bambino kirjutas:seos on selles, et universumis on tema suuruse kohta vähe mateeriat st tema tihedus on väike. Mass on koondunud üksikutesse punktidesse (taevakehad) nii et tõenäosus mingi keha gravitatsioonivälja sattuda (sellisesse, mis ka selle taevakeha pinnale tõmbab) on äärmiselt väike.
paraku on siiski praktiliselt kõikjal mingigravitatsiooniväli. kõik süsteemid tänu sellele koos seisavadki. isegi meie kaugeim planeeti pluto, kust vaadatuna paistab päike suvalise täpikesena, on siiski kindlalt päikse gravitatsiooniväljas. rääkimata muudest asjadest, millele mõjuvad galaktikate jmt väljad. reaalne olukord on siiski selline, et praktiliselt igas punktis mõjub millegi gravitatsioon ja sinnapoole hakkad sa siis suurema-väiksema kiirendusega liuglema.
see niinimetatud kaaluta olek pole muideks üldsegi tingitud sellest, et gravitatsiooniväljas ei viibita. kaaluta oleku võib saavutada kahe või enama planeedi gravitatsiooniväljade keskel või siis nagu kosmonautide puhul reeglina - lõputust "kukkumisest".
Kruuda kirjutas:Kuul lendab püssi torust välja mingi konkreetse kiirusega, edasi tema kiirus väheneb vastavalt õhu takistusele ja gravitatsioonile. Mingil hetkel on kuuli kiirus võrdne nulliga ja edasi algab langemine, nüüd on aga ainsaks kiiruse andjaks gravitatsioon, ehk siis kuuli kiirendatakse 9,8m/s2 ja pidurdavalt mõjub talle õhu takistus. Kuuli lõppkiirus sõltub siis suuresti sellest kui kõrgele ta enne välja jõudis, ehk kui hõredas õhus (väikese takistusega) ta kiirendamist alustab.
Kui keegi viitsib võib selle välja arvutada. Olgu öeldud, et inimese puhul ei ole vahet kas alustada laskumist 3000m kõrguselt või 7500m kõrguselt, lõppkiirus jääb ikka ~200km/h kanti.
s.t. et lõppkiiruse vabal langemisel seab õhutakistus.
Niisiis .32ACP.
Uuritud-loetud erinevat kirjandust ja linke,kui viitsimist otsige isegi,kuid võin öelda:
.32acp kuuli lennukaugus 45 kraadise nurga all on (üllatav!) 1000-1200 meetrit. Tapvast kaugusest ei oska(ja ongi) raske rääkida,sest,kuidas võtta,terve see teekond on ta ohtlik,mil ta lendab ja inimesi on äärmiselt erineva füüsisega(kellele teeb vaid haiget,kelle tapab) ja oleneb veel,kuhu tabab.
9 mm Para kuuli lennukaugus näiteks samade tingimuste juures sõltuvalt laskemoonast on 1500 - 2000 meetrit (on vahe,kas tulistad tavamoonaga kompaktvariant püstolist või +P moonaga püstolkuulipildujast).
.38special 2-e tollise rauaga revolvrist tavamoonaga tulistades lennukaugus umbes 900 meetrit.
Siin pakuti TT kuuli lennukauguseks 800 - 1000m,millega ma kuidagi ei taha nõustuda.Peaks olema 9mm Paraga võrdne vähemalt!
Lisaks tuli veel arve meelde:
.380ACP ehk 9x17 või 9mm Browning Short lennukaugus jääb 1000m kanti.
.45ACP oma 14,9g kuuliga M3 püstolkuulipildujast tulistades (vo 280m/s)lendab 1500 m, püstolist lastuna vähem(v0 260m/s, kas keegi oskaks arvutada).
5,56x45 ;5,45x39 ja 7,62x39 olid vist kõik umbes 3km.
7,62x51 NATO oli ~ 4,5 km.
Snaiprite magnumkaliibrid (.300win mag ja .338 lapua mag) saadavad kuuli rohkem kui 5 km taha.
12,7x99 lennukaugus oli sõltuvalt moonast 6,5 - 7km (see tapab küll oma üle 30 grammise kuuliga täies ulatuses!)
ictta kirjutas:oma praktikast rääkides oleme vabaõhu tiirus Makarovit lastes, leidnud selle kuulid ca 150 meetri pealt maast
Täiesti loogiline ja usutav.Kui 45 -se nurga all Makarovi 6-grammine v0 315m/s juures peaks 1km vähemalt sörkima,siis tiirus kõmmides taeva poole ei sihi ja 150m peal võib kuuli traejktoor maaga kokku saada küll.
Tony kirjutas:Siin pakuti TT kuuli lennukauguseks 800 - 1000m,millega ma kuidagi ei taha nõustuda.Peaks olema 9mm Paraga võrdne vähemalt!
Allikas: Nastavlenije po strelkovomu delu. Revolver obr. 1895.g. Pistolet obr. 1933.g.
Täiesti võimalik, et 45 kraadi all tulistades lendab kaugemale, kuid kuna neist relvadest kaartuld ei anta, siis juhendis antud ilmselt lennukaugus praktiliselt enimkasutatavate raua tõusunurkade juures.
Lgp. SATAKAS , gravitatsioon puudub kosmoses teatud punktides TM 1/2007 , artikkel lk. 62 "Kas oleme siin ainsad ? " Kahjuks ei kuulu see otseselt teemasse , aga kuna siin juba sõna võeti , olin sunnitud seda mainima . Ja vahelduseks ei jookse ka militaaridel selline info ülekülje maha Ja kuuli langemise kohta Maa tingimustes : õhutakistus määrab ikkagi maale langemise kiiruse , mingil ajahetkel (seoses kiiruse suurenemisega ) , muutub õhutakistus nii suureks , et see ületab Maa raskuskiirenduse , st . keha hakkab langema ühtlase kiirusega . Vabandust , SATAKALE siis minu postituse esimene pool .
Ma olen vahel mõelnud, et mina olengi tegelikult see ainus objekt maailmaruumis, mis asub ühe koha peal ning kogu ülejäänud universum vibreerib minu ümber, tekitades vaid mulje, et ma pöörlen ja tiirlen koos maakeraga ning linnuteega ....
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Madis22 kirjutas:Ma olen vahel mõelnud, et mina olengi tegelikult see ainus objekt maailmaruumis, mis asub ühe koha peal ning kogu ülejäänud universum vibreerib minu ümber, tekitades vaid mulje, et ma pöörlen ja tiirlen koos maakeraga ning linnuteega ....
Aga seda oled kuulnud ja mõelnud , et igasugused psühhotroopsed ained on tervisele kahjulikud ! ETTEVAATUST !
Ärgem kaldugem teemast.Pöörlemisest-keerlemisest nii palju,et ka vindi samm peaks mõjutama kuuli lennu kaugust.
12 kaliibrise jahipüssi(loe sileraudse) kuul lendab 45-se nurga all umbes 1500m,noh siia-sinna,erinevad kuulid ja rohulaengud, kuid jutt 30g kuulist ja v0=420m/s.
Haavlitega on lihtne.Diameeter millimeetrites korruta 100 meetriga ja saadki lennukauguse teada,muidugi norm rohulaengu juures.
See kõik on väga huvitav teema minuarust,võiks lõputult jahuda.
Ei hakka uut teemat tegema, vaid küsiks sama teema jätkuks: kui kaugele on kuulda sõjatehnika kasutamine? Olgu selleks siis lasud eri relvadest, erinevate lõhkekehade plahvatused, tankiroomikute lõgin jne.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Manurhin kirjutas:Ei hakka uut teemat tegema, vaid küsiks sama teema jätkuks: kui kaugele on kuulda sõjatehnika kasutamine? Olgu selleks siis lasud eri relvadest, erinevate lõhkekehade plahvatused, tankiroomikute lõgin jne.
Ikka päris mitmete kilomeetrite taha , vaiksel suveõhtul on näiteks rongi kuulda vabalt 10 -ne km. taha
Ja kuuli langemise kohta Maa tingimustes : õhutakistus määrab ikkagi maale langemise kiiruse , mingil ajahetkel (seoses kiiruse suurenemisega ) , muutub õhutakistus nii suureks , et see ületab Maa raskuskiirenduse , st . keha hakkab langema ühtlase kiirusega . Vabandust , SATAKALE siis minu postituse esimene pool .
