http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=782464По словам моих анонимных собеседников, книгу заказали непосредственно в администрации президента. Из администрации были даны и указания по формированию оценок исторических деятелей: "Условно такие: Сталин -- хороший (утвердил вертикаль власти, но не было частной собственности); Хрущев -- плохой (ослабил вертикаль); Брежнев -- хороший по тем же критериям, что и Сталин; Горбачев, Ельцин -- плохие (развалили страну, однако при Ельцине возникла частная собственность); Путин -- лучший управленец (укрепил вертикаль власти и частную собственность)".
Raamat "Venemaa uuem ajalugu: 1945-2006"
Raamat "Venemaa uuem ajalugu: 1945-2006"
Ajalooraamatu üks autoreid Pavel Danilin kirjutas paar kuud tagasi nii:
Selle kommenti valguses tahaks väga uut õpikut lehitseda ...
http://www.russ.ru/politics/lyudi/gorda ... a_estoniyaНарод Эстонии доказал своим пассивным одобрением действий фашистов у власти, что он не имеет права на государственность, которую этой стране подарила Россия в XX веке. Фашистский режим должен быть уничтожен. А на его месте - воцариться настоящий демократический, лишенный всяческих признаков апартеида.
Selle kommenti valguses tahaks väga uut õpikut lehitseda ...
Tegemist ei ole lollusega, sa oled veidi naiivne.... Tegemist on masside juhtimisega - poliittehnoloogiaga. Nende inimeste elust aru saamise väärtused ongi sellised, et pööblile on ühed reeglid ja väärtuslikule eliidile teistsugused.
Selleks, et su arusaamised Venemaast paikka läheksid ja et sul tarbetuid illusioone poleks, peaksid sa meeles pidama, et Venemaal on siiamaani feodaalne ühiskond ja oli seda ka muuseas ka nõukaajal sõltumata sellest missugust sõnamulinat Kremlist parasjagu tuleb.
Kui viimane Tsaar maha lasti, siis oli tegemist lihtsalt järjekordse paleepöördega, nagu neid Venemaal kogu aeg oli olnud. See oli küll vähe erilisem, sest vahetus ju dünastia ja see protsess on vähe verisem, kui lihtne paleepööre. Lenin ei võtnud lihtsalt endale tsaari nime, aga kogu ideoloogia jäi sisuliselt ju samaks ja läks isegi ju sammukese tagasi.
Enne revolutsiooni olid talupojad formaalselt vabad, kolhooside asutamisega muudeti uuesti pärisorjadeks.
Senat muutus naljanumbriks mille nimeks sai ülemnõukogu, bojaarid nimetati ümber seltsimeesteks, teenistusaadli süsteem, mille kohaselt tsaar jagas ustavuse eest erineva kanguse kraadiga aadlitiitleid jäi samaks - aadlimatrikli asemel oli nüüd lihtsalt kommunistliku partei liikmepilet koos jagatavate kolhoosidirektorite ja tehasedirektorite ametikohtadega.
Tsaari salanõunike süsteem jäi ka samaks - kõige ustavamad said KGB ja tema eellaste-järglaste ridadesse. Neil erilistel seltsimeestel olid ka omad koolid kuhu nad oma lapsi panid ja nii endale järelkasvu tootsid.
Teine asi mida Venemaa puhul silmas peab pidama on see, et sealses ühiskonnas on palju subkultuure - kunstnikud, kirjanikud, insenerid, sõjaväelased jne., aga ka kurjategijad. Kõikidel nendel on sarnasusi aga ka erinevusi.
Venemaa tõeline tragöödia seisneb selles, et 1917 aasta revolutsioon tõi porist eliidi hulka just selle elukutseliste kurjategijate subkultuuri, kellest sai uus eliit ja kes said ka riigi julgeolekut kontrollima. Nagu kõigil subkultuuridel on ka sellel kurjategijate klassil omad reeglid - kõige jõhkram ja riukalikum saab juhiks, vargad üksteise tagant ei varasta, aga kes vargaseaduste järgi ei ela need ongi lüpsilehmad, kelle tagant varastamine ja kelle orjastamine pole patt.
Korda hoitakse läbi pretsedentide hirmu abil - selleks tuleb aeg-ajalt keegi juhuslik suva ettekäände abil läbi peksta. Selle käigus on kohe näha kes omad ja kes võõrad - omad aitavad peksta ja paluvad selleks usinalt luba.
Selle loomakarja hulgas, keda vaja ohjata tekitab see aga hirmu, mida ongi vaja saavutada.
See Pavel Danilin aga tahab lihtsalt karjääri teha ja selleks peaks bossidele kuidagi positiivselt silma paistma, nii ta siis lakubki hoolsalt kellegi perset, kellelt ta loodab tulevikus tööd ja leiba saada.
Seadused riigis on aga selleks, et aidata võimu kindlustada, mitte selleks, et reguleerida ühiskonda nii, et õiglus ja õigus valitseksid. Vene seadused olid juba nõukogude ajal sellised, et kolhoosiesimees või tehase direktor ei saanud ilma seadusi rikkumata oma valdusi valitseda. Miks selline vastuolu vajalik oli?
Vastus on selles, et ka kuritegelik maailm kontrollib inimesi samal kombel, algul rikud väheke seadusi, siis veidi rohkem ja siis on sul sõbralik vestlus ristiisaga (NKVD-KGB-FSB töötajaga), kes seletab sulle, et näed vaata sa oled üks igavene masuurikas, rikud seadusi, aga pole midagi, me võime ju praegu silma kinni pigistada kui sa hea laps oled...
Selleks et süsteem täiesti lollikindlalt töötaks sunniti pisikesi ülemusi aga seadust rikkuma. Kui kolhoosiesimees seadust ei rikkunud, siis ta ka plaani täita ei suutnud ja siis peksti teda parteikomitee poolt....
Hodorovski näiteks ei olnud hea laps ja temast tehti näitlik õppetund teistele temasugustele. Ehk siis sellise meetodiga kus seadused on üksteisele vastukäivad ja puudulikud ning kõik neid rikuvad luuakse olukord, kus inimestega saan manipuleerida ja nende käitumist saab kontrollida, ja see ongi eesmärk. Muidu lihtsalt ei seisaks see süsteem püsti. Gorbatsov ei jaganud seda ära ja NL lagunes.
Kõige selle juurde käib muidugi ka ajaloo võltsimine sobivas suunas, et loomakarjal ei tekkiks mingeid kahtlusi ega kõhklusi. Selle juurde käib ka Egiptusest laenatud Päikesejumala kultus koos püramiid-mauseoleomiga ja balsameeritud pühade kontidega Punasel väljakul.
Sa pead aru saama sellest, et selline käitumine ei tekita sellistel inimestel mingeid süümepiinu, nagu sinul ei tekita süümepiinu lehma lüpsmine ja siis hiljem temast vorsti tegemine, kui piima enam ei tule. Lehmad ja veel armsamad notsud ongi selleks ette nähtud, et neid süüa ja samamoodi on tavakodanik Venemaal ette nähtud selleks, et käsku täita. Täpselt samamoodi nagu sina oled taskuvarga jaoks ette nähtud, et sa oma rahakoti neile loovutaksid. Kui ka sina oleksid taskuvaras, siis tunneks teine taskuvaras piinlikust, et rikkus aukoodeksit, aga kuna sa seda ei ole siis vaadatakse sind nagu lüpsilehma.
Selline ellusuhtumine on seisusliku ühiskonna tunnus ja see pole maailmast kuhugile kadunud. Meiesugust kodanikku lihtsalt häirib see, et sealpool piiri antakse sõnadele teine sisu ja see ajab segadusse. Võtame näiteks sõna demokraatia. Eesti on demokraatlik riik, kuna rahvas arvab nii, Venemaa on demokraatlik riik, sest Putin räägib nii, Kuuba on demokraatlik riik, kuna Kastro räägib nii ja Põhja-Korea ja Iraan on ka demokraatlikud riigid, kuna seal ka valitsejad nii räägivad. Sõna on sama, aga sisu on erinev. Selleks et sul pea ringi ei käiks sellest verbaalsest mulinast mõtle kõige pealt missugune ühiskonnakord seal valitseb: orjanduslik, feodaalne või kapitalistlik ja sõnade tähendused lähevad paikka. Siis ei teki ka imestust, et miks nad küll nii lollid on?
Selleks, et su arusaamised Venemaast paikka läheksid ja et sul tarbetuid illusioone poleks, peaksid sa meeles pidama, et Venemaal on siiamaani feodaalne ühiskond ja oli seda ka muuseas ka nõukaajal sõltumata sellest missugust sõnamulinat Kremlist parasjagu tuleb.
Kui viimane Tsaar maha lasti, siis oli tegemist lihtsalt järjekordse paleepöördega, nagu neid Venemaal kogu aeg oli olnud. See oli küll vähe erilisem, sest vahetus ju dünastia ja see protsess on vähe verisem, kui lihtne paleepööre. Lenin ei võtnud lihtsalt endale tsaari nime, aga kogu ideoloogia jäi sisuliselt ju samaks ja läks isegi ju sammukese tagasi.
Enne revolutsiooni olid talupojad formaalselt vabad, kolhooside asutamisega muudeti uuesti pärisorjadeks.
Senat muutus naljanumbriks mille nimeks sai ülemnõukogu, bojaarid nimetati ümber seltsimeesteks, teenistusaadli süsteem, mille kohaselt tsaar jagas ustavuse eest erineva kanguse kraadiga aadlitiitleid jäi samaks - aadlimatrikli asemel oli nüüd lihtsalt kommunistliku partei liikmepilet koos jagatavate kolhoosidirektorite ja tehasedirektorite ametikohtadega.
Tsaari salanõunike süsteem jäi ka samaks - kõige ustavamad said KGB ja tema eellaste-järglaste ridadesse. Neil erilistel seltsimeestel olid ka omad koolid kuhu nad oma lapsi panid ja nii endale järelkasvu tootsid.
Teine asi mida Venemaa puhul silmas peab pidama on see, et sealses ühiskonnas on palju subkultuure - kunstnikud, kirjanikud, insenerid, sõjaväelased jne., aga ka kurjategijad. Kõikidel nendel on sarnasusi aga ka erinevusi.
Venemaa tõeline tragöödia seisneb selles, et 1917 aasta revolutsioon tõi porist eliidi hulka just selle elukutseliste kurjategijate subkultuuri, kellest sai uus eliit ja kes said ka riigi julgeolekut kontrollima. Nagu kõigil subkultuuridel on ka sellel kurjategijate klassil omad reeglid - kõige jõhkram ja riukalikum saab juhiks, vargad üksteise tagant ei varasta, aga kes vargaseaduste järgi ei ela need ongi lüpsilehmad, kelle tagant varastamine ja kelle orjastamine pole patt.
Korda hoitakse läbi pretsedentide hirmu abil - selleks tuleb aeg-ajalt keegi juhuslik suva ettekäände abil läbi peksta. Selle käigus on kohe näha kes omad ja kes võõrad - omad aitavad peksta ja paluvad selleks usinalt luba.
Selle loomakarja hulgas, keda vaja ohjata tekitab see aga hirmu, mida ongi vaja saavutada.
See Pavel Danilin aga tahab lihtsalt karjääri teha ja selleks peaks bossidele kuidagi positiivselt silma paistma, nii ta siis lakubki hoolsalt kellegi perset, kellelt ta loodab tulevikus tööd ja leiba saada.
Seadused riigis on aga selleks, et aidata võimu kindlustada, mitte selleks, et reguleerida ühiskonda nii, et õiglus ja õigus valitseksid. Vene seadused olid juba nõukogude ajal sellised, et kolhoosiesimees või tehase direktor ei saanud ilma seadusi rikkumata oma valdusi valitseda. Miks selline vastuolu vajalik oli?
Vastus on selles, et ka kuritegelik maailm kontrollib inimesi samal kombel, algul rikud väheke seadusi, siis veidi rohkem ja siis on sul sõbralik vestlus ristiisaga (NKVD-KGB-FSB töötajaga), kes seletab sulle, et näed vaata sa oled üks igavene masuurikas, rikud seadusi, aga pole midagi, me võime ju praegu silma kinni pigistada kui sa hea laps oled...
Selleks et süsteem täiesti lollikindlalt töötaks sunniti pisikesi ülemusi aga seadust rikkuma. Kui kolhoosiesimees seadust ei rikkunud, siis ta ka plaani täita ei suutnud ja siis peksti teda parteikomitee poolt....
Hodorovski näiteks ei olnud hea laps ja temast tehti näitlik õppetund teistele temasugustele. Ehk siis sellise meetodiga kus seadused on üksteisele vastukäivad ja puudulikud ning kõik neid rikuvad luuakse olukord, kus inimestega saan manipuleerida ja nende käitumist saab kontrollida, ja see ongi eesmärk. Muidu lihtsalt ei seisaks see süsteem püsti. Gorbatsov ei jaganud seda ära ja NL lagunes.
Kõige selle juurde käib muidugi ka ajaloo võltsimine sobivas suunas, et loomakarjal ei tekkiks mingeid kahtlusi ega kõhklusi. Selle juurde käib ka Egiptusest laenatud Päikesejumala kultus koos püramiid-mauseoleomiga ja balsameeritud pühade kontidega Punasel väljakul.
Sa pead aru saama sellest, et selline käitumine ei tekita sellistel inimestel mingeid süümepiinu, nagu sinul ei tekita süümepiinu lehma lüpsmine ja siis hiljem temast vorsti tegemine, kui piima enam ei tule. Lehmad ja veel armsamad notsud ongi selleks ette nähtud, et neid süüa ja samamoodi on tavakodanik Venemaal ette nähtud selleks, et käsku täita. Täpselt samamoodi nagu sina oled taskuvarga jaoks ette nähtud, et sa oma rahakoti neile loovutaksid. Kui ka sina oleksid taskuvaras, siis tunneks teine taskuvaras piinlikust, et rikkus aukoodeksit, aga kuna sa seda ei ole siis vaadatakse sind nagu lüpsilehma.
Selline ellusuhtumine on seisusliku ühiskonna tunnus ja see pole maailmast kuhugile kadunud. Meiesugust kodanikku lihtsalt häirib see, et sealpool piiri antakse sõnadele teine sisu ja see ajab segadusse. Võtame näiteks sõna demokraatia. Eesti on demokraatlik riik, kuna rahvas arvab nii, Venemaa on demokraatlik riik, sest Putin räägib nii, Kuuba on demokraatlik riik, kuna Kastro räägib nii ja Põhja-Korea ja Iraan on ka demokraatlikud riigid, kuna seal ka valitsejad nii räägivad. Sõna on sama, aga sisu on erinev. Selleks et sul pea ringi ei käiks sellest verbaalsest mulinast mõtle kõige pealt missugune ühiskonnakord seal valitseb: orjanduslik, feodaalne või kapitalistlik ja sõnade tähendused lähevad paikka. Siis ei teki ka imestust, et miks nad küll nii lollid on?
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
vanasõna "pikk jutt, sitt jutt" siinkohal ei kehti. alustasid kaugelt ja tulid sidusa tekstiga tänapäeva välja.
Kui sa vastu ei ole, siis ma kasutan mõningaid sinu avaldatud mõtted ja nende arendusi kunagi tulevikus? Viidates siiski allikale loomulikult.
Ja tegelikult ei julge ma välistada ka fakti, et Danilin on lihtsalt sinu kirjeldatud süsteemi alamohver, ehk ta tõsimeeli usub, mis kirjutab. Eriti tänu sellele, et kui juba hoogu sattus, siis edaspidi pimestab see veelgi.
Kui sa vastu ei ole, siis ma kasutan mõningaid sinu avaldatud mõtted ja nende arendusi kunagi tulevikus? Viidates siiski allikale loomulikult.
Ja tegelikult ei julge ma välistada ka fakti, et Danilin on lihtsalt sinu kirjeldatud süsteemi alamohver, ehk ta tõsimeeli usub, mis kirjutab. Eriti tänu sellele, et kui juba hoogu sattus, siis edaspidi pimestab see veelgi.
-
Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Tänapäeva maailmas on kõigil hirmus kiire ja kulgetakse hulgakaupa suurtel kiirustel suurtesse kaugustesse, kui nüüd klassikuid tsiteerida, ja selle käigus pole muidugi kellelgi aega kahtlustada, et sõnadele erinevaid tähendusi võidakse omistada.
Ma arvan, et seda Venemaal feodaalaja edasikestmise konseptsiooni pole mina leiutanud, aga ma ei oska ka kahjuks öelda, kes võiks selle mõtte autor olla. Võib-olla David Vseviov või Hardo Aasmäe? Minu tsiteerimisega te muidugi kõdistate minu eneseuhkust, aga ärge sellega ka üle pingutage, muidu ma ei suuda vastu pidada ja muudan oma siinse aliase auväärsemaks (bakalaureus magister doktor Professor von Tux) nagu näiteks Austrias kombeks on.
Igatahes kui aega saate, siis kuulake internetist Vseviovi Müstilise Venemaa audioarhiivi, saate meie naaberriigi ajaloost palju sellist teada mida ajaloo tunnis ei räägitud.
Ma arvan, et seda Venemaal feodaalaja edasikestmise konseptsiooni pole mina leiutanud, aga ma ei oska ka kahjuks öelda, kes võiks selle mõtte autor olla. Võib-olla David Vseviov või Hardo Aasmäe? Minu tsiteerimisega te muidugi kõdistate minu eneseuhkust, aga ärge sellega ka üle pingutage, muidu ma ei suuda vastu pidada ja muudan oma siinse aliase auväärsemaks (bakalaureus magister doktor Professor von Tux) nagu näiteks Austrias kombeks on.
Igatahes kui aega saate, siis kuulake internetist Vseviovi Müstilise Venemaa audioarhiivi, saate meie naaberriigi ajaloost palju sellist teada mida ajaloo tunnis ei räägitud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Siit saab lugeda sellest, mida nimetatud õpik kirjutab Eesti ja Baltimaade kohta. Midagi võis kahjuks ka kahe silma vahele jääda. Üldipidi annab ikkagi.
http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=2991158
http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=2991158
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline