Kukkedega jahipüss
Püroksüliinpüssirohu valmistamisel kasutatavast lahustist jääb ca 4% sisse. Aegamööda see lendub, muutes püssirohu põlemiskiiruse suuremaks.
Protsess toimub kiiremini soojades ruumides. Seega on püssirohtu mõistlik hoida jahedas kuivas kohas.
Riknenud püssirohu tunnuseks on krobelised püssirohuterad, pulber nõu põhjas, hapukas lõhn, rohekad laigud metallist padrunikesta sisepinnal, riidest püssirohukottide pruun värvus ja rebendid.
Heades tingimustes säilib püssirohi 15 - 20 aastat. Teatud tingimustes võib vana püssirohi detoneeruda.
Protsess toimub kiiremini soojades ruumides. Seega on püssirohtu mõistlik hoida jahedas kuivas kohas.
Riknenud püssirohu tunnuseks on krobelised püssirohuterad, pulber nõu põhjas, hapukas lõhn, rohekad laigud metallist padrunikesta sisepinnal, riidest püssirohukottide pruun värvus ja rebendid.
Heades tingimustes säilib püssirohi 15 - 20 aastat. Teatud tingimustes võib vana püssirohi detoneeruda.
-
Mulk
- Liige
- Postitusi: 292
- Liitunud: 16 Apr, 2007 10:40
- Asukoht: Viljandi, Türi, Rapla, Tallinn
- Kontakt:
tsitaat: Nii et esimesed paugud peaks tegema "Kevade" stiilis kasepuu küljest
Sellist kogemust õnneks isiklikult ei ole ja ei ole kuulnud, et kellelegi midagi säärast vanade padrunitega osaks on saanud. Küll aga on lastud paar karbitäit märksa vanemat moona, millest mõni tegi "tsutsti" ja oli kuulda kui haavlid krõbinal rohu sisse langesid .... Vanemad püssimehed arvasid, et mõni padrun oli lihtsalt korralikult niiskust saanud, valdavalt ju tegu papist kestadega! II maailmasõja moonaga seda probleemi ilmselt nii hullult ei esine, aga (võin eksida) minu teada ei ole vintpüssi padrunites kasutatav püssirohi hoopiski mitte see, mis a la selles Sokoli topsis ....
Sellesamuse purgi püssirohuga samas ei tohiks küll midagi viltu olla ...
Ja tõepoolest on enamus tõrkeid tavaliselt tongi probleemid ...
Igal juhul väga ilus relv! Õnnesoovid uuele omanikule juba ette!!!
Sellist kogemust õnneks isiklikult ei ole ja ei ole kuulnud, et kellelegi midagi säärast vanade padrunitega osaks on saanud. Küll aga on lastud paar karbitäit märksa vanemat moona, millest mõni tegi "tsutsti" ja oli kuulda kui haavlid krõbinal rohu sisse langesid .... Vanemad püssimehed arvasid, et mõni padrun oli lihtsalt korralikult niiskust saanud, valdavalt ju tegu papist kestadega! II maailmasõja moonaga seda probleemi ilmselt nii hullult ei esine, aga (võin eksida) minu teada ei ole vintpüssi padrunites kasutatav püssirohi hoopiski mitte see, mis a la selles Sokoli topsis ....
Sellesamuse purgi püssirohuga samas ei tohiks küll midagi viltu olla ...
Ja tõepoolest on enamus tõrkeid tavaliselt tongi probleemid ...
Igal juhul väga ilus relv! Õnnesoovid uuele omanikule juba ette!!!
Asi on natuke keerukam. Teema kuulub siseballistika valdkonda. Protsessid relvarauas lasu alal jagunevad mitmesse etappi:vre kirjutas:Et siis 70 aasta vanustel padrunitel on kuuli algkiirus tõenäoliselt suurem,kui algupäraselt või
1. Kapsel süütas püssirohu. Gaaside rõhk tõuseb, kuid kuul veel ei liigu;
2. Kui on saavutatud forsseerimisrõhk, hakkab kuul (haavlilaeng...) kiirenevalt liikuma. Püssirohi põleb veel, kuid kuna kuuli taga vabaneb järjest rohkem ruumi, siis gaaside rõhk langeb;
3. Püssirohi on ära põlenud, kuid rõhk kuuli taga jätkab kuuli kiirendamist. Lühiraudsetel relvadel see etapp puudub ja osa püssirohtu võib olla põlemata kui kuul rauast väljub;
4. Järeltõuge. Kuul on rauast väljunud, kuid tagant tulevate gaaside rõhk annab sellele veel täiendava kiirenduse. Seega kuuli maksimaalkiirus Vmax on suurem suudmekiirusest V0.
Maksimaalne on rõhk seega veidi pärast kuuli liikumahakkamist. Kui nüüd püssirohi on liiga "äkiline", siis kuul ei jõua veel liikuma hakata, rõhk padrunipesas tõuseb üle kriitilise ning püssirohule "meenub", et ta on tehtud lõhkeainest. Tagajärjeks lõhkenud padrunipesaga relv. Juhtuda võib see vananenud püssirohu puhul või näiteks vintpüssipadruni laadimisel sellesama "Sokoliga".
Kamper, mille sisaldus võib ulatuda kuni 8%, on mõnd sorti püssirohus stabilisaatori ja flegmatisaatorina. Selle väljaauramise tagajärjd on sarnased. Lahustina kasutatakse püroksüliinpüssirohu valmistamisel tavaliselt piirituse ja eetri segu. Nii et hoida ikka hermeetiliselt suletuna kuivas jahedas kohas.Uitaja kirjutas:Vene sõjaaegsel rohul oli tugev kampri lõhn, aga et sokolist midagi ära auraks, ninaga küll ei tunne.Püroksüliinpüssirohu valmistamisel kasutatavast lahustist jääb ca 4% sisse.
Raskerelvades ja tahkekütuse rakettmootorites kasutatavad püssirohud on omaette teema. Seal lenduvaid lahusteid ei kasutata.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist