Kõik müügiks

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1065
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Seda ma mõtlesingi. Kulu siis terve ajateenistuse kohta, kõikvõimalikud lahinglaskmised sisse arvatud. Paukpadrunid on eraldi arvestuses, neid siis lahingmoonast veidi rohkem.
alax
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas alax »

Egas lasketiirult polnud peale metsa eriti midagi müüagi, enne mind oli juba puhas vuuk tehtud. Prapor äritses meil heinaga. Teda muudkui joodeti , samas vikatid välkusid. Kaineks sai, siis imestas, et kuhu see hein kadunud on. Siis jälle soldatid süüdi...
pontu6
Liige
Postitusi: 101
Liitunud: 10 Jaan, 2006 0:26
Kontakt:

Postitus Postitas pontu6 »

Saksamaal levis kuuldus, et sakslastel pole el. radikaid saada ja kohalikud ostavad neid kõvasti kokku.(???) Räägiti isegi ühest vuti meeskonnast, kes Venemaal mängimas käis ja tagasi tulles lasi treener igal sõduril ühe radika tuua mille ta siis hiljem kõvade kasudega maha müüs. Igatahes üks vend puhkuselt tulles tuli minu juurde el. radika pass näpus, et sina kui eestlane (st. sama mis sakslane) müü radikas maha. Mina, haistes kerget raha teenimis võimalust, võtsin asja ette. Tuletasin kooli ajast meelde- mõtlesin välja, mõned saksakeelsed sõnad selgitamaks olukorda. Samal ajal just ehitasid sakslased väeosa territooriumile midagi. Hiilisime siis ligi ja ma viipasin käega ühele segutegijale.See tuligi vaatama mida me tahame. Näitasin siis radika passi ja proovisin selgeks teha, et osta ära! Vana vaatas passi, vaatas meid juhmi näoga, kehitas õlgu ja läks ära. Mingit huvi ta asja vastu üles ei näidanud. Sinnasamusesse me äri siis läkski ja mis sest radikast edasi sai, ma ei tea. Küllap vend soojendas end selle paistel kuni demblini.
Pvo
Uudistaja
Postitusi: 3
Liitunud: 09 Nov, 2007 12:59
Kontakt:

Postitus Postitas Pvo »

Maha müüa võis Vene kroonus kõike, kuna tsiviilis oli tohutu defitsiit. Teenisin 72-74 Lätis PVO liikuvas polgus. Naljakas oli see, et sellel ajal koksiaalkaabli (75 oomine teleka antennikaabel) defitsiiti veel ei olnud. Seda oli meil ju tohutult käes. 30 m hädapärast õnnestus mõnele lätile paari pudeli koduveini eest pähe määrida. Aga minevaks artikliks olid Krazide haakekonksud. Neid kasutasid tsiviilid Zillide taga. Kruusavedu käis ju nii, et kaherattaline haagis keerati mahalaadimisel risti taha, et kasti kallutada ja läinud ta oligi. Kui asjale pihta saime, tõime polgust kogu vara ära ja panime huugama. Polgus olid ju kõik metsaalused neid raame täis ja konksude vastu polnud varem keegi huvi tundnud. Lätid ostsid 10 rubla tükk ja anna ainult ette. Teine minev kaup oli kantavate raadiojaamade antennid. Sellised trossi otsa laotud "junnid", kinnituse juures oli lukusti, kui see lahti päästa sai asja rõngasse keerata nagu pesunööri. Kolhoosi veoautojuhid ajasid neid pidevalt taga, see ei kartnud ju puid ega põõsaid kuna oli painduv. Oma roodu ZIP sai huugama pandud, aga raha ju tahaks. Olime Salduse külje all välilaagris. Ühel pool oli ETP, teisel pool kohaliku kolhoosi tehnikapark. Tekkis geniaalne idee. Tol ajal ju tsiviilidel mingeid valvureid polnud. Öösel EPT-sse, antennid pihta ja päeval kolhoosnikele maha müüdud. Järgmisel ööl vastupidine operatsioon. Paar korda sai seda nippi kasutada, siis loobusime, et mitte vahele jääda. Olid ajad!
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

jah kulikovka antennid olid päris normaalsed

hea artikkel olid ka lennukikellad (meil raadioreleejaamal oli kaasas 3 sellist)

osad äriti maha ja kui karauulis käidi siis pandi teise divisjoni raketiautolt need pihta

mingid pitsatid jne ei aidanud

niiviisi pandi pihta kõike
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline