Doominoefekt ehk ,,olgu olla,,
Doominoefekt ehk ,,olgu olla,,
Sai teenistuse viimane poolaasta oldud Arhangelski oblastis n.ö.komandeeringus suvi-talv kus Suur Kodumaa plaanis suuri teedeehitusi Nõuk.Armee abil. Vedasin seal 66-ga nats.medi,majorit.Kuna auto kongi lukustamine oli nigel,ostsin Kaunasest sinna tabaluku.Kaugel põhjas jäin aga ükskord lubadest mõneks päevaks tänu sõjaväe autoinspektoritele ilma. Auto parki seisma ja mina ootama.Vahepeal major palus mu tabalukku endale riidekasti külge.Andsin.Kui load tagasi sain,kappasin parki autot võtma.Aga ei käivitu.Aku läind.Pidasin suu ja hiilisin öösel kolnme-nelja ajal parki kus ronisin teise rühma 66-e kasti ja vinnasin kabiini ja kasti vahelt endale uue aku.Andis ikka joosta,et mitte vahele jääda.Hommikul sain auto kenasti käima ja teise rühma velsker-medvend rääkis et nende rühmas olla ühel autol aku haihtunud.Peale seda küsisin oma taba tagasi.
Huviline
Olgu olla!
Utšebkas oli igasugune varastamine ja sellele järgnev ahelreaktsioon (varas näppab varga tagant) igapäevaelu osa.
Mäletan nördimust juba teise vöörihma öise kaotsimineku üle ja eneseületust, mida nõudis elu esimene teadlik ning ettekavatsetud vargus :)
Asi toimiski põhimõttel - varastati sinult ja kuna tõepoolest ei huvitanud see kedagi - "olgu olla!" - ei jää muud üle kui ise vargateele minna ja võimalusel võtta ka väikese varuga.
Hiljem sundis elu meid ühise eesmärgi nimel juba mõtestatumalt talitama - näiteks tuli sõbra sinelilt pihtapandud põõna (kahe nööpauguga riideriba mis kandmisel sineliselga koomal hoidis ja mida sinelit tekina kasutades lahti sai lasta) asemelesaamiseks korraldada väike rüselus sööklas. Selles segaduses õnnestus sõbral varem valmisvarutud ziletiga nüsida ära põõn pahaaimamatu kasahhi sinelilt.
Taoline tegevus oli varjamatult soositud ka ülemuste poolt ning seda väljendab hästi määrustikus kirjeldamata käsk: "rozai/te!" (sünnita/ge!)
Selline väärastunud suhtumine sai erilise hoo sisse õppeperioodi lõpul kui meid hakati laiali saatma vägedesse ning staršinaad ja kaptjorštšikud pidid tagama sõdurite täie varustatuse ning roodu varanduse olemasolu. Kuna erialaeksamid olid sooritatud ja transpordi korraldamine venis, vahtisime nädalajagu jõude. Päris mitu päeva tegeles meie rood käsu korras sellega et tuias mööda väeosa territooriumi ja nagu kratid tassisime kokku (ning võimalusel muidugi panime teistest roodudest pihta) kõik millel võis vähegi väärtust olla (ripakil labidad, ämbrid, tuletõrjevoolikud, katelokid, tööriistad jmt). Eks taoline tegutsemine kutsus omakorda esile vastutegevuse ja nii solgutati kroonuvara sõbralikult ühest roodust teise. Ilmselt ajastati ülevaatused ja inventuurid sellisele momendile kus omad mehed olid just röövretkelt tulnud ja võõrad polnud veel oma käiku teha jõudnud :)
Praegu takkajärele mõeldes tundub see omalegi imelik aga nii see välja nägi. Just nimelt teadmine et "olgu olla ja ei huvita, kuidas" muutis varastamise mittetaunitavaks ja lausa eluliseks vajaduseks. Veider on veel see et tegu oli "suhteliselt elitaarse" väeliigi ja erialaga: sideväed ja ZAS kus igasugu metsinimesed ja tohmanid olid siiski vähemuses.
Vägedes sellise jamaga enam ei tegeldud sest kõigil oli kõik vajaminev olemas ja seega puudus tarvidus hämarateks tegudeks :)
Mäletan nördimust juba teise vöörihma öise kaotsimineku üle ja eneseületust, mida nõudis elu esimene teadlik ning ettekavatsetud vargus :)
Asi toimiski põhimõttel - varastati sinult ja kuna tõepoolest ei huvitanud see kedagi - "olgu olla!" - ei jää muud üle kui ise vargateele minna ja võimalusel võtta ka väikese varuga.
Hiljem sundis elu meid ühise eesmärgi nimel juba mõtestatumalt talitama - näiteks tuli sõbra sinelilt pihtapandud põõna (kahe nööpauguga riideriba mis kandmisel sineliselga koomal hoidis ja mida sinelit tekina kasutades lahti sai lasta) asemelesaamiseks korraldada väike rüselus sööklas. Selles segaduses õnnestus sõbral varem valmisvarutud ziletiga nüsida ära põõn pahaaimamatu kasahhi sinelilt.
Taoline tegevus oli varjamatult soositud ka ülemuste poolt ning seda väljendab hästi määrustikus kirjeldamata käsk: "rozai/te!" (sünnita/ge!)
Selline väärastunud suhtumine sai erilise hoo sisse õppeperioodi lõpul kui meid hakati laiali saatma vägedesse ning staršinaad ja kaptjorštšikud pidid tagama sõdurite täie varustatuse ning roodu varanduse olemasolu. Kuna erialaeksamid olid sooritatud ja transpordi korraldamine venis, vahtisime nädalajagu jõude. Päris mitu päeva tegeles meie rood käsu korras sellega et tuias mööda väeosa territooriumi ja nagu kratid tassisime kokku (ning võimalusel muidugi panime teistest roodudest pihta) kõik millel võis vähegi väärtust olla (ripakil labidad, ämbrid, tuletõrjevoolikud, katelokid, tööriistad jmt). Eks taoline tegutsemine kutsus omakorda esile vastutegevuse ja nii solgutati kroonuvara sõbralikult ühest roodust teise. Ilmselt ajastati ülevaatused ja inventuurid sellisele momendile kus omad mehed olid just röövretkelt tulnud ja võõrad polnud veel oma käiku teha jõudnud :)
Praegu takkajärele mõeldes tundub see omalegi imelik aga nii see välja nägi. Just nimelt teadmine et "olgu olla ja ei huvita, kuidas" muutis varastamise mittetaunitavaks ja lausa eluliseks vajaduseks. Veider on veel see et tegu oli "suhteliselt elitaarse" väeliigi ja erialaga: sideväed ja ZAS kus igasugu metsinimesed ja tohmanid olid siiski vähemuses.
Vägedes sellise jamaga enam ei tegeldud sest kõigil oli kõik vajaminev olemas ja seega puudus tarvidus hämarateks tegudeks :)
Meil oli küsimusele kust said vastus" Kupil,našol edva ušol"- Tuleb meelde kui otsustati meie väeosa territooriumile rajada nn "besedka"
ja meie rood pidi selle põranda valama. Mulle anti käru kätte ja kamandati mine too tsementi.
minu küsimusele kust vastati "ot kuda ja znaju, a k vetšeru šob bõlo"
Läksin siis läbi kpp esimese ehituse juurde leidsin mingi ülemuse ja küsisin tsementi. Anti lahkelt ja nii ma siis selle käruga kolistasin ehituse ja väeosa vahet mitu korda-läbi aleviku.
ja meie rood pidi selle põranda valama. Mulle anti käru kätte ja kamandati mine too tsementi.
minu küsimusele kust vastati "ot kuda ja znaju, a k vetšeru šob bõlo"
Läksin siis läbi kpp esimese ehituse juurde leidsin mingi ülemuse ja küsisin tsementi. Anti lahkelt ja nii ma siis selle käruga kolistasin ehituse ja väeosa vahet mitu korda-läbi aleviku.
Armees 1963-66
Moskva oblast
Moskva oblast
Keegi eespoolkõnelejatest ütles, et vägedes oli kõik vajalik olemas...
hea koht pidi olema siis.
Ka mei oli vargus sisuliselt organiseeritud. Sõjaväeosa ju nii lihtsalt kuskilt näiteks ehitusmaterjale ei saanud ja kui saigi, siis varastasid ohvitserid juba ise sealt.
Meil oli väliõppus ees ja telkidele oli vaja porded alla ehitada. Ca 5 m *0,5 m laudadest plated, lisaks narideks veel 2*3. Olid küll vanast ajast olemas, aga mõni oli katki läinud, mõni maha unustatud. laudu vaja. Kust saab. Väeosa aa taga ca 500 m kaugusel oli saeveski, sinna laoplatsile siis õhtusel ajal mindigi.... Jäädi vahele ka, aga ilmselt oli ka valvuril savi.
Üsna tavaline oli, et purunenud detail keerati naabri masina küljest. Eriti kui selle mehaanikuks/komandöriks oli "salaaga". Seisma jäänud masinad komplekteeriti enamuses "surnud juppidega" ja nii oli peagi ühe vea asemel neid mitu.
Kuni sinnamaani, et kadunud/purunenud/mahamüüdud akud asendati pürgimäelt korjatud laipadega.
Ohvitserid varastasid ise ka. Staabiülem ei ostnud vist oma žigulisse kunagi bensiini. Ikka sai seda kroonu masinatest. Söökla laost viidi tatratangu seljakottidega.
Sule sai sappa vaid üks major, kes läks liiga ülbeks. Talle korraldati haarang staabi poolt ja jäi vahele kui lahkus sööklast õhtusel ajal, sõdur seaveerandikuga sabas. Võeti kupp maha (kapteniks vist) ja viidi teisele ametikohale.
Usun, et oli olemas korralike väeosasid. kala hakkab mädanema peast, kui juhid olid ise normaalsed, saavutati ilmselt ka väeosas distsipliin. Kui aga kogesid, kuidas sind sunnitakse avalikult varastama, siis ei tekkinudki tahtmist kroonuvara hoida.
hea koht pidi olema siis.
Ka mei oli vargus sisuliselt organiseeritud. Sõjaväeosa ju nii lihtsalt kuskilt näiteks ehitusmaterjale ei saanud ja kui saigi, siis varastasid ohvitserid juba ise sealt.
Meil oli väliõppus ees ja telkidele oli vaja porded alla ehitada. Ca 5 m *0,5 m laudadest plated, lisaks narideks veel 2*3. Olid küll vanast ajast olemas, aga mõni oli katki läinud, mõni maha unustatud. laudu vaja. Kust saab. Väeosa aa taga ca 500 m kaugusel oli saeveski, sinna laoplatsile siis õhtusel ajal mindigi.... Jäädi vahele ka, aga ilmselt oli ka valvuril savi.
Üsna tavaline oli, et purunenud detail keerati naabri masina küljest. Eriti kui selle mehaanikuks/komandöriks oli "salaaga". Seisma jäänud masinad komplekteeriti enamuses "surnud juppidega" ja nii oli peagi ühe vea asemel neid mitu.
Kuni sinnamaani, et kadunud/purunenud/mahamüüdud akud asendati pürgimäelt korjatud laipadega.
Ohvitserid varastasid ise ka. Staabiülem ei ostnud vist oma žigulisse kunagi bensiini. Ikka sai seda kroonu masinatest. Söökla laost viidi tatratangu seljakottidega.
Sule sai sappa vaid üks major, kes läks liiga ülbeks. Talle korraldati haarang staabi poolt ja jäi vahele kui lahkus sööklast õhtusel ajal, sõdur seaveerandikuga sabas. Võeti kupp maha (kapteniks vist) ja viidi teisele ametikohale.
Usun, et oli olemas korralike väeosasid. kala hakkab mädanema peast, kui juhid olid ise normaalsed, saavutati ilmselt ka väeosas distsipliin. Kui aga kogesid, kuidas sind sunnitakse avalikult varastama, siis ei tekkinudki tahtmist kroonuvara hoida.
