vanus sõjaväkke minekul

[linnavurle]

Mul üks grupivend läks ka korda kolm sõjaväkke ja lõpuks teda sügisel ei võetudki, läks alles kevadel. Loo koomusk oli selles, et esimese ärasaatmispeo ajal otsustasid sõbrad teha talle sõdurisoengu. Kuna mees oli lakku täis ja asemelt ei tõusnud, õnnestus tal kiilaks ajada vaid pool pead. Vend ise oli ka paras pohhuist ja pärast Lasnamäelt tagasi saatmist ei tundnud oma soengu vastu mingit huvi, sest uus propusk nädal hilisema tärminiga anti talle Lasnamäel kätte.
Ise sain asjale pihta esimesel katsel, 18 aastaselt ja lahkusin ära sügisel. Teoreetiliselt oleks võidud juba kevadel ka võtta - ma aasta alul sündind, kuid enne keskkooli lõpetamist nad siiski ei torkinud.
Väes oli meil üks seersant 26-27 aastane. Omaette ta nokitses, oli vist pataljoni komsomoli sekretär ja keegi tema ega tema kellegi vastu huvi ei tundnud. Ülejäänd seltskond oli enam-vähem ühe vanusega.

[Himik]

Läksin normaalselt 18 aastaselt oma prizõviga. Sõjaväes kohtasin üht moldaavlast, kes oli 27, tema teenis aega komanöri "Volga" peal. Oli ka üks lätlane 26 aastane, mina olin juba dembel ja tema lükkas teist poolaastat ja et asi oli jalaväe roodus, siis sai see mees korralikku vatti. Teinekord oli päris kahju, ikkagi vana mees juba ei jõudnud noorematega sammu pidada, aga või mustad sellest hoolisid. Ka ühe aasta teenijad olid neli viis aastat vanemad. Need peale kõrgkooli siis. EPA haridus ja aasta tankis laaduriks.
Oli huvitav kontingent pool aastat noorena ja pool aastat demblina, mida tegelikult tuli algul pea igal sammul tõestada. Korra läksid mustad omavahel kiskuma, sest teisele mustale ei mahtunud hinge, et teine must sai järsku noorest dembliks, arvas, et võib ikka edasi keppida nagu noort. Teisel oli aga selja taga Taškendi Kehakultuuri Instituut ja siis nad seal madistasid nii et karvad lendasid.

[OveT.]

Oli ka üks lätlane 26 aastane...Teinekord oli päris kahju, ikkagi vana mees juba ei jõudnud noorematega sammu pidada...

Oh, kui ma veel kord nii vanaks saaks!

[Satakas]

mind kutsuti nõuka-armeesse umbes kümneselt. täpset vanust enam ei mäleta. tuli kutse ilmuda sinna "kingissepa mäe" otsa komissariaati. tegime siis vanamehega selle nalja ära ja läksime kohale. sai vist isegi mingid vanad kalifeed ja frents kuskilt laenatud ja selga tõmmatud.

ise olin muidugi jõle elevil ja rõõmus sest tahtsin juba ammu sõtta minna. sain aru küll, et tegu eksitusega aga mingi lootus oli ikkagi hinges, et ÄKKI SISKI VÕTAVADKI!

ei võtnud. raisk!

[tarmo322]

25 aastaselt läksin sõjaväkke ja seal olles sain 26.
Ütleme nii, et liiga vanalt võeti, sest oma elu hakkas juba paika jooksma.

[villy.64]

Kummalisel kombel anti kaks korda pikendust. Õppisin tol ajal Luual tehnikumis ja ei oleks kohe mingi nipiga minema pikenduse alla aga näedsa...kolmandal korral kui läksin komissariaati tegeles minuga keegi eesti soost noor prappor. Ütleb siis, et noh, pikendame aga veel...Ja siis kui ma ütlesin, et ei tahaks nagu, et käiks ära, siis vaatas see mees mind pikalt üle prillide ja küsis, et kas sinna ka keegi vabatahtlikult läheb? No ma siis seletasin talle, et klassivennad juba kroonust tagasi ja mul veel käimata, et minek nii ehk naa ja mis sääl venitada. Nii ma siis sattusingi 20-aastaselt esialgu Uhtasse, sealt edasi Sõktõvkari seerukooli ja sealt edasi Vorkutasse kuna ma komisjonis vastasin, et ei taha saada seersandiks (ju siis sellepärast ka Vorkuta) Takkajärgi ei kahetsegi ja mis hea, saame kunagiste kroonukaaslastega juuli lõpus Missos kokku( njah,mul viinad juba kappis külmas)

[kuits]

Mina talvel läksin (Rongis sain 19 aastaseks)ja talvel tulin. Suvi otsa kolasin mõõda kesk-aasiat- saatsin tõuloomi Eestist. kui ükskord koju sain siis ootas ees patakas komisariaadi kutseid. Nii kui komisariaati nägu näitasin pidin veel pikka seletuskirja kirjutama miks ma eelnevatele kutsetele pole reageerinud siis aeti pea kiilakaks anti kaks päeva aega ja siis oligi minek. Kolm sutkat Tondil, öösel rongi ja Moskvas rongilt maha