Eesti Wabariigis toodetud lennuk PN-3

[Roamless]

Tere, sooviksin saada põhjalikumat infot PN-3 kohta.Tegemist on Eestis toodetud lennukiga ja foorumis on peamiselt räägitud PT0-4 -st, kuid PN-3 on teenimatult tema varju jäänud (kõigest mõned väikesed killud siin ja seal alateemas) Võiks olla ju puhtalt üks sellele lennukile pühendatud foorumi alateema.Millised olid plaanid selle lennukitüübiga? Kas oli olemas jooniseid ka veel edasi arendatud prototüüpidest ? jne...
Wikipedias on asjast kirjutatud suhteliselt pealiskaudselt.

[Tux]

http://airwar.valka.cz/muzeum/ostatni/a ... efault.htm siit saad ka läbilõiked. Siin on muuseas ka ühe teise huvitava lennumasina pilt - soomlaste "Valtion (VL) Pyörremyrsky".
Enamus jooniseid peaks olema arhiivis saadaval http://ais.ra.ee/ Proovi muidugi erinevaid erinevaid võtmesõnu, kõik dokumendid ei tule esimese päringuga kohe välja. Praegu on rahval raha rohkelt käes, sellest lennukist võiks 1:1 koopia teha ja siis näiteks Vesilennukite angaari välja panna...

[xawa]

Veidi infot PN-3 ja veel paari tolleaegse Eesti lennuki kohta.
http://www.insigniamag.com/eesti.html
[/url]

[nublu]

Tere, sooviksin saada põhjalikumat infot PN-3 kohta.Tegemist on Eestis toodetud lennukiga ja foorumis on peamiselt räägitud PT0-4 -st, kuid PN-3 on teenimatult tema varju jäänud (kõigest mõned väikesed killud siin ja seal alateemas) Võiks olla ju puhtalt üks sellele lennukile pühendatud foorumi alateema.Millised olid plaanid selle lennukitüübiga? Kas oli olemas jooniseid ka veel edasi arendatud prototüüpidest ? jne...

Põhjalikumat infot ei ole kusagil avaldatud, sest ega seda eriti kusagil pole ka

PN-3 oli üks omapärane ettevõtmine, mis sõjaväelaste poolt eriti mõistmist ei leidnud. Ja vähemasti mina pole ka arhiivis avastanud mingeid pabereid selle kohta, milleks seda üldse ehitama hakati ning milleks kasutada planeeriti. Või oli tõesti lihtsalt "konstruktorivõimete proov"

Lennuk ise oli kõige kauem ehitatud lennuk Eestis üldse. Ettevalmistused tema ehitamiseks algasid koos ettevalmistustega nelja PON-1a ehitamiseks lennuväele (1935.a. augustis). Ehitamist planeeriti alustada 1936. a. jaanuarist. Tegelikult algas aasta hiljem - 1937. a. jaanuaris. Ning valmis lennuk 1938. a. detsembris. Selle ehitamise käigus õnnestus staatilistel katsetustel murda esimene valminud kandepind (nimetati katseprotokollis katsekandepindadeks, ning väideti olevat katsetused läbinud, kuna purunes koormamisel üle ettenähtud normaalkoormise ).

Piisavalt jamamist oli veel joonistega, et saada kõik osad omavahel klappima ning lennukisse sisse. Kõik need jamad tekitasid omakorda Lennubaasis ja Aviatehases suht negatiivse suhtumise Eestis konstrueeritud lennukitesse üldse. Mis hiljem maksis valusalt kätte PTO-4 ehitamisel.

Ilmselt see PN-3 treeninglennukiks oli mõeldud, kuid teine juhisekomplekt tehti hiljem ning see oli ka eemaldatav.

Suhteliselt fantastilised lennuki arendamise plaanid on kirjas juba 1940. a. juulis nõukogude võimu esindajatele saadetud V Posti aruandest lennukiehituse kohta Eesti Vabariigis (ERA f. 1354 n. 1 s. 2299).

PN-3-ga saadud kogemused näitasid, et Eestis ollakse suutelised ehitama ka suurema võimsusega mootoriga varustatud lennukeid. Võrdlemisi väikeste põhimõtteliste muudatustega sellest prototüübist võiks tuletada:
a) 2-kohalise treeninglennuki üleminekuks algõppelennukilt lahingulennukile,
b) 2-kohalise "luure-võitluslennuki" kiirusega 480-550 km/h,
c) ühemootorilise 1-istmelise hävitaja kiirusega 550-600 km/h,
d) kahe mootoriga ülimoodsa luure-võitluslennuki kiirusega ca 650 km/h.

Kahtlen aga selliste jooniste olemasolus. Ning "kerge vaevaga" oleks PN-3st saanud teha vaid kaks esimest varianti. Kaks viimast oleks juba nõudnud lennuki täielikku ümberkonstrueerimist.

[nublu]

Siia juurde veel ArvoLV pilt, mille ta lahkelt foorumisse postitamiseks saatis. On teine nagu pisut detailsem, või mis

[Roamless]

Tänud info eest
Äkki on sul täpsemat infot Eesti keeles ka soomlaste "Valtion (VL) Pyörremyrsky" kohta?

[Tikka]

Äratan vana teema ellu. Kas keegi on käinud arhiivis selle lennuki jooniseid kopeerimas? Tekkis soov teha raadioteel juhitav PN-3 koopiamudellennuk. Otsisin netist ja siit foorumist, aga leidsin ainult mõned pildid ning ühe kolmvaate. Väga hea oleks lennuki joonis koos kere ristlõigetega. Samuti pakub huvi kabiini sisustus, igasugused markeeringud ja hooldustähised.

[nublu]

Ma ei tea, kas Sa seda postitust oled juba lugenud
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 993#p85993

Aga lühidalt öeldes ei ole nende jooniste kopeerimine lihtne ülesanne ning ilmselt mitte ka üksikisikule lihtsalt hobikorras taskukohane.

[Kapten Trumm]

Vaatasin korra tehnilisi andmeid, hävituslennuk selle kohta öelda on isegi 1939. a seisuga selge ülepakkumine, pigem võiks seda luurelennukiks ja kergeks pommitajaks, millel on soovitatav tegutseda pimedas. Hävituslennukina selliste mõõtmete/massi ja võimsusega olnuks ta päris sõjas lendav märklaud. Täitsa huvitav oleks võrrelda tema manööverdusvõimet põhilise tulevase vastase I-16 1939. a paiku aktuaalsete "mallidega".

[Kilo Tango]

Vaatasin korra tehnilisi andmeid, hävituslennuk selle kohta öelda on isegi 1939. a seisuga selge ülepakkumine, pigem võiks seda luurelennukiks ja kergeks pommitajaks, millel on soovitatav tegutseda pimedas. Hävituslennukina selliste mõõtmete/massi ja võimsusega olnuks ta päris sõjas lendav märklaud. Täitsa huvitav oleks võrrelda tema manööverdusvõimet põhilise tulevase vastase I-16 1939. a paiku aktuaalsete "mallidega".

Ei ole asi nii kindel midagi. Talvesõjas osalesid Vene poole pealt peamiselt I-15 ja I-16.

[Kapten Trumm]

Soomlaste kasutatud Fokkerid olid ikka tükk maad rohkem hävituslennukid. Eks neil oli sõja alguses ka kõvasti vanakraami, kuid sõja lõpuks nad olid väikeriigi kohta päris heal tehnilisel tasemel, sellist tehnikat poleks meil mingi valemiga teha suudetud.

[Kilo Tango]

Soomlaste kasutatud Fokkerid olid ikka tükk maad rohkem hävituslennukid. Eks neil oli sõja alguses ka kõvasti vanakraami, kuid sõja lõpuks nad olid väikeriigi kohta päris heal tehnilisel tasemel, sellist tehnikat poleks meil mingi valemiga teha suudetud.

Minu mälu järgi polnud Eestil vähematki plaani Soomega sõda pidama hakata.

