Petseri (ja Ingerimaa) Eestile tagasi!

[hugo1]

Kas keegi tark teeks mulle lollile selgeks, miks setumaa venelastele ära tahetakse anda?
Tegu on tükiga Eestimaast, ja nii on see ju alati olnud. Mina olen kuulnud, et Stalin olevat suht suvaliselt Eest ENSV piiri tõmmanud nii, et setumaa jäi venelastele. Eesti saime me tagasi aga setumaa jäeti neile, miks?
Stalin on igal pool ametlikult sõjakurjategiaks kuulutatud, seda ju isegi venemaal ja juba aastakümneid. Miks tema kehtestatud piiridest, siis ikka kinni peetakse? Hitleril meeldis ka piire teha aga peale sõda tehti ju kõik tagasi.
Ma ei saa aru, miks Eesti pool loobub=loobus setumaast Ma ei saa aru, miks venelastel seda maad ültse nii väga vaja on
Mäletan alles hiljuti küsiti ex-peaminister J.Partsi käest, miks me venelastelt setumaad tagasi ei nõua. Parts ütles, et kas sakslased saavad tagasi Kalinigradi? Kas soomlased saavad tagasi Karjala? Kas jaapanlased saavad tagasi Kuriili saared? Umbes nii, et ka selle pärast ei ole meil ka midagi tagasi nõuda
No see võrdlus minu arvates ei kõlba mitte kusagile Saksamaa oli venelasega sõjas kaotas ja sellepärast jäi ilma Kalinigradist. Soome oli sõjas, põhimõteliselt kaotas ja sellepärast läks ka Karjala venelastele.
Jaapan jälle sama lugu, kaotas sõja venemaale ja jäi ilma Kuriili saartest.
Meie ei olnud II maailmasõja ajal venemaaga sõjas, ei kaotanud me ka sõda, meid lihtsalt okupeeriti ja seda ülekohtuselt ilma sõjata, miks pärast peame me oma setumaa nüüd ära andma Miks Eesti poliitikud sellega nõus on

[Merepura]

Kuriilide pärast Jaapanil Venemaaga siiamaani rahuleping alla kirjutamata ja neid nõutakse pidevalt tagasi.

[hugo1]

Tean, kui ma ei eksi, siis 80-ndatel oli see isegi nii kuum teema, et palju polnud puudu uuest sõjast. Pealegi ob jaapanlasi nii palju, et neil oleks tõesti seda maad vaja. Ei ole neil ju varsti enam ruumi seal riigis
Kõige hullem on see, et venelane ju lagastab ära selle maa, kui midagi kätte saab. Vaadake Kalinigradi ennesõjaaegsetel fotodel ja praegu, või siis Karjalat. Kuriili saartega ei ole kursis. Või kas või meie kodumaa.See mis siin okupatsiooniajal tehti küll heaperemehelik käitumine ei olnud Kuid sellest hoolimata ikka on neile vähe

[Arnold]

Setud hakkavad muidugi verist vahtu minu jutu peale välja ajama, aga nad ei ole mind ennegi sallinud
Irboska ja Petseri on sajandeid olnud Vene riigi koosseisus ja õigeusklike eestlaste (kes nüüd venelaste poolt lausa rahvuseks tõstetud, millisest salakavalusest aga viimased oma lihtsameelsuses aru ei saa) osakaal sealkandis pole juba ammu enamuses olnud (paar suhteliselt väikest asuala praeguse kontrolljoone taga välja arvata ja ka seal on lood pöördumatult meie kahjuks paraku). Tartu Rahulepinguga võtsime need alad tugevama õigusega ja kasu said kõik Eesti alluvusse jäänud, eriti Petseri klooster, aga olete mingit tänu kuulnud? Ühe sõjaväe kõnekäänu parafraasina: Suudle venelast kuhu iganes - igal pool on perse!
Liidame siia veel Kagu - Eesti enda trastilise viletsuse võrreldes rikka Põhjaga, olematu regionaalpoliitika ja omaaegse juba sõlmitud piirilepingu Venemaaga, kus loobuti nõrgema seisukohalt tervemõistuslikult mõtetutest nõudmistest, sest oli vaja saada NATOsse ja ka EUsse, mis küll kohale jõudes oli jõudnud muutuda millekski hoopis muuks loodetust Kogu praegune veesogamine on üksikute tühikargajate enesepromo, et saaks peale kohalikke valimisi vallavalitsusse kindla lobi peale, sest lõualõksutajaid tootvale tööle ei võeta. Kokkuvõtvalt - ootame ära kuni Venemaale jälle kõik kallale lähevad, paneme 100 000se armee kokku ja võtame tagasi mis "meie oma"! Segaseks jääb küll, et milleks, aga see oleks minu realistlik programm - muu mögin ei ole suunatud alade taasvallutamisele, vaid ainult isikliku tühisuse upitamisele! M.O.T.T.

[hugo1]

Mnjah seda, et siis, kui esimene piir tehti osad külad seal vene omad olid(mõtle selle all 99% elanikest olid venelased) olen ka mina kuulnud.
Seda kuulsin ma ka väga kindlast allikast, nimelt käis mu vanaema seal koos vanaisaga 30-ntatel. Seal kusagil oli vist mingi piirivalve kordon mida mu vanaisa tol ajal mingi aeg juhtis. Setumaal elasid küll enamuses eestlased aga sealt edasi mingid külad olid juba peaaegu, et venemaa, kuigi Eesti riigi kooseisus.
Seda, et praegu elab setumaal rohkem venelasi, kui eestlasi, no antke andeks see ei loe sittagi. Selle loogika järgi võiks ju Narva ja Sillamäe ja pool ida Virumaad venelastele anda. Seal kandis igal pool ju eestlased tugevas vähemuses.

[Arnold]

Narva jõgi on piiriks, kust venelane niisama lihtsalt üle ei tule, samuti on Irboska (kui tead kus see asub) sajandeid venelaste eelpost - siin on tegemist hoopis sügavamate ja jäigalt kinnistunud mõttemallidega. See ei ole võrreldav Karjalaga ega ammugi Kuriilidega (meie kahjuks). Kui keegi rohkem argumenteeritult ärbelda tahab, siis kuulutagu sõda Lätile - saldejumsid varastasid inglaste abiga Eestilt Liivimaa alasid, mis olid u 90 % eestlastega asustatud - tänu Läti "vabadussõja" võitmise eest!

[hugo1]

Arnold
Ma ei taha ärbelda, teemast ma suurt midagi ei tea selle pärast ka tegin selle jutuks. Sammuti on uudis see Liivimaa teema.
Sellest võiksid pikemalt rääkida, kui viitsid

[Arnold]

No eks sellest oskavad õppinud ajaloolased korrektsemalt rääkida ja on ju ka kirjutatud. Valga linna tahtsid lätlased ikka täiega endale saada ja hetketi oli täiesti võimalus, et Eesti armee tungib Lätile kallale (seda oleks mõnus näha olnud - kõik võitlusvõimelised üksused olid Lenini kara toetama lipanud). Paljud puhtalt eesti külad anti lätlastele ja rahvajutuna olevat suur mõju olnud piirikomisjoni juhtinud kõrgel inglise ohvitseril, kelle naine olla väidetavalt olnud lätlanna. See võib olla muidugi ka lihtsalt rahva seas levinud kõlakas. Ainaži on ikka Heinaste ja ka Riia vabastamise keelamine eestlastele Euroopa suurriikide poolt on jätnud teatud maitse suhu. Ega me ise ka paremad pole - Laidoner on ju see mees, kes Rahvasteliidu esindajana lõikas kurdide põlise maa naaberrahvaste riigipiiridega tükkideks - jamad siiamaani!

[nublu]

Läti-Eesti piiriga olid tõesti huvitavad lood. Sellest võiks tõesti mingi normaalne ajaloolane ühe korraliku asja kirjutada. Populaarselt teemat vist käsitleda ei saa, muidu läheb varsti nato kahe liikmesriigi vahel madinaks

Aga seis oli tegelikult selline, et Eesti ja Läti vahel oli viimati mingi enam-vähem kokkulepitud piir 13. sajandil. Mingeid dokumente selle jooksmise kohta sel ajal ei vormistatud. Seejärel oli Lõuna-Eesti osa Liivimaast. Ning püsis sellisena kuni 1917. a. Siis taotles Eesti Venemaa Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat ning Põhja-Liivimaa ühendamist Eesti kubermanguga. Esimest ei saadud, teist küll. Ma ei ole kursis, kas mingi administratiivpiir ka paika pandi. Teoreetiliselt nagu oleks pidanud...

Seega oli Vabadussõja järel piiri mahamärkimine suhteliselt suur ülesanne. Mingi vanadest aegadest pärit mälestused, eri rahvusest elanikonnaga külad, jne...

Tulemus oli nagu ta nüüd on

Tõsi on ka see, et kohati jookseb piir kindlasti (vähemasti endisest) rahvuste asumisalade piirist põhja poolt. Siin on ilmselt olulised objektiivsed ning subjektiivsed põhjused:
- et Läti territooriumil käisid I ilmasõja lahingud ning sõjapõgenikud lahkusid sõjategevuse piirkondadest põhja poole
- enamasti asusid nad elama lähikonna linnades, nii kasvas oluliselt Valga läti elanikond, tekkis läti elanikond Tartus ning Tallinnas, aga ka paljudes väiksemais linnades ja asulais
- Valga oli ja on veel praegugi tähtis raudteesõlm. Tol ajal oli raudtee tähtsus palju suurem kui täna
- Sõjapõgenike arvel oli Valgas läti elanikond kasvanud suuremaks eestlaste omast. Sellele rõhudes tahtsid lätlased linna omale.
- Eestlased näitasid linna lähiümbruse külade elanikondaning väitsid et tegu Eesti linnaga ning lätlaste poolt sõjapõgenikega kes peaks koju pöörduma või vähemasti mitte kobisema.
- Tülipunkte oli veel ning naabrid panid tõesti oma soomusrongid juba auru alla.
- Lõpuks lepiti kokku liitlaste vahenduskomisjonis, kelle abiga piir maha märgiti.
- See ei hoolinud eriti mingist ajaloolisest taustast vaid üritas hoida kirikut keset küla ning endisi liitlasi ka tulevikus sõpradena hoida.
- Valga jagati pooleks, kuid raudteesõlm jäeti siiski "suurema venna" Eesti kätte.
- Ülejäänud piir kippus tänu sellele otsusele ka vähe põhjapoole etnilisest piirist (kui külade elanikke jälgida).

Aga üldiselt - üks päris huvitav uurimisteema, mis loodetavasti nüüd juba nato-liitlasi uuesti tülli ei aja

[Shiim]

Ja Ruhnu sai ka ju meitele, olgugi, et lätlased seda endale ihaldasid.

[nublu]

Ruhnuga oli ka tore lugu. Seal elasid teatavasti rannarootslased, kellel olid juba ammusest ajast igasugu privileegid ning kama kaks, mis riik neil oli. Suure sõja ajal suht unustatud koht ning harva kui keegi sinna sattus.

No vot 1919. a. tuli eestlastele meelde, et selline saar seal ka olemas. Tegi siis eesti merevägi sinna ekspeditsiooni. Miskise pisikese laevaga. Algul ei tahetud neid üldse maale lastagi. Lubati tina anda. Et ruhnlased ei tea mingist Eesti riigist midagi ning neid ei huvitagi selline. Neil veel Katariina ajast privileegid, oma maa ning omad majad. Lastagu neil rahus elada ning hülgeid küttida.

Siis hakkasid pikad läbirääkimised, mille käigus siis ruhnlased käisid välja - meil siin sõja tõttu mitme aasta hülgerasva varud müümata. Ostke need ära, siis räägime edasi. Selle peale eestlased teatasid, et oi kui tore. Meil hülgerasva hirmsasti vaja. Tegid seal äri ära, said päris head suhted sisse ning lõpuks kui ära läksid, siis öeldi koguni, et tulge ikka tagasi ka.

Kui läks piiri ajamiseks, siis tahtsid lätlased Ruhnut loomulikult endale. See on Läti rannale lähemal, kui Eesti omale. Ning sõjaliselt ka olulisel kohal Riia lahe sissesõidu kontrollimiseks. Nüüd aga hakkasid eestlased sama kala ajama, mis lätlased Valga linna suhtes. Et küsime kohalike elanike käest, kelle all nad tahavad olla. Liitlased suured demokraadid - muidugi kohe nõus.

No küsisid. Ruhnlased mõtlesid vähe ning ütlesid vastuseks - hülged kõik Eesti vetes, me tahame ikka Eesti alla jääda. Loomulikult oli neil ka lootus, et kui eestlased neilt korraga mitme aasta hülgerasva ära ostsid - ostavad ka edaspidi.

Aga see hülgerasv olla pärast aastaid seisnud kusagil Tallinnas ladudes ning hiljem olevat Riigikontroll tahtnud selle ostjaid riigile rahalise kahju tekitamise eest pogrisse pista.

Ja seda ei arvestanud üldse, et ostuhinna sisse kuulus ka üks väikene saar ning veidi suurem ninanips naabrile Lätile, kel pole tänase päevani ühtegi saart...

[Merepura]

Eesti-Läti piiri ärkimine on huvitav teema ja selle kohta on ka uurimusi. Ise kuulsin ÕTU (õpilaste teadusliku Ühingu) ajaloo sektsioonis (aastakoosolekul?) Tallinnas kas 1989 või 1990 ettekannet sellel teemal, esitaja ja uurija oli tollal Tartu Ülikooli I kursuse üliõpilane.

[Alkar]

Kusagilt lugesin, et eestlased tõid ruhnulastele meeleheaks õlut ka.

[Arnold]

Muideks praegu võivad ruhnlased Läti alla hakata tahtma. Üks kohalik on naljaga pooleks juba idee õhku visanud Lugege tähelepanelikult ajalehti!

[hugo1]

Tahtmine on taevariigis
Pealegi arvan, et kui keegi rahvale korralikult selgeks teeb, kes need poliitikud olid, kes setumaa maha müüsid, siis need mehed on igavesti kadunud poliitikast, ei vali neid enam keegi kunagi