. tegelikult võib pilti vaadates vabalt oletada ka seda, et tegu on hilisema ajaga ja kes saab välstada, et asi polnud kasutusel mõnes toppama jäänud rindelõigus - kasvõi peterburi all?

noh, aga tegelikult oleks ka lennukam-utoopilisem idee - võibolla on tegu mingi pak'ide märklauaga - pikk tross külge ja veeti millegi järel, et liikuvat märki lasta.

tegelikult on aga asi ikkagi loogika taga. kui on väidetavalt selge, et kõnealuse veermikumodifikatsiooniga ta ISE liikuda ei saa, siis TANKINA kasutada teda ei saa. võimalikke variante jääb järele vähem. nende seas:

1) kõrvalise abiga liikuv tulepesa
2) laskeharjutuste märklaud
3) hädapärane transpordivariant lähima raudteeni, et suunata remonti või utiili.

rohkem mulle küll ratsionaalseid võimalusi pähe ei tule. ja muideks see, et pesa pole näha, ei tähenda, et seda tanki ei kasutatud tulepesana.

PS! tegelikult on omamoodi kõnekas see küljele maalitud rist, mis tähendab, et tank oli juba kord trofeerelvana aktiivselt kasutusel. keegi ei oleks hakanud lahinguväljalt t.ibla mahajäetud tanki minemavedamiseks talle oma sümboolikat peale maalima. seega - tank võis olla kasutusel trofeetankina, roomikud purustati ja sellisel kujul veeti see lihtsalt remonti/utiili või siis hõivati see purustatud roomikutega, võibolla ka muul moel sõidukõlbmatuna, pandi hädaabiroomikud külge ja kasutati muul, küllap kaitseesmärgil. tuleb ka endale aru anda, et sõjaaeg tingib väga veidraid otsuseid ja lahendusi ning tavapärase lähenemismudeliga tihti tõeni ei jõuta.

lühidalt: kuni pole selge, kus ja millal on pilt tehtud, jääb üle vaid oletada ja leppida mitme võimaliku versiooniga.

[fossiil]

Selge lugu, et ajaline oletus on spekulatsioon, nagu juba mainitud saigi.
Aga kui loogikale lisaks veel ka ratsionaalne mõtlemine abiks võtta - teadupärast paistsid sakslased just ratsionaalsusega silma - siis langevad esimesed kaks punkti kindlasti ära, kuna selleks et vedada nii rasket tulepesa paigast paika, kulub strateegilises mõttes kallist kütust liig palju. Samal ajal kui efekt 76 millimeetrisest kahurist neid kulutusi kindlasti üles ei kaalu, nagu Panzergrenadier juba mainis. Samaväärne raiskamine oleks ka laskeharjutuste märklaud PAK -i meeskondadele, selleks et liikuva märgi pihta põmmutamist harjutada, ei pea viimane kaaluma kümneid tonne. Lisaks on nii peenikestel roomikujuppidel niigi raske masina erisurve pinnasele tohutu - seepärast ongi tagaplaanil nähtavad jäljed nagu kartulivaod, aga KV-d pukseerinud masina omad praktiliselt märkamatud, mis eeldab et marsruudile ei saanud jääda pehmemat pinnast.
Nii et kõike eelpoolnimetatut arvesse võttes jääb üle viimane variant - hädapärane transpordimoodus kas remonti või utiili. Arvatavalt siiki pigem utiili, kuna harva juhtub, et korraga hävivad täielikult mõlemad roomikud, pukseerida on lihtsam kui kui üks roomik on lai. Aga pildil on need maha võetud ja jäetud arvatavalt teiste samasuguste KV-de jaoks reservi. Sakslased kasutasid KV-sid päris palju, osa hilisemaid masinaid tehti isegi ringi - pandi oma 75 mm kahur ja komandotorn peale, raadiojaamast rääkimata. No ja selge see, et kõigil neil olid külgedel ristid..

Urmas.