[Kapten Trumm]

mõtlesin, et vihjasid skooridele I-15/16 vs Soome hävitajad.
Soomes oli hävituslennuvägi siiski hulka tegusam (ka tehniliselt) kui meie kodumaised konstruktorid seda suutnuks teha. Põhiliselt tänu ainuõigele otsusele alustada ise Fokkeri litsensi järgi lennukite tootmist (kadus sõltuvus kahtlasest impordist ja teiste riikide tahtest). Pealegi oli tollal hävituslennuväe areng tohutult kiire, nii plaanerite kui ka mootorite osas (väikeriikide isetootmisele sai tihti saatuslikuks kaasaegsete mootorite puudus, sest mis oli võimalik osta 1935, oli 1939 juba vanenenud). Sestap ma arvan, et viimaste mallide I-16 või esimeste mallide Me-109 taolise aparaadi ehitamine käis väikeriikidel 30ndate lõpus igas mõttes üle võimete ja võimaluste. Et NSVL läks Talvesõtta 30ndate keskpaiga lennukitega, oli pigem ajutine nõrkus, sest seal hakkas 1940-1941 asi jõudsalt paranema ja 30ndate lõpus tekkinud mahajäämus hakkas kiiresti kahanema.

Ma arvan, et ise leiutamine oli tupiktee, ainus võimalus siinseid moosiriiuleid ise tehes paremaga asendada olnuks ming võimalikult kaasaegse, nö pooleli eilse päeva masina litsensi ost ning keskendumine tootmisele ja võimalikult suurele arvukusele. Ja kui võimalus avanes, siis võimalikult moodsate masinate sisseostmine.

Mind pani näiteks väga imestama Eesti kaljukindel kava osta torpeedokaatreid Inglismaalt, nende hind oli ikka metsik, kas tõesti ei tuldud siin sellise jänkide PT-paadi stiilis puust kaatrite ehitamisege ise toime....aga ju vist, sest ka soomlased rõhusid itaallastele.

[Tikka]

Aitäh vastuste eest.

Ma ei tea, kas Sa seda postitust oled juba lugenud
viewtopic.php?p=85993#p85993 Aga lühidalt öeldes ei ole nende jooniste kopeerimine lihtne ülesanne ning ilmselt mitte ka üksikisikule lihtsalt hobikorras taskukohane.

Olen seda postitust lugenud ja seal sattus huviline mingite pisidetailide jooniste peale. Minu meelest tehti liiga ennatlik järeldus ülejäänu kohta. Polegi vaja kogu dokumentatsiooni kopeerida. Huvitavad ainult need detailid, mis määravad lennuki välimuse. Võiks olla põhjalikum kui siin: http://www.luft46.com/fw/ta183-i.html
Kuna huvilisi on ennegi olnud saaks äkki kamba peale summa kokku, aga enne tuleks muidugi kõik arhiivist leiduvad PN-3 joonised üle vaadata ning otsustada palju on vaja neist kopeerida.

Vaatasin korra tehnilisi andmeid, hävituslennuk selle kohta öelda on isegi 1939. a seisuga selge ülepakkumine, pigem võiks seda luurelennukiks ja kergeks pommitajaks, millel on soovitatav tegutseda pimedas. Hävituslennukina selliste mõõtmete/massi ja võimsusega olnuks ta päris sõjas lendav märklaud. Täitsa huvitav oleks võrrelda tema manööverdusvõimet põhilise tulevase vastase I-16 1939. a paiku aktuaalsete "mallidega".

Tegemist oli prototüübiga. Võimsam mootor (ca 1000hj), üks iste, sissekäiv telik ja loodetavasti parem relvastus oleks võib olla midagi ägedat kokku andnud. Hawker Hurricane oli ka sõja alguseks suhteliselt vana disain, aga ometi oli tal omad tugevad küljed.

[Kapten Trumm]

Selles konks oligi, et 1000 hj mootor oli vähemasti siinkandis suht kättesaamatu.'
Oletan, et sama probleem oleks seganud ka katseid torpeedokaatreid ehitada, sest suht rasked puust kaatrid tahaks kah neid 1000+ hj lennukite bensiinimootoreid.
Väikeriigide isetegemises oli levinud mall Bristoli õhkjahutusega tähtmootor, mis kaatrile ei sobinuks ka.

Muide sama probleemiga maadles ka poolakate suurim isetegemine - kergepommitaja PZL-23 Karas
http://en.wikipedia.org/wiki/PZL.23_Kara%C5%9B