Kurioossed juhtumised sõdades, sõjaväes, sõjariistadega

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
okaloka
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 13 Okt, 2006 14:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas okaloka »

Täitsa lõpp - inimesi ikka huvitavad inimlikud teemad. Aga üks lennuväepoiss rääkis sellist lugu, et kui nemad üle pihkva lendasid, siis tema kuses pommiluugist alla venelaste peale. Olgu see tema ja vanajumala vaheline lookene :)
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Kasutaja avatar
Mustpilv
Liige
Postitusi: 56
Liitunud: 20 Jaan, 2007 17:30
Asukoht: Rkv/Tln
Kontakt:

Postitus Postitas Mustpilv »

Manurhin kirjutas:Eks lendur läheb suurema häda korral avatud pommiluugi juurde, laseb püksid alla ja kükitab :lol: Või läheb pärast maandumist esimese asjana ennast pesema-kasima. Või käib enne väljalendu korralikult peldikus ära... Aga tõepoolest, ega täpselt ei teagi. Sõjamemuaarides pole küll kusagil midagi kirjas ennast täis teinud lenduritest-tankistidest. Aga ilmselt olid sellised "äpardused" sõjas üsna harilik nähtus ja tagantjärele neist lihtsalt diskreetselt vaikitakse.
Lugesin hiljuti K.Alaküla 3.Eskadrill ja sealt tuli välja, et nii kui lendurid maapeale said tegid oma hädad kõik ka igaks juhuks ette ära nii palju kui andis. :)
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2292
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Pommiluugi koha pealt tuli meelde üks külma sõja aegne legend. Nimelt olnud vaja vedada lehm ühelt Kuriililt teisele. Ei hakatud pikemalt mõtlema, lehm topiti lennuki pommiruumi ja reis algas. Ent kusagil rahvusvaheliste vete kohal sattunud lehm paanikasse, hakanud laamendama ja vältimaks lennuki lõhkumist otsustati pommiluugid avada.
Lehm tabanud miski jaapani kaluri paati ja kindlustus olla lehma tekitatud purustused kinnigi maksnud (ei mäleta, kas paat põhja ka läks ja kalur merehätta jäi või ei)
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Postitus Postitas gnadenlose »

Soobel kirjutas:Pommiluugi koha pealt tuli meelde üks külma sõja aegne legend. Nimelt olnud vaja vedada lehm ühelt Kuriililt teisele. Ei hakatud pikemalt mõtlema, lehm topiti lennuki pommiruumi ja reis algas. Ent kusagil rahvusvaheliste vete kohal sattunud lehm paanikasse, hakanud laamendama ja vältimaks lennuki lõhkumist otsustati pommiluugid avada.
Lehm tabanud miski jaapani kaluri paati ja kindlustus olla lehma tekitatud purustused kinnigi maksnud (ei mäleta, kas paat põhja ka läks ja kalur merehätta jäi või ei)
Tuleb kuidagi tuttav ette see episood... "Vene jahi omapäras" tehti ka säändseid tükka :lol:
Гив Ми Мани
Aleks
Liige
Postitusi: 695
Liitunud: 14 Okt, 2005 18:25
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Aleks »

Kõik, mis filmis, ilmselt elust enesest võetud :D
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Tarmo Männard kirjutas: Eks täiskasvanud inimesed- kes tuukrid tavaliselt on- oskavad toidu-joogi manustamise aega ja kogust nõnda sättida, et häda ei tuleks.
Käisime pühapäeva hommikul ühe nimetul vrakil sukeldumas. Ja mis vee all peale tuli.... Kirusin enda alpust ja kannatasin. Siia kirjutatud repliik tuli meelde. Pinnale tõustes olid silmavalged kollased, aga ülikonda ei lasknud. :)
Supervisor
Uudistaja
Postitusi: 9
Liitunud: 04 Sept, 2007 7:50
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Supervisor »

Juhtus see kusagil 80-ndate teisel poolel. Kutsuti kordusõppustele, mis pidid kulm8ineeruma suure ,manöövriga Aegviidus. Valmistuti Aegviitu minekuks põhjalikult Kloogal, kus esines isegi 2 inimohvrit (lämbusid umbjoobes enda oksesse...). Kui sõit lahti läks , oli lahinguülesanne kindlaks ajaks oma positsioonidele jõuda, et N ajal madinaga pihta hakata. Reaalses elus oli see prapor, kes kolonni juhtmasinat kamandas, veel natuke tuuris, kogu kolonn pani kusagile lepikusse, kus orienteerumine ohvitserkonnale ülejõu käivaks osutus. Kui viimaks Aegviitu jõudsime, oli algne N aeg ammu möödas, mistõttu kogu manööverdamine lükati ööpäeva võrra edasi. Nimetatud ööpäevast osa kulus Aegviidu metsas endale sooja tegemisele kas lõkketule või etanooli manustamise teel. Kõigil sõjarditel olid käsirelvad käes koos laskemoonaga..., AKM-ide jaoks olid plastikkuulidega padrunid, mida sai valangutega lasta ilma paukpadruni lisamufti kasutamata. Öö hakul läks võpsikus päris sõjaks, kui vennad ilma igasuguse mõõdutundeta neid plastikkuule katsetama hakkasid. Õnneks hajus see plastikuports õige läheda maa peal juba ohutuks.
Kui asi rünnakuni jõudis, oli olukord üsna ekstreemne. Purjes slaavlased ei olnud eriti nobedad liikuma, aga tuld anda neile meeldis, mistõttu keegi neist ettepoole jõuda ka ei tahtnud...
Kui sõda läbi sai, kogus suurekupumees jalaväe kokku ja kiitis jumalat, et kõik eluga pääsesid. Keset seda rituaali tekkis paanika, sest üks umbjoobes sepp keerutas korraga püstijalu oma õlal granaadiheitjat ja deklareeris valjuhäälselt et tema tahab sellest oma paugu ikkagi ära teha...
Jalavägi oli maadmööda sirakil nagu üks mees, kuni lähimad kaasvõitlejasd tal toru käest ära väänatud said...

Nii palju siis jõjaväest ja sõjariistadest arenenud sotssialismi tingimustes...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist