http://www.postimees.ee/190907/esileht/ ... 284029.php
äikommentaari
Sõdureid varustuse kandmisega karistanud kapral kaotas töö
Meenus miski artikkel, kus lahendati noorsõduri alandamise juhtumit, kus selgus, et alandamine oli piirdunud käsuga põrand puhtaks pesta ja kaebuse põhjenduseks väide, et emme polnud kõnealust poissi kunagi põrandat pesema pannud.
Ent kas niimoodi lahinguvarustuses üleüldse tohib minna kellegagi kohtuma? Kas seda pole kirjas, mis varustuses ja vormis sõdur peab olema külastuspäeval?
Ent kas niimoodi lahinguvarustuses üleüldse tohib minna kellegagi kohtuma? Kas seda pole kirjas, mis varustuses ja vormis sõdur peab olema külastuspäeval?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
karistus
Ca. 10 aastat tagasi oli Kaitseväes palju laineid löönud kaebus KV peainspektorile ühelt ajateenijalt tema alandamise ja iniväärikuse solvamise kohta.
Nimelt olla seda nn.meest sunnitud hommikul oma voodit korralikut korrastama. Selgus tõsiasi, et kaebaja polnud sellise tegevusega oma senise elu jooksul veel kokku puutunud. Sellest ka arusaam eelpoolnimetatud toimetuse inimväärikust alandavast olemusest. Tema peres olla hierarhhiliselt kõige alamal astmel olnud ema, kes siis kõik vastavad teenindavad protseduurid (koristamine, pesu pesemine ja triikimine, voodite korrastus, toiduvalmistamine jne., jne.) läbi viis.
Muidugi oli tegu omalaadse psüühilise šokiga, kui "mees" Kaitseväkke sattudes avastas end lihtinimese tasemelt, kus tuli teha ka selliseid nn. alandavaid toimetusi.
Naerukoht. Jah, nii see oleks, kui mitte tegu tõestisündinud ja reaalse looga poleks, ja nagu sellest sündmusestki näha võib, pole olukord paranenud. Pigem vastupidi.
Lugesin ka mina selle artikli kommentaare ja, paraku, - "ei kommentaari". Paljud lihtsalt ei saa aru meie KV reaalsest olukorrast ja selle tegevust reguleerivatest normatiivaktidest.
Näiteks, selleks, et ühte meest vajadusel kartsa saata, peab täitma kümmekond paberit (ettekanded, kirjeldused, tunnistajad, iseloomustused jne., jne.) millistele kulub karistamist taotlenud ülemal oma päev otsa kindlasti. Siis seejärel läheb asi pat. ülemale, kes selle omakorda halduskohtusse saadab. Ja alles halduskohtu otsusega viib karistusaluse tee kartsamajja karistust kandma. Kuid tavaliselt asi veel sellega ei lõpe. Kartsas on nimelt JÄRJEKORD, ja jumal teab, millal see ükskord kätte jõuab. Kuid mis efekti on karistusel, kui seda peab paar kuud (või rohkem) ootama? Ja, noh, lõpuks peab veel omakorda ütlema, et ka see praegune KV karts on tegelikult lihtsalt puhkekoht ja leiva luusse laskmise plats. Põrandaküte, pehme voodi, raamatud-ajakirjad, 3X päevas kantakse kõva toiduports ette jne.).
Ja ega muid karistusvariante EKV-s polegi ajateenijatele.
Jääb üle vaid õnne tänada, et enamus praegusi ajateenijaid siiski enam-vähem normaalsed poisid on ja asja teadlikult võtavad. Lihtsalt teevad asja ära, kui vaja teha on, kuigi teavad, et tegelikult neile ka käsu täitmata jätmise korral mitte midagi ei juhtu.
Omast kogemusest võin öelda, et saatsin suure asjaajamise tulemusena kümmekond aastat tagasi ühe kogu väljaõpet demonstratiivselt eirava ning ülbitseva kroonilise jooksiku kohtu alla. Oma karistuse 2 kuu reaalse vangistuse näol aga sai ta kätte alles 1 aasta pärast ajateenistuse lõppu. Nii kaua võttis aega see protsess. (Seega kasvatuslik efekt teistele ajateenijatele sellel puudus). Ja see 2 kuud tuli talle kah ainult tänu sellele, et tal juba 2 karistust tingimisi ees olid, missugused kohtu toimumise ajal veel kehtisid. Ja kui palju aega ning närvikulu minul endal sellele kulus? Kas tasus see ennast ära? Pigem tegin seda küll iseenda jaoks, et veel edaspidigi endast, kui kaitseväelasest, üldse miskit pidada. Et vähemalt natukenegi eneseväärikust säiluks, sest - kaua võib?
Nimelt olla seda nn.meest sunnitud hommikul oma voodit korralikut korrastama. Selgus tõsiasi, et kaebaja polnud sellise tegevusega oma senise elu jooksul veel kokku puutunud. Sellest ka arusaam eelpoolnimetatud toimetuse inimväärikust alandavast olemusest. Tema peres olla hierarhhiliselt kõige alamal astmel olnud ema, kes siis kõik vastavad teenindavad protseduurid (koristamine, pesu pesemine ja triikimine, voodite korrastus, toiduvalmistamine jne., jne.) läbi viis.
Muidugi oli tegu omalaadse psüühilise šokiga, kui "mees" Kaitseväkke sattudes avastas end lihtinimese tasemelt, kus tuli teha ka selliseid nn. alandavaid toimetusi.
Naerukoht. Jah, nii see oleks, kui mitte tegu tõestisündinud ja reaalse looga poleks, ja nagu sellest sündmusestki näha võib, pole olukord paranenud. Pigem vastupidi.
Lugesin ka mina selle artikli kommentaare ja, paraku, - "ei kommentaari". Paljud lihtsalt ei saa aru meie KV reaalsest olukorrast ja selle tegevust reguleerivatest normatiivaktidest.
Näiteks, selleks, et ühte meest vajadusel kartsa saata, peab täitma kümmekond paberit (ettekanded, kirjeldused, tunnistajad, iseloomustused jne., jne.) millistele kulub karistamist taotlenud ülemal oma päev otsa kindlasti. Siis seejärel läheb asi pat. ülemale, kes selle omakorda halduskohtusse saadab. Ja alles halduskohtu otsusega viib karistusaluse tee kartsamajja karistust kandma. Kuid tavaliselt asi veel sellega ei lõpe. Kartsas on nimelt JÄRJEKORD, ja jumal teab, millal see ükskord kätte jõuab. Kuid mis efekti on karistusel, kui seda peab paar kuud (või rohkem) ootama? Ja, noh, lõpuks peab veel omakorda ütlema, et ka see praegune KV karts on tegelikult lihtsalt puhkekoht ja leiva luusse laskmise plats. Põrandaküte, pehme voodi, raamatud-ajakirjad, 3X päevas kantakse kõva toiduports ette jne.).
Ja ega muid karistusvariante EKV-s polegi ajateenijatele.
Jääb üle vaid õnne tänada, et enamus praegusi ajateenijaid siiski enam-vähem normaalsed poisid on ja asja teadlikult võtavad. Lihtsalt teevad asja ära, kui vaja teha on, kuigi teavad, et tegelikult neile ka käsu täitmata jätmise korral mitte midagi ei juhtu.
Omast kogemusest võin öelda, et saatsin suure asjaajamise tulemusena kümmekond aastat tagasi ühe kogu väljaõpet demonstratiivselt eirava ning ülbitseva kroonilise jooksiku kohtu alla. Oma karistuse 2 kuu reaalse vangistuse näol aga sai ta kätte alles 1 aasta pärast ajateenistuse lõppu. Nii kaua võttis aega see protsess. (Seega kasvatuslik efekt teistele ajateenijatele sellel puudus). Ja see 2 kuud tuli talle kah ainult tänu sellele, et tal juba 2 karistust tingimisi ees olid, missugused kohtu toimumise ajal veel kehtisid. Ja kui palju aega ning närvikulu minul endal sellele kulus? Kas tasus see ennast ära? Pigem tegin seda küll iseenda jaoks, et veel edaspidigi endast, kui kaitseväelasest, üldse miskit pidada. Et vähemalt natukenegi eneseväärikust säiluks, sest - kaua võib?
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline