Suitsetajad ja mittesuitsetajad ning kurilka ja perekuur

[kalleb]

üldiselt vene sõjaväes kõik suitsetasid (mina kuulusin selle vähemuse sekka)

no ma arvan et 95% sõduritest ja 85% ohvitseridest

eks närve vaja rahustada ...

isegi tõmmati mahorkat (tehti paberist rullike ja sinna peale tubakapuru)

väeosas oli selleks spetsiaalne koht-kurilka

suitsetamise jaoks olid spetsiaalsed pausid enne tööd,töö ajal ja peale tööd

pm võidi ka sind tööle ajada et näe ei tee midagi-ne kuris -rabotai

aga selliseid kuhtumeis eriti ei olnud

kui perekuur siis oli vahepaus kõikidel

[LeBon]

Ise teenisin EKVs ja meil oli suitsumehi pooled. Meil oli noorteajal lubatud teha suitsu peale iga söögikorda aga enne seda jooksutati ja pumbati nii palju, et hea kui peale õhtusööki suitsu teha sai. Kuna aega anti nii palju kui seerud suitsetasid, sa ise selle aja jooksul tihti kolm pläru ära tõmmatud.Aga sellist asja küll polnud nagu mõni mees vene sõjaväest on kirjutanud, et enne karauuli otsiti taskud läbi.
Aga kuidas vene kroonus oli: kuivõrd suitsetamist piirati, kas esialgu lasti ka sporti teha enne suitsetamist?

[kalleb]

suitsetamist vene kroonus ei piiratud vaid soositi

[villy.64]

mingeid piiranguid küll ei mäleta, suitsetasid millal ise tahtsid. peaasi, et kurilkas. kurilka oli ka selline koht,kus ei pidanud ohvitseri saabudes püsti tõusma ja au andma. mahorkaga oli jah nii, et kord lõppes poes suitsutagavara ja siis anti igale mehele kaks pakki mahorkat. oli selline helepruuni värvi ja suht robustselt lõigatud. paberit juurde ei antud ja siis sai seda ajalehe sisse keeratud. haises ja praksus aga suitsu tuli veel meenub, et noorte ajal,kui raha polnud, siis sai tundras korjatud kuivand pajulehti ja nendest pläru keeratud,kibe oli aga asja ajas ära.

[Charlemagne]

Võiks kallebiga üht ja sama kirjutada. Nuhtluseks olid need, kel omal kunagi suitsu polnud ja seda pidevalt lunisid. Ja muidugi Eestist saadetud suits oli 70 algupoolel kõva valuuta. Soldat tiris ikka seda kõige odavamat reeglina. Ja pakk Tallinnat või Ekstrat tõmbas ka ülemuse suu naerule. Kaasteenija slaavi hõimust, eriti kui sa ei kippunud talle alailma suitsu jagama sai aga põhjuse jälle seda vana head fashisti nime nimetada.

[kalleb]

eks jah olid tüübid kes pidevalt manusid et saaks kasvõi konisid (bõtsok jest?)

ja teisi tüütasid oma nuiamistega

suitsumehed harilikult said neist lahti ütlusega et endal viimane

kui noriti tasuta suitsu

tüübid siis korjasid konisid ja suitsetasid neid

täielik kino

eriti oli sellist värki utsebkas

[Satakas]

uuuuh, meil eesti armeeski oli 1995a lõpus olukord, kus priima viimaseid kõsse tõmmati sõna otseses mõttes PINTSETTIDE vahelt nii, et lõpuks visati minema 2-3 MILLIMEETRI pikkune "koni"

lühidalt oli olukord nii, et ühest küljest polnud teatud seltskonnal omal suitsu ja käis üks tüütu koinimine. teiest küljest sai noorteajal suitsu teha vaid rühmaülema loal kõik suitsumehed korraga mingi piiratud aja vältel. kes ei jõudnud - oma asi.

vaid põhapäeval oli suitsukord poogen - läksid ja tõmbasid millal iganes isu tuli.
___
meil oli aga selle rühmaülemaga üldse omaette ooper. tegelikult olit a samasugune ajateenija, nagu teisedki. reaalselt oli meil noortekompaniis kaks rühma. nimetatud rühmaülem, seersant Kaur Martin oli esimese rühma boss ja mingi üleajateenijast veebel kelle nime keegi ei tea ega mäleta, oli teise rühma boss. reaalselt tegeles meiega vaid Martin. koos oma lojaalse kapralikarjaga, kes meid ette ja taha nussida üritas. üks kapraleist oli ka n.ö. komandeeritud. väeosast, kuhu minu sats hiuljem läks ja tema aadressil polegi midagi öelda. ülejäänud kaks olid aga kohalikud, jõhvi päästerügemendi "pojad", kes olid totaalselt õudukad. nagu Martin ütles, nii nemad tegid.

näituseks oli Martin kapitaalne natsionalist. ilma mingi naljata seejuures. seisis kompanii rivi ees, rääkis, kui kõva mees ta on ja needis maapõhja kõik venelased. lisades sinnajuurde, et kui kellelgi on kobinat, mingu rügemendiülema juurde ja kaevaku kui julgeb. no mõni julgeski. ja reaalelus tuli kõik riburadapidi talle endale kraesse. näiteks - üks astmahaige tüüp pidi enne poolteist kuud kannatama ja jebuinat taluma, kui asjad sinnamaale jõudsid, et ta lahti lasti. muidugi käis kogu ooper põhjaliku martinipoolse mõnitamise taustal. ei mäleta vase haige nime aga kogu kompanii vähemmõtlevam kontingent oli seda meelt, et see kodanik on kits, kes kaebab, kuhu iganes võimalik, tõmmates sitta meie jumalast rühmaülema kaela, mistõttu meie kannatame meie püha rühmaülema veel pühama viha all ja selles kõiges on süüdi see kitsest, pederastist ja simulandist astmahaige. loomulikult sai kutt öösiti peksa (iseenesestmõistevaalt sõbraliku vennasrahvuse esindajate käest kuna NEIL on lihstalt selline komme...) ja nii jupp aega.

lõpptulemus oli see, et kohal käisid inspektorid ja muud asjapulgad, kes tegelikult kelleltki midagi ei uurinud, tegid ilsmelt kaustikusse paar mittemidagitähendavat ristikest ja "kõik olid rahul". eelkõige muidugi meie seersandinärakas.

sorry, et jutt läks teemast mööda

[kalleb]

ilmselt oleks sul mõistlik avada uus teema sado-maso sõjaväes

[ghost]

Utsebkas oli suitsetamisega üldiselt kitsas. Aga ajas kah asja ära.
Väeosas sai suitsetatud pea kõikjal. Kurilkas, teel minnes autoparki, autos, lennuväljal, peale sööki söökla ees, kasarmu trepikojas oli poolametlik suitsetamise koht ja midagi selle kohta ei öeldud. Üldiselt polnud suitsetamine lubatud kohtades kus ka tavaelus normaalsed inimesed suitsu ei tõmba.
Eespoolmainitud seersant KM võib õnne tänada, et ta nende meestega koos sõdima ei pidanud. Sellised ‘’langevad’’ esimeste seas.

[stilett]

Püha koht oli ikka pataljoni kasarmu juures olev kurilka, maasekaevatud tünni ja ümber selle ikka pingid. Mööda väeosa, pabeross suunurgas ringi lasta eriti ei saanud. Parem oli toimkondades. Roodu korrapidaja sai tossutada rooduka kabinetis, KPP-s oli tuhatoos kohe laua peal ja oli kantud isegi KPP inventeri hulka. Vaatamata sellele, et suitsetamine pidi toimuma ainult selleks ettenähtud kohas, oli õnneks metsa ja põõsaid ümberringi piisavalt. Sinna mindi, et vältida lõpmatut pommimist ja kerjamist.

[Satakas]

seersant KM "langes" esimest korda tallinnas, balti jaama lähistel, kui sattus kokku pukuselt väesossa suunduva ajateenijaga, keda ta alles kuu varem oli kõigisse võimalikesse kohtadesse "nussinud". tüüp lihstalt ei suutnud endale aru anda, et ta võib olla küll "jumal" aga seda üksnes väeosa piires.

kuna kõik teda vihkasid ja kehtis vastastikkune kokkulepe, tuli viiteid hilisematest kretäietest veel peale viimaste tema hoolealuste teenistuse lõppemistki.

pakun, et tegu oli ühe õnnetuima allohvitserist persenussariga päästeüksuste ajaloos. oli kuulda, et oli hullemaidki aga tema suutis end just oma süüdimatu möla ja oma koduse aadressi laialehelise reklaamimisega kõigi jaoks ideaalseks sihtmärgiks vormistada. ütleks, et üsna perfektne darwini preemia kandidaat

[Himik]

Vilniuse baasis anti peale sauna koos voodipesuga igale suitsetajale 5 pakki "Priimat" ja prapor teadis kes suitsetas. Aasta oli siis 1974. Kõige parem asi oli kui kaptjorile saadeti kodust pakis mahhorkat. Oli teine pärit Dagestani mägedest ja see kodus kasvatatud mahhorka oli tõeliselt hea asi, parem kui "Pamiir" ja "Priima" kokku.