Männiku-Pääsküla fortifikatsioon.
Männiku-Pääsküla fortifikatsioon.
Ilmselt on ka üks huvitav piirkond.
Kas keegi on ka selle piirkonna uurinud.
Mina tean vähemalt neli kohta kus DOTid seal asuvad.
1. Männiku-Saku tee ääres liivakarjääri juures IMS aegsete DOTide ahel.
2. Viljandi maantee ääres Luigel on üks väike DOT
3. Pääskülas Maksimarketi taga on näha kaitsevallid ja üks väike DOT
4. Omal ajal (1990) Männiku laskepolügoonil käies avastasin paari DOTi varemed, aga need olid nagu munakoor mille vastu anti haamriga lööki, asukohaks mets sihmärkide taga, järsaku ja kitsarööpmelise raudtee vahel. Kusjuures igal pool vedelesid rooste mürsud ja suured kilpid (kuni 203 mm)
Kas keegi oskab neist kilpidest terve mosaiiki kokku panna?
Kas keegi on ka selle piirkonna uurinud.
Mina tean vähemalt neli kohta kus DOTid seal asuvad.
1. Männiku-Saku tee ääres liivakarjääri juures IMS aegsete DOTide ahel.
2. Viljandi maantee ääres Luigel on üks väike DOT
3. Pääskülas Maksimarketi taga on näha kaitsevallid ja üks väike DOT
4. Omal ajal (1990) Männiku laskepolügoonil käies avastasin paari DOTi varemed, aga need olid nagu munakoor mille vastu anti haamriga lööki, asukohaks mets sihmärkide taga, järsaku ja kitsarööpmelise raudtee vahel. Kusjuures igal pool vedelesid rooste mürsud ja suured kilpid (kuni 203 mm)
Kas keegi oskab neist kilpidest terve mosaiiki kokku panna?
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Siin on taaskord suureks abiks Heino Gustavsoni merekindluste raamat, täpse nime olen jõudnud unustada, aga ilmumisaasta 1993 ja võimalik nimepilt "Merekindlused Eestis 1914-1940".
Kindlustused kuulusid Peeter Suure merekindluse maarindesse, samamoodi ka nn Männiku laod. Kindlustuste vöönd ulatus ümber terve Tallinna, paremini säilinud osad asuvad Männikul, Naages jne. Eriti Tallinnast ida pool asuv kindlustustevöönd aga hävis peamiselt aastatel 1920-39, kui ehitused anti tsiviilomandusse.
Veel möödaminnes nähtavaid kindlustusosi: Vana-narva mnt ääres pirita jõe orgu laskudes, linna poolt tulles vasakul pool laskemoonaladu. Saku tee ääres Männiku raudteejaama juures asuva karjääri serval olevad punkrid (linnast Saku poole minnes paremal), esimene tee poolt lugedes õhitud, viimane või eelviimane karjääri vajunud. Paldiski mnt ääres u 10 km Tallinnast tee ääres punkrid. Laagna tee alguses, kunstimuuseumi vastas poolelijäänud laskemoonalao sissepääs.
Aga kõigest täpsemalt Heino Gustavsoni raamatus.
Kindlustused kuulusid Peeter Suure merekindluse maarindesse, samamoodi ka nn Männiku laod. Kindlustuste vöönd ulatus ümber terve Tallinna, paremini säilinud osad asuvad Männikul, Naages jne. Eriti Tallinnast ida pool asuv kindlustustevöönd aga hävis peamiselt aastatel 1920-39, kui ehitused anti tsiviilomandusse.
Veel möödaminnes nähtavaid kindlustusosi: Vana-narva mnt ääres pirita jõe orgu laskudes, linna poolt tulles vasakul pool laskemoonaladu. Saku tee ääres Männiku raudteejaama juures asuva karjääri serval olevad punkrid (linnast Saku poole minnes paremal), esimene tee poolt lugedes õhitud, viimane või eelviimane karjääri vajunud. Paldiski mnt ääres u 10 km Tallinnast tee ääres punkrid. Laagna tee alguses, kunstimuuseumi vastas poolelijäänud laskemoonalao sissepääs.
Aga kõigest täpsemalt Heino Gustavsoni raamatus.
kõik on õige, eks mina olen ka veidi kirjandust uurinud, kuid kõikides minule teada allikates on maarinne positsioonid sellel teljel katkevad Tänassilmas ning algavad juba Rae vallas. OK, nende vahel jookseb Liiva raudtee, kuid mingitest fortifikatsioonidest seal juttu pole. Sama moodi ei räägita seal mitte midagi harku raba metsast.
Üldiselt kõige paremini maarinne kajastatakse Amirhanovi raamatus "Морская Крепость Императора Петра Великого"
Gustavsoni raamatu pole ma lugenud, sellega ei oska midagi öelda, Mati Õuna raamatu "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid" kohta ütlen et selles sisalduv Amirhanovi tsiteerimise maht on väääääga suur, hinnanguliselt kolmandik kogu raamatu mahult.
Aga veel kord. Ükski minu teada allikas ei kajasta maarinne Tänassilma ja Rae vahel.
Üldiselt kõige paremini maarinne kajastatakse Amirhanovi raamatus "Морская Крепость Императора Петра Великого"
Gustavsoni raamatu pole ma lugenud, sellega ei oska midagi öelda, Mati Õuna raamatu "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid" kohta ütlen et selles sisalduv Amirhanovi tsiteerimise maht on väääääga suur, hinnanguliselt kolmandik kogu raamatu mahult.
Aga veel kord. Ükski minu teada allikas ei kajasta maarinne Tänassilma ja Rae vahel.
Liiva raudtee oli kitsarööpmeline? Ja kus kohast metsa keerab see raudtee tamm mis veel alles on?denis23 kirjutas:kõik on õige, eks mina olen ka veidi kirjandust uurinud, kuid kõikides minule teada allikates on maarinne positsioonid sellel teljel katkevad Tänassilmas ning algavad juba Rae vallas. OK, nende vahel jookseb Liiva raudtee, kuid mingitest fortifikatsioonidest seal juttu pole. Sama moodi ei räägita seal mitte midagi harku raba metsast.
Üldiselt kõige paremini maarinne kajastatakse Amirhanovi raamatus "Морская Крепость Императора Петра Великого"
Gustavsoni raamatu pole ma lugenud, sellega ei oska midagi öelda, Mati Õuna raamatu "Eesti Merekindlused ja nende suurtükid" kohta ütlen et selles sisalduv Amirhanovi tsiteerimise maht on väääääga suur, hinnanguliselt kolmandik kogu raamatu mahult.
Aga veel kord. Ükski minu teada allikas ei kajasta maarinne Tänassilma ja Rae vahel.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Merekindluse raudteed olid kitsarööpmelised ja olid ühenduses Pärnu-Tallinna kitsarööpmelise raudteega. Põhjalikumat infi leiad nende raudteede kohta Mehis Helme raamatust "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996". Müügil Tallinnas kaupluses Rahva Raamat või Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Pikk tn. 46. Võib tellida ka muuseumraudtee kodulehelt www.ee/eesti-mr/.