Mul ka vist oli nn.hea koht,aga tõesti kõik asjad olid olemas kõik autod sõitsid ja käivitusid kui oli midagi vaja toodi ruttu kus kohast ei tea.Üks huvitav juhus oli kui totskale sõites raketikandja ühe mootori plokikaan üles sulas.Aga kahe päevaga oli see olemas.Tehnika pidi olema korras ja oli ka.Muide plokikaan toodi mägedesse ära elikoperdajaga .Akudega oli teinekord jamasid.Kui tehnikat oli vaja remontida võisid e.pidid seda tegema kas või öösel.Kurgan Tjube 86-87a.
Lugu 60-ndatest.
Kaspia kandis läks sõjaväeosa buldooseril mootor laiali. Kästi korda teha. Eestlasest traktorist hankis treileri, sõitis lähima ehitusplatsini, ajas sealt buldooseri treilerile ja väeossa tagasi.
Mootor vahetati ära, üleliigne jäi aia äärde seisma kui mittevajalik.
Bensiini ja muude mootorkütuste üleküllus Vene kroonus oli aga mu arust sellisel tasemel, et kütuse kasutamine erasõidukites oli pigem looduskaitse kui vargus.
Kaspia kandis läks sõjaväeosa buldooseril mootor laiali. Kästi korda teha. Eestlasest traktorist hankis treileri, sõitis lähima ehitusplatsini, ajas sealt buldooseri treilerile ja väeossa tagasi.
Mootor vahetati ära, üleliigne jäi aia äärde seisma kui mittevajalik.
Bensiini ja muude mootorkütuste üleküllus Vene kroonus oli aga mu arust sellisel tasemel, et kütuse kasutamine erasõidukites oli pigem looduskaitse kui vargus.
D
Doomino-efekt on tuttav asi.
Meil oli kah kõigile teadaolevalt väeosas üks ZIL 157 mingi suruõhusüsteemi vidin puudu. See olla nii suur defitsiit olnud, et isegi kesklaost (vähemalt 1aasta jooksul) ei saadud.
Väeosa vahtkond aga käis ringiratast allüksusi mööda. Missugune allüksus parasjagu postidel oli, sellele ka see jupp mingi masina pealt maha keerati.
Seega oli puhtalt juhuse asi, et missuguses allüksuses häire korral (aga neid ikka tehti vähemalt korra kuus) 1 masin nööri otsas väravast välja sõitis. Aga sageli ei sõitnud kah, sest ei saadud kohalt ära.
Ja ega mehi sellepärast eriliselt ei n...tudki, sest asi oli üldiselt teada ja tegu oli pigem nagu omalaadse spordivõistlusega ja loteriiga.
Meil oli kah kõigile teadaolevalt väeosas üks ZIL 157 mingi suruõhusüsteemi vidin puudu. See olla nii suur defitsiit olnud, et isegi kesklaost (vähemalt 1aasta jooksul) ei saadud.
Väeosa vahtkond aga käis ringiratast allüksusi mööda. Missugune allüksus parasjagu postidel oli, sellele ka see jupp mingi masina pealt maha keerati.
Seega oli puhtalt juhuse asi, et missuguses allüksuses häire korral (aga neid ikka tehti vähemalt korra kuus) 1 masin nööri otsas väravast välja sõitis. Aga sageli ei sõitnud kah, sest ei saadud kohalt ära.
Ja ega mehi sellepärast eriliselt ei n...tudki, sest asi oli üldiselt teada ja tegu oli pigem nagu omalaadse spordivõistlusega ja loteriiga.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Aspelundi viimase lausega 100% nõus,olin paras pägalik ja autojuhist isal kaasas.Haapsalu taga pidas siniste pagunitega tsisterniomanik meid kinni ja pakkus püti sisu müüa,kui ma õieti mäletan,oli hinnaks mingi 25 raha.Kui taat vedu ei võtnud,kukkus hind poole peale koos teatamisega,et kui ära ei osta,siis laseb kütte siinsamas kraavi.Ja nii läkski,terve Zili tsistern pandigi maanteekraavi jooksma.Oleks olnud,kuhu panna,oleks loodus puhtamaks jäänud.Asi toimus ajal,kui "Jawa" paagitäie eest koos õliga sai antud rubla ja miskid kopikad tulid veel tagasi.Elik liitri hind oli seitsme kopika ümber.Ja pudel haljast maksis 4.12.Olid ajad...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Utsebkas käis kõik ustaavi järgi, ei olnud mingeid vargusi, sest vahele jäädes said seerude käest kesta peale, väeosas aga oli algul šokk. Mitte midagi praktiliselt ei ole aga asi toimib. Markantsemad näited: olin tankipataljonis keemik-instruktor, ühel kenal päeval avastas prapor, et upravlenijes, kuhu ma kirjade järgi kuulusin, on arvel niimitu keemiakaitse ülikonda. Pööras siis kaptjorka segamini ja tuvastas, et nii mitu paari saapaid, niimitu paari kindaid ja niimitu plaštši on puudu. Andis mulle ülesande, et õhtul kannad ette, et kõik on olemas ja ei ütelnud mitte "Rožai" (sünnita) vaid "Võjebi, skazi našol" (kepi välja ja ütle, et leidsid) ja nii juhtuski; kandsin õhtul ette, lugesime üle ja asi korras.
Teine näide: oli meil upravlenijes üks auto "Ural". No ei tahtnud selle mootor korralikult tuksuda. Putitati ja putitati ja ei midagi. Ja siis astus vahele sõduri leidlikus, nimelt avastati õigepea, et mingi teise allüksuse mehed tulevad lõunale ja jätavad oma "Urali" parki boksi seina äärde ja peale lõunasööki kihutavad jälle minema. Ja siis ühel heal päeval jäid meie osa autojuhte lõunale minemata. Hommikupoole võeti meie masinalt mootor maha ja lõunaga keerati maha võõra masina mootor ja asendati see meie mootoriga. Tulid teised lõunalt ja imestasid , et nende masin käima enam ei lähe, käisid kapoti all, kõik oli korras. Meie saime oma masina sõitma.Teine allüksus hakkas autoga jebima.
Teine näide: oli meil upravlenijes üks auto "Ural". No ei tahtnud selle mootor korralikult tuksuda. Putitati ja putitati ja ei midagi. Ja siis astus vahele sõduri leidlikus, nimelt avastati õigepea, et mingi teise allüksuse mehed tulevad lõunale ja jätavad oma "Urali" parki boksi seina äärde ja peale lõunasööki kihutavad jälle minema. Ja siis ühel heal päeval jäid meie osa autojuhte lõunale minemata. Hommikupoole võeti meie masinalt mootor maha ja lõunaga keerati maha võõra masina mootor ja asendati see meie mootoriga. Tulid teised lõunalt ja imestasid , et nende masin käima enam ei lähe, käisid kapoti all, kõik oli korras. Meie saime oma masina sõitma.Teine allüksus hakkas autoga jebima.
Mingil imelikul põhjusel ei puutunud sellise teineteise tagant varastamisega kokku. Samuti ei saatnud ükski ülemus midagi tooma EiHuvitaKuskohast. Selleks olid kõikvõimalikud laod. Ma vist olin mingis ‘’ebanormaalses’’ väeosas, kus teineteise tagant ei varastatud. Nojah meil sõdureid suurt nagu polnud ka. See muidugi ei tähenda et vargusi üldse ei olnud. Näiteks varastati ühel lennukil akud ära, kusjuures post oli sellel ajal juba kinnine, see tähendab et karauuli valve all. Päris suur aplaava oli. Uued akud aga saadi laost, mitte ei varastatud teiselt lennukilt. Samas piirituse ja kütuse vargus oli poolavalik. Õigemini oli see normide sundtarbimine. Piiritus oli lihtsalt normatiivi järgi ja see tuli ära kulutada, muidu oleks järgmise kvartali normi kärbitud, nagu vene kroonus ikka. Sama kehtis bensiini, kütuste ja õlide kohta. Normiga ettenähtu pidi ära kuluma. Kui seda ei oleks ära müüdud, või antud (tuttavad said bensiini tasuta), oleks selle pidanud lihtsalt maha valama, sest mõeldamatu oli et kulu võis alla normi olla. Kui auto pidi normi järgi kulutama 51 liitrit bensiini sajale ja agregaat 20l diiselt tunnis, siis täpselt nii palju ta ka sõidulehel kulutas.
Endal oli üks väga meeldejääv vargusejuhtum. Kord komandeeringus olles läksin hommikul autot käivitama. Panen teise käima ning siis tuled peale aga üks tuli ei põle. Lähen siis auto ette – vasak täis-pooltuli vist läbi põlenud. Mis siis ikka tuleb ära vahetada. Võtan autost uue pirni, kruvikeeraja keeran tule lahti – ja mis ma näen pirni sootuks pole (täitsa ära põlenud). Oli ikka kellelgi tahtmine mingi pirni pärast tuli lahti-kokku keerata. Kuigi loetud ja kuuldud lugude põhjal võib ka uskuda, et kusagil sisekumme nii varastati et pärast rehv tagasi pandi.
Endal oli üks väga meeldejääv vargusejuhtum. Kord komandeeringus olles läksin hommikul autot käivitama. Panen teise käima ning siis tuled peale aga üks tuli ei põle. Lähen siis auto ette – vasak täis-pooltuli vist läbi põlenud. Mis siis ikka tuleb ära vahetada. Võtan autost uue pirni, kruvikeeraja keeran tule lahti – ja mis ma näen pirni sootuks pole (täitsa ära põlenud). Oli ikka kellelgi tahtmine mingi pirni pärast tuli lahti-kokku keerata. Kuigi loetud ja kuuldud lugude põhjal võib ka uskuda, et kusagil sisekumme nii varastati et pärast rehv tagasi pandi.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
meil anti laost ainult uusi riideid ,ei midagi muud
ladusid muudele asjadele lihtast polnud,isegi lihtsaid asju nagu labidaid ja ämbreid pidid virutama tuletõrjekilbist
igaüks vaatas kus midagi vedeles ja sealt se pihta pandi,enamikus viidi kaptjorkadesse peitu et teised kohe ära ei bisdiitaks
ja tagavaraosade hankimine käis karauuli ajal
kes postile läks see pidi midagi maha monteerima
ladusid muudele asjadele lihtast polnud,isegi lihtsaid asju nagu labidaid ja ämbreid pidid virutama tuletõrjekilbist
igaüks vaatas kus midagi vedeles ja sealt se pihta pandi,enamikus viidi kaptjorkadesse peitu et teised kohe ära ei bisdiitaks
ja tagavaraosade hankimine käis karauuli ajal
kes postile läks see pidi midagi maha monteerima
Kes usub , see usub ja kes ei usu see ärgu uskugu. Operatiiv korrapidaja (Laskurdiviis) võttis ära purjus ohvitseerilt 4 pudelit "Stolitshnajat". 40´kraadine viin. Vaatan, seisavad juba kolmandat päeva seifi ja seinavahel, natuke kõrvalisemas kohas nende korrapidamise ruumis. Aga ruumi peale Nsha, Komdivi ja osobisti naljalt keegi ei pääse. Ainult veel sõdurist koristaja. Olin siis vanake ja tekkis mõte, et paneks pihta. Möllisin end narjaadi ja ühe noorega läksime koristama ruumi. Aga põrandapesu vett oli ju vaja vahetada. Ja nii need viinad sealt välja kõndisid. Avastati paarnädalat hiljem ja ohved süüdistasid üksteist. Sellele pullile lisaks teenisin kihlveoga 1 pudeli. Ütlen, et õpisin valetama, nii et silm ka ei pilgu. Hilisemas riigitöös on mõnikord hädavalet ja seda kogemust vaja läinud. Niipalju, siis vargustest ja valetamistest vansa heas vene kroonus. Nostalgia.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist