Fotografeerimine ehk kuidas teha pilte mudelitest?

[Parovoz]

Tere-tere!
Olles ära elanud üsna pika eluea, olen siiani hädas piltide tegemisel. Kas keegi oskaks inimkeeli lahti seletada ,kuidas oleks parem teha fotosid mudelitest. Ette tänades
Parovoz

[juku]

Üks õpetus näiteks siin:
http://www.finescale.com/fsm/objects/pdf/fsm-dp0506.pdf

[Krahv]

Iseenesest väga suurt kunsti pole ju vaja tarvitada. Alati võib küll hulluks minna ja soetada kümnete tuhandete eest fototehnikat millega siis väike fotostuudio kokku panna.

Aga lihtsam oleks vast võtta näiteks "tiimarist" üks A3 suuruses valge paber. Panna ta põrandale nii et teine ots toetab vastu seina. ja ongi olemas koht kus pildistada oma mudelit. Kasuks tuleb lisavalguse seadmine. Selle juures võiks natuke jälgida kuhupoole varjud hakkavad langema.

Parovoz - äkki valgustad mis fotokaga pilti teed ?

Terv,
Krahv

[asjaajaja]

Ma ei julgeks valget paberit alati soovitada, tumedamat värvi mudel kipub liiga heledal foonil jääma nagu üks must junn ja paljud detailid lähevad kaduma. Pigem võiks taust olla toonitud, kas siis mudeliga samas värvigammas või kontrastses.
Samuti on oluline hea valgustus, et ei jääks varje. Kui neid aga soovitakse, tuleb soovitud suunas panna kõige tugevam valgusallikas ja teistest suundadest nõrgemad. Samuti tuleb jälgida peegeldusi mudeli lakitud pindadelt.
Väga oluline on ka pildistamiskaugus. Soov teha hästi suur ja detailne pilt sunnib kaameraga hästi lähedale minema. Siis aga tekivad moonutused. Liiga lähedalt ei saa paika ka õiget teravustamissügavust (näiteks esiplaan on udune, siis tuleb selgem osa ja kaugemal olevad detailid lähevad taas uduseks). Mõlema vea vastu aitab see, kui minna pildistatavast esemest veidi kaugemale ja zoomide see siis suureks. Ei soovitaks ka maksimaalset kaugust, mida kaamera zoomida võimaldab (ka siis hakkavad tekkima moonutused), vaid midagi vahepealset.
Käe värina välistamiseks kasuta statiivi või toeta kaamera mingile muule alusele.
Tänapäeva digitehnika juures pole ju raske teha rida proovipilte ja siis tulemus üle vaadata. Ja siis vigu parandada ning rahuldava tulemuse saavutamisel püüda saavutatud olukord meelde jätta, et järgmine kord oleks lihtsam.
Jõudu tööle!

[Parovoz]

Tere-tere!
Ok... tegemist Canoni Powershot A85. Uuritud ja puuritud on peaaegu kõiki fototeemalisi saite, kaasaarvatud mudelismi omad.
On statiiv, on taust (helesinine ja valge) ,on valgustus olen proovinud proovivõtetega. Tulemus on ikkagi selline, et pilt ei tule küllalt terav. Vaadata saab Foto24 > Kunst > otsingusse album Tegemised.
Küsimus ongi kui kauge on optimaalne kaugus mudeli pildistamisel ja mida tuleb teha , et pilt oleks küllalt terav?

[Karuke]

Selle teravuse asjaga on sedapidi, et oleks soovitav meelitada fotokaamera tegema seda klõpsu maksimaalselt pika säriga ja statiivilt muidugi.
(mida rohkem aega seda paremini ja üksikasjalikumalt talletab film või digitsensor infi)
Põhiline kunst on siin valgus - oleks vaja ühtlast kuid kindlasti mitte väga heledat valget tooni.(mõnedel aparaatidel on selline reziim nagu "pildistamine hõõglambi valguses" - ehk siis kollase mahasurumine)
Ühtlane valgus!
Selleks sobiks hästi nn "valguskast" st mudel on paigutatud nagu fotol:


Ehk siis käepärastest materjalidest tehtud "hajuti" sisse.
Nüüd avaarv võimalikult väikseks ja säri võimalikult pikaks.
(teravussügavus)
Enam vähem digikaamerad peaks seda laskma teha.
(manuaalreziim)
Peegelkaameral kuhu saab kruvida polarisatsioonifiltri - tasub seda läike matistamiseks päris kindlasti teha!
RAW formaat.
Käega "klõpsa" nupule mitte vajutada vaid teha seda viite abil.
(näpuga vajutades liigutad pisut kaamerat ja pilt saab kohe udusem)
Selle asjaga on kõvasti mängimist, ühe klõpsuga ei juhtu midagi.
(varjud varjundid - mida tahad esile tuua... ja mida mitte)


Ah jaa

"foon" võiks olla hele, ühtlane - tuleb kasuks kui tahate "photoshopis" pärast montaazi tegemiseks objekti foonist eraldada.


Vabandage targutamise pärast.

[fossiil]

Olgu, katsun ka oma kogemustest pajatada, kuigi olen alles diletandi tasemel
Kasutan Canon Powershot A620 kaamerat, statiivi ja alust, mille peale kinnitan pesupulkadega samal kombel, nagu juba mitmes varasemas postingus mainitud, tausta e. fooni. Olen proovinud päris mitut värvi fooni ja mulle tundub, et helehalli peal jääb kõige normaalsem tulemus - kui päris valge võtta, siis jäävad kontrastid teravavõitu. Neid suuri lehti ostsin tükikaupa Pirni tänava kunstikauplusest.
Kuna olen algaja, siis sätin kaamera automaadi peale ja vajutan makrorežiimi sisse (tulbi kujutis), samuti sean viivituse - nii 2 sekundit - tavaliselt on see piisav, et aparaadi näppimisest tekkinud värinad statiivi otsas sumbuksid.
Nüüd valgusest - igasugu juhistes on tavaliselt ikka pikk lugulaul erinevatest valgusallikatest ja muust sellisest, ise üritan kõik klõpsud teha päevavalguses - tõstan aluse praktiliselt vastu akent ja püüan valge paberilehega varjupoolsele küljele veidi juurde peegeldada, üldiselt mõjub, vahel kasutan selleks ka peeglit.
Pildistanud olen erinevatelt kaugustelt, kuid optimaalne tundub olevat 15 - 30 cm, olenevalt objekti suurusest, zoomimine midagi juurde pole andnud, ennemini vastupidi, võimalik et erinevate kaameratega võib erineva tulemuse saada.

Urmas.

[Joss Metsast]

Tere tere

Kõik vajalik juba äraöeldud. Võlusõnadeks statiiv (kasvõi pisike taskuvariant), väike ava ( kui saad settida, toob endaga kaasa suurema sügavusteravuse) , aegpäästik (et käsi vajalikul hetkel ei väärataks).

Taust võiks ühtlane olla, no ja valgust peab ka olema. Valgustamisest fotograafias on pakse raamatuid kirjutatud, aga kui päris aus olla siis Fossiili lähenemise teha pilte päiksevalgusega on tegelikult kõige lihtsam (ja ka kõige odavam) nipp.

Kui kaugelt pildistada, see sõltub juba aparaadist. Ise olen nii 0,5 -1m kauguselt tulistanud. Ja siis arvutis lõikan pildi sobivaks. Ligemalt pildistades kipub just sügavusteravus kaotsi minema. Kõige lihtsam on ilmselt nii et tulista mitmelt eri kauguselt ja pärast arvutiekraanil võrdle tulemust.

[fossiil]

Ahah, näedsa - täiesti unustasin - kuna pidasin akna juures pildistamisel silmas praegusel aastaajal valitsevat pidevalt sompus ilma, päikeselisel päeval nii ei saa - siis kleebin aknale lehe või kaks tavalist valget A4 paberit sedasi, et pildistatav objekt oleks otsese päikese eest varjus. Muidu on sihuke kontrast et hoia ja keela... Aga paber mahendab parasjagu.

Urmas.

[von manstein]

Vana kooli amatöörpildistajana on nooruspõlves palju tegeldud mustvalge fotograafiaga.
Siiamaani olen oluliseks pidanud korralikku teravustamist ja kadreerimist, arvates et sellest piisab, nagu oli mustvalgete piltide ajal.
Nüüd olen kolm aastat plõksinud Olympuse seebikarbiga ja siiamaani rahule jäänud.
Viimaste piltidega tärkas aga kahtlus, et midagi on korrast ära. Pildid tulid liiga sinaka varjundiga.
Sai muretsetud üks pilditöötlusprogramm ja peale põgusat pusimist nägi masin piltide peal välja juba nagu tegelikult:





Enne töötlust, usaldades fotoka tarkvara olid pildid sellised:



Tundub, et minu seebikas jätab pildid "külmaks", mis nõuavad järeltöötlust.

[Wots]

Mina kui juhuslik kõrvaltvaataja ütleks von manstein piltide kohta,et tanki enda välimus pole parem/halvem kuid just maapind jätab tunduvalt reaalsema mulje!