Anton - horridoo!
Kusjuures siiani on võimalik näha raudteetammi jäänuseid Männiku polügonil, kui oskad otsida. Täna sai seal käidud ja labori juurest leitud käigud, mis kogupikkusega ehk 500 meetrit kuid huvitavaid leide polnud( polnud metallidetektorit), leidsime ainult hunniku sapöörilabida kotte, lisaks üks käik majast keldrisse kuid edasi ei saanud sest polnud labidat et kaevata(ehk oleks edasi saanud
).

Gustavsoni 1993.aastal ilmunud raamat näeb välja selline:

Kirjastus Olion
Loe ka: http://www.ekspress.ee/viewdoc/D11EA0E8 ... FD00375E4E

Kirjastus Olion
Loe ka: http://www.ekspress.ee/viewdoc/D11EA0E8 ... FD00375E4E
Viimati muutis Heiki, 20 Juul, 2006 10:50, muudetud 1 kord kokku.
Front Line Eesti MTÜ
www.front-line.ee
www.front-line.ee
Männiku hiidladude raudteevõrk, kõik tammid tänaseni looduses leitavad:

Lähtumine pealiinilt:


Lähtumine pealiinilt:

Front Line Eesti MTÜ
www.front-line.ee
www.front-line.ee
Vabandust OT pärast, kuid oskab keegi soovitada, millisest raamatupoest seda raamatut otsida tasuks? Nimelt olen mõnda aega seda taga ajanud, kuid isegi esinduslikus raamatupoes siiani see puudunudHeiki kirjutas:Gustavsoni raamat näeb välja selline:

We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
No see raamat on juba üpris vana ning raamatupoest seda ei leia. Võid proovida antikvariaatidest, seal aeg ajalt olen näinud.Vabandust OT pärast, kuid oskab keegi soovitada, millisest raamatupoest seda raamatut otsida tasuks? Nimelt olen mõnda aega seda taga ajanud, kuid isegi esinduslikus raamatupoes siiani see puudunud
Anton - horridoo!
Kunagi sai vesteldud ühe kodukandi ajaloouurijast vana mehega. Mees oli Lehmja kandist pärit ja jutustas ,et mingid , minu mäletamist järgi Peeter Suure Merekindluse ehitised (jutuajamine toimus 80-ndate algusaastatel) olid olnud ka kusagil sealkandis . Uue Tartu maante rajamisega 30-ndatel olid need aga kinni aetud.
Suurupi-Vääna-Humala piirkonnas asus maarinde esimene kaitsesektor. Tallinnast lõunas ehk Vääna-Posti-Pääsküla-Raudalu piirkonnas asus teine kaitsesektor. Tallinnast idas ehk Lehmja-Rae-Muuga piirkonnas asus kolmas kaitsesektor.
Võimsad betoonehitised jõuti valmis ehitada Vääna-Postil, Vääna-Vitil, Vana-Pääskülas, Humalas, Allikul ja Rael.
Siiski on ka kirjalikke andmeid Lehmja - Rae sektorist.
Võimsad betoonehitised jõuti valmis ehitada Vääna-Postil, Vääna-Vitil, Vana-Pääskülas, Humalas, Allikul ja Rael.
Siiski on ka kirjalikke andmeid Lehmja - Rae sektorist.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline