Ma nüüd täpselt ei teagi, kas see teema on varem üles tõstetud. Igaljuhul sirvides teemasid, ma seda ei leidnud. Kui see on aga olemas, siis olen tõeliselt lühinägelik.
Peale pikka algust siis teema juurde. Olin sõjaväes kaugel-kaugel Eestist, aga ometigi saadeti mulle kodust alguses Eesti ajalehti, aga hiljem juba telliti neid ning need jõudsid ka kohale. Ajaleheks oli tol ajal Eesti Päevaleht (end Noorte Hääl). Peale selle saadeti ka ajakirju (Noorus). Sel ajal oli Noorus väga avangardistlik ning seal ilmusid tolle aja kohta (80-ndate lõpp) julged lood. Sai siis neid teistele rahvustele ette loetud/tõlgitud (sest eestlasi peale minu rohkem polnud). Vene ajalehtedest oli tellitud, sõjaväeosal endal, Izvestija, Komsomolskaja Pravda ja Krasnaja Zvezda. Tol ajal oli ka neid lehti huvitav lugeda, aga noh tegemist oli ikkagi nn kontrolli all olevate väljaannetega. See Krasnaja Zvezda oli aga küll üks kollane leht juba tollal. Mäletan, et selle üks aprillikuu number oli pühendatud otseselt Juri Gagarini olematule kosmoselennule. Seal toodi välja mingid faktid, mille abil pöörati kogu senine propaganda N.Liidu esimesest kosmonaudist pea peale. Mis mul aga eriti meeles on, on see, et sain seal kaugel Venemaal käes hoida A. Hitleri Mein Kampfi venekeelset raamatut. See ringles meie väeosas poollegaalselt ringi ja paljud seda lugesid. Ise ei viitsinud seda teha. Senini jääb mulle arusaamatuks, kuidas 1990 aastal selline raamat, korralikus köites muideks, välja ilmus. Võib olla oli süüdi perestroika.
Raamatud ja ajakirjandus sõjaväes
Saadeti mullegi ajalehti-ajakirju,raamatuid ka.Juhan Peegli "Ma langesin esimesel sõjasuvel"mida ma siis jõudumööda teistkeelsetele tõlkisin,kuna neil oli suur isu teada saada,mida seal Saksamaal nemetskami bukvami ikka kirjutatakse.Oli vendadele ikka paras vapustus,aasta oli siis 81,ja kui üles lugesin,kuidas Eesti Vabariigi väes hommikuti toideti,siis jooksid kuulid päris kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
....
No ikka klassikalised Izvestija, Komsomolskaja Pravda ja Krasnaja Zvezda, Pravda+ sõjaväeringkonna leht loomulikult ka. Seisid suurtesse pakkidesse köidetult "Lenkomnatas".
Aga raamatute puudust küll ei olnud. Väeosas oli väga suur ja tolleaja kohta hea raamatukogu. Hea sellepärast, et oli mõeldud nii sõjakooli kursantidele, meie pataljonile, kui ka kogu suure linnaku rahvale.
Aga raamatute puudust küll ei olnud. Väeosas oli väga suur ja tolleaja kohta hea raamatukogu. Hea sellepärast, et oli mõeldud nii sõjakooli kursantidele, meie pataljonile, kui ka kogu suure linnaku rahvale.
Adazis oli kogunisti eesti keelseid raamatuid võimalik laenutada. Sain isegi selle tembuga hakkama, sest vahel oli päris hää niikaua autos vaikselt lugeda, kui shaakal, kellele sõitu tegin Riias omi asju ajas. Teinekord pidi pea tund aega niisama passima.
Maksis see laenutamine lõpuks kätte kah. Nimelt, kui teisel suvel uudismaale putkasin, siis jäi enne ärasõitu üks raamat tagastamata ja sügisel naastes oli ta teadagi... läinud kõige kaduva teed tumbotshkast. Obhodnoi listile ennem linnukest kirja ei saanud, kui olin raamatukokku viinud kolm raamatut asemele. Kõik eesti keelsed ja sain ma need sõpradelt, kes veel teenima jäid. Siis jõudis minuni ka arusaam, kuidas emakeelsed raamatud sinna sattunud olid - eks ikka ajateenijate endi poolt tooduna.
"Noorusega" oli loomulikult see pull värk, et selle pidi kuskil omaette ennem läbi lugema, kui avalikult näidata sai. Kodus käisid igasugused missivõistlused ja oi siis neid muust rahvusest mehehakatiste pilke, kui nad pilte nägid
.
Kui kõigil eestlastel ajakiri loetud, siis jäeti ta kellegi poolt tumbotshkasse või lihtsalt lenkomnatasse lauale, kust mõne minuti pärast ta lihtsalt haihtus teadmata suunas....
Maksis see laenutamine lõpuks kätte kah. Nimelt, kui teisel suvel uudismaale putkasin, siis jäi enne ärasõitu üks raamat tagastamata ja sügisel naastes oli ta teadagi... läinud kõige kaduva teed tumbotshkast. Obhodnoi listile ennem linnukest kirja ei saanud, kui olin raamatukokku viinud kolm raamatut asemele. Kõik eesti keelsed ja sain ma need sõpradelt, kes veel teenima jäid. Siis jõudis minuni ka arusaam, kuidas emakeelsed raamatud sinna sattunud olid - eks ikka ajateenijate endi poolt tooduna.
"Noorusega" oli loomulikult see pull värk, et selle pidi kuskil omaette ennem läbi lugema, kui avalikult näidata sai. Kodus käisid igasugused missivõistlused ja oi siis neid muust rahvusest mehehakatiste pilke, kui nad pilte nägid
. Kui kõigil eestlastel ajakiri loetud, siis jäeti ta kellegi poolt tumbotshkasse või lihtsalt lenkomnatasse lauale, kust mõne minuti pärast ta lihtsalt haihtus teadmata suunas....
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Kas vene kroonud sellistele "siivututele" väljaannetele nagu Noorus matuseid ei korraldatud?
Meil EKVs leiti kellegi kapist Maaja ja oh seda jama mis järgnes. Hauakaevamine, matused jne ( siiski ajakirjanikule, mitte omanikule ;D). Ei riskinud hakata küsima ka, et mille poolest see aastal 1999 nii kohutav on, sest iseenesest ajalehti-ajakirju ei olnud keelatud kapis hoida.
Meil EKVs leiti kellegi kapist Maaja ja oh seda jama mis järgnes. Hauakaevamine, matused jne ( siiski ajakirjanikule, mitte omanikule ;D). Ei riskinud hakata küsima ka, et mille poolest see aastal 1999 nii kohutav on, sest iseenesest ajalehti-ajakirju ei olnud keelatud kapis hoida.
Ma olen kuulnud sellist juttu, et Eesti ajalehti kasutati sõjaväkke finatside saatmiseks. Eriti hinnas olid need numbrid, kus esilehel oli suur juhi portree.
Idee oli siis selles, et osteti kaks samasugust ajalehte, ühest lõigati pääliku pilt välja kleebiti teisele pääle. Kleebiti aga servadest, nii et vahele jäi tühi ruum, kuhu mõned rahatähed andis panna. Sellised ajalehed kedagi ei huvitanud ja raha jõudis ilusti adressaadini, keda loomulikult oli vastavalt instrueeritud.
Teine teadaolev trikk oli seotud raha hoidmisega. Selleks kasutati raamatukogu, täpsemalt Lenini teoseid. Neid kunagi keegi ei avanud, seega oli hea sinna vahele mõned rahatähed peita ja neid siis vajadusel sealt "laenutada".
A.
Idee oli siis selles, et osteti kaks samasugust ajalehte, ühest lõigati pääliku pilt välja kleebiti teisele pääle. Kleebiti aga servadest, nii et vahele jäi tühi ruum, kuhu mõned rahatähed andis panna. Sellised ajalehed kedagi ei huvitanud ja raha jõudis ilusti adressaadini, keda loomulikult oli vastavalt instrueeritud.
Teine teadaolev trikk oli seotud raha hoidmisega. Selleks kasutati raamatukogu, täpsemalt Lenini teoseid. Neid kunagi keegi ei avanud, seega oli hea sinna vahele mõned rahatähed peita ja neid siis vajadusel sealt "laenutada".
A.
Meil käis finantside saatmine rahakaardiga, kusjuures sõdurina sai selle kätte muidugi mitte sidest vaid polgu finantsosakonnast. Sidest kanti rahakaardid üle väeossa ja väeosas pandi staapi nimekiri üles, kui oli teada enamvähem rahakaardi saabumine, siis jooksid staapi nimekirju uurima ja kui oma nime leidsid, siis said fintšastist kätte. Nii oli Kaliningradis. Muidugi oli väeosi kus postkontor oli väeosa territooriumil, siis sai sealt rahakaardiga kätte.
Ajakirjandust ikka kodust saadeti, minu mäletamist mööda oli ka raamatukogus saadaval kaustad kõikide liiduvabariikide tähtsama ajalehega; Eestist "Rahva Hääl". Sai neid laupäeviti ja pühapäeviti siis lugemas käidud.Pataljoni toodi "Pravdat", "Komsomolskaja Pravdat", "Kaliningradskaja Pravdat", "Krasnoje Znamjat", massiliselt Balti sõjaväeringkonna lehte "Za Rodinu" ja diviisilehte, nime olen unustanud.
Ajakirju sai ka raamatukogus loetud loomulikult militaarseid ja "Ogonjokki". Lenkomnatas oli ka loomulikult "podšivkad" tähtsate lehtedega, aga need kadusid sealt vahelt ära loomulike ihuvajaduste tarbeks. Eriti kui oli poligoonile sõitmine, siis korralikul sõduril oli ikka ajaleht või paar kaasas, et metsas oleks hea palja tagumikuga kükitada. "Noorusesse" suhtuti neutraalselt, olid liikvel ka Läti ja Leedu analoogid. Muidugi tuli need kõigepealt ise läbi lugeda, siis sõpradele anda ja siis alles läksid nad kaduvikku ehk mustadele, sest "Nooruses" ju avaldati kirjasõprade aadresse ja lõunamaa pojad olid ikka naisterahvastest huvitatud. Tahtsid kangesti kirjutada; ei tea kui palju ka tegelikult seda tehti. Mõnel mehepojal oli märkmik täis ajakirjadest võetud tüdrukute aadresse ikka selleks, et pärast kišlaki vahel uhkustada.
Ajakirjandust ikka kodust saadeti, minu mäletamist mööda oli ka raamatukogus saadaval kaustad kõikide liiduvabariikide tähtsama ajalehega; Eestist "Rahva Hääl". Sai neid laupäeviti ja pühapäeviti siis lugemas käidud.Pataljoni toodi "Pravdat", "Komsomolskaja Pravdat", "Kaliningradskaja Pravdat", "Krasnoje Znamjat", massiliselt Balti sõjaväeringkonna lehte "Za Rodinu" ja diviisilehte, nime olen unustanud.
Ajakirju sai ka raamatukogus loetud loomulikult militaarseid ja "Ogonjokki". Lenkomnatas oli ka loomulikult "podšivkad" tähtsate lehtedega, aga need kadusid sealt vahelt ära loomulike ihuvajaduste tarbeks. Eriti kui oli poligoonile sõitmine, siis korralikul sõduril oli ikka ajaleht või paar kaasas, et metsas oleks hea palja tagumikuga kükitada. "Noorusesse" suhtuti neutraalselt, olid liikvel ka Läti ja Leedu analoogid. Muidugi tuli need kõigepealt ise läbi lugeda, siis sõpradele anda ja siis alles läksid nad kaduvikku ehk mustadele, sest "Nooruses" ju avaldati kirjasõprade aadresse ja lõunamaa pojad olid ikka naisterahvastest huvitatud. Tahtsid kangesti kirjutada; ei tea kui palju ka tegelikult seda tehti. Mõnel mehepojal oli märkmik täis ajakirjadest võetud tüdrukute aadresse ikka selleks, et pärast kišlaki vahel uhkustada.
raha
Olen vist üks vähestest kellel on olnud Sbergatelnaja Kniska, hoiuraamat siis!
Teenisin 86-66 Sverdlovskis . Oli seal selle linna lennuväli, Koltsosvo oli selle linnaosa nimi. Sõjaväe transport ja grasdanka käisid koos! Ja ei ühtegi baltikumi poissi, 1,5 aastat üksindust! Mis aga puutub Noorusesse siis neid ajakirju peeti ikka pornoks kuna seal olid paljaste jalgadega naised jne!?
Arve avasinsõjaväe piletiga kuna see oli veneajal sõduril passi aseaine ja probleeme ei tehtud. Sellest, kui palju oli raha ja miks ma seda tegin proovin pajatada mõni teine õhtu kui aega jääb
Teenisin 86-66 Sverdlovskis . Oli seal selle linna lennuväli, Koltsosvo oli selle linnaosa nimi. Sõjaväe transport ja grasdanka käisid koos! Ja ei ühtegi baltikumi poissi, 1,5 aastat üksindust! Mis aga puutub Noorusesse siis neid ajakirju peeti ikka pornoks kuna seal olid paljaste jalgadega naised jne!?
Arve avasinsõjaväe piletiga kuna see oli veneajal sõduril passi aseaine ja probleeme ei tehtud. Sellest, kui palju oli raha ja miks ma seda tegin proovin pajatada mõni teine õhtu kui aega jääb
Rahast rääkimine toob mulle meelde, et olin teine prizõv, mis sai sõjaväest lahkudes mitte 10 rubla, vaid tervelt 100. Lennukipilet sealtsamast Koltsovost (10km Sverdlovskist) maksis mingi 40 rubla kanti ja lend toimus marsruudil Sverlovsk (Jekaterinburg) - Gorki (praegu Nižnõi Novgorod) - Tallinn. Lennukiks TU-134A.
Kuna teema on ajakirjandus sõjaväes, siis on mul paar küsimust, ehk keegi teab, mis väeosale kuulus selline ajaleht, minul eksisteerib ta "Tankiarmee Saksa DV-s" all.
Siis on veel üks mereväe ajaleht, mille kohta igasugused ilmumiskoha andmed puuduvad.
Üks mereväe ajaleht on kunagi ilmunud ka Tallinnas, klikkige suure pildi kõrval olevale ribale ja seal on ilmumiskoha andmed.
Siis on veel üks mereväe ajaleht, mille kohta igasugused ilmumiskoha andmed puuduvad.
Üks mereväe ajaleht on kunagi ilmunud ka Tallinnas, klikkige suure pildi kõrval olevale ribale ja seal on ilmumiskoha andmed.